Kuidas saavutada võimalikult madal kütusekulu?
Kuidas saavutada võimalikult madal kütusekulu?
Kuidas saavutada võimalikult madal kütusekulu?
olen juba mitu nädalavahetust kollanud siin foorumis ja otsinud siis vastust sellisele probleemile: kuidas siis saavutada võimalikult normaalne kütusekulu maanteel ja linnas? Kas weberi karpaga on võimalik normaalset kütusekulu saavutada kui sujuvalt kiirendada jne ja samas oleks masinal ka võimu edasi minna kui 4 inimest on peal. Vajutad rohkem ja läheb edasi ka mitte ei kogu hoogu nagu tõukeratas. Või on parim lahendus Solex? Pritung on vist rahalises ja ajalises mõttes kõige mõttetum, sest selle paigaldamine ja regull ei ole odavate killast. Mootoriks on 21063e 1,3l.
Näen, et siin on palju asjatundjaid aga võtaks selle teema ühe teema alla, et oleks minusugustele võhikutele ka selge. Kumba eelistada, missugused on plussid ja miinused. Sest nagu näha originaaliga on olemas kas hea minek ja suur kytusekulu või on ökonoomne aga juuuuuuuube aeglane. tahaks leida kuldse kesktee, kus saad ise valida, kuidas parasjagu tahad sõita. kas säästlikult või kui vaja, siis panustada võimsusele kütusekulu tõusmise arvelt.
Suvel tahan autole täieliku ravi teha ja ka kapoti alt joonde ajada, et oleks üks lahtikakkumine autol ja 1 tegemine, peale mida võiks garaa?i unustada mõneks ajaks.
Ja selline teemaväline küsimus ka, et kas klapikambrikaant või värvida sama värviga millega ka autokeret või on selleks olemas mõni spetsiaalne kuumakindel värv. Ja tahaks ka mootori üleni üle võõbata (noh ikka terves tükis plokid ja muud möllud), et oleks ilusam.
Näen, et siin on palju asjatundjaid aga võtaks selle teema ühe teema alla, et oleks minusugustele võhikutele ka selge. Kumba eelistada, missugused on plussid ja miinused. Sest nagu näha originaaliga on olemas kas hea minek ja suur kytusekulu või on ökonoomne aga juuuuuuuube aeglane. tahaks leida kuldse kesktee, kus saad ise valida, kuidas parasjagu tahad sõita. kas säästlikult või kui vaja, siis panustada võimsusele kütusekulu tõusmise arvelt.
Suvel tahan autole täieliku ravi teha ja ka kapoti alt joonde ajada, et oleks üks lahtikakkumine autol ja 1 tegemine, peale mida võiks garaa?i unustada mõneks ajaks.
Ja selline teemaväline küsimus ka, et kas klapikambrikaant või värvida sama värviga millega ka autokeret või on selleks olemas mõni spetsiaalne kuumakindel värv. Ja tahaks ka mootori üleni üle võõbata (noh ikka terves tükis plokid ja muud möllud), et oleks ilusam.
Joss
-
wWalter
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 497
- Liitunud: 03 Veebr 2006 18:39
- Asukoht: Tallinn, Kohila
- Autod: 2x2105,Y60,Paskaak.
Sellist asja sa vaevalt saad, ökonoomset kiirendus pilli. Selleks vali mõni turbo diisel. Odavam tuleb pritsungi peale panek kui webereid kasutades (arvan nii). Lihtsam on omada mitut masinat. Raffa vedamiseks öko ja hobiks/fännamiseks jääb ikkagi joodik.
Mootori plokki ja muid vidinaid värvi millega tahad. Ise kasutasin hammerite värve selleks.
Mootori plokki ja muid vidinaid värvi millega tahad. Ise kasutasin hammerite värve selleks.
MännikuLaiali.
-
lLaurimetall
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 488
- Liitunud: 26 Mär 2004 22:34
- Asukoht: Tartu(Ihaste)
- Autod: Vaz 21061
tee see originaal karpa ( 05 oma vist ) korda ja timmi ära ,siis ongi sul piisavalt minekut ja enamvähem see küytusekulu kah. Väldi külma mootoriga lühikesi sõite ja mida vähem külmkäivitusi seda parem. Mida vähgem kola autos on seda vähem kütust kulub sealhulgas ka reisijaid.Sõidustiil on kah ääretult tähtis ,kuid ei tohi ära unustada auto üldist seisukorda , Pidurid ei tohi peale jääda ja rattad peavad kergelt ringi käima. Õiged õlid peavad olema ja veel on 100 pisiasja ,mis kütusekulu määrab.
- SexSix
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 2509
- Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: 013
Ülevaatuspunktist küsi kaasa piduri-sillastendi väljatrükk.Sealt saab vaadata esisilla kokkujooksu.See peab olema OK.Sealt näeb ka tagasilla "kokkujooksu" kui sild kõver näiteks.
Bensiinikulu mõjutab veeretakistus ja tuuletakistus.Seda viimast me muuta ei saa aga veeretakistust küll,rehvides õiged rõhud jne.
Karburaatoril jäetakse esimene lõõr orginaal aga teise lõõri võid panna suuremad düüsid.Vaiksel sõidul võtab normaalselt bensiini aga pedaal põhja vajutades liigub päris reipalt.
Auto kaal,Eestis palju kruusateid ja neil sõites korjab auto tohutult kaalu juurde-pori.
Bensiinikulu mõjutab veeretakistus ja tuuletakistus.Seda viimast me muuta ei saa aga veeretakistust küll,rehvides õiged rõhud jne.
Karburaatoril jäetakse esimene lõõr orginaal aga teise lõõri võid panna suuremad düüsid.Vaiksel sõidul võtab normaalselt bensiini aga pedaal põhja vajutades liigub päris reipalt.
Auto kaal,Eestis palju kruusateid ja neil sõites korjab auto tohutult kaalu juurde-pori.
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Siin on mõningaid vihjeid ka:
http://www.mnt.ee/atp/?id=1117
See jutt ei kehti päris 100% karpaga lada kohta. Näiteks ilma sundtühikäiguta karpa imeb kütust käiguga pidurdamisel mootoris tekkiva hõrenduse tõttu ikka.
Sõltuvalt ülekannetest ei pruugi 2500 rpm olla optimaalne käiguvahetus.
Näiteks täiesti korras 011, 1,3 mootoriga võttis linnas ilusti 8 või veidi rohkem sajale ja seda täiesti tavaliselt liigeldes ja liiklusvoolus püsides. Lühidalt - selle eelduseks korras karpa ja süütesüsteem ning kerge veeremine.
http://www.mnt.ee/atp/?id=1117
See jutt ei kehti päris 100% karpaga lada kohta. Näiteks ilma sundtühikäiguta karpa imeb kütust käiguga pidurdamisel mootoris tekkiva hõrenduse tõttu ikka.
Sõltuvalt ülekannetest ei pruugi 2500 rpm olla optimaalne käiguvahetus.
Näiteks täiesti korras 011, 1,3 mootoriga võttis linnas ilusti 8 või veidi rohkem sajale ja seda täiesti tavaliselt liigeldes ja liiklusvoolus püsides. Lühidalt - selle eelduseks korras karpa ja süütesüsteem ning kerge veeremine.
-
iIndy
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 659
- Liitunud: 07 Aug 2005 01:54
- Asukoht: Põhja-Tallinna linnaosa
- Autod: VAZ 21011 -`80 (projekt), Nissan Primera 2,0 TD
- Kontakt:
Loe läbi see teema:
http://ladaklubi.ee/foorum/viewthread.p ... #pid105026
http://ladaklubi.ee/foorum/viewthread.p ... #pid105026
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4925
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
seda ei lugenud kuskilt ju välja 
1,3 jaoks jääb ilmselt paljuks - ökonoomsuse seisukohalt.
mina sain kunagi 1,3 rihmaga mis 170000 sõitnud maanteel 6,8 linnas 8,9 keskmiseks. korralik karpa/jagaja 165/60 rehvid ja heast partiist nukvõll...

1,3 jaoks jääb ilmselt paljuks - ökonoomsuse seisukohalt.
mina sain kunagi 1,3 rihmaga mis 170000 sõitnud maanteel 6,8 linnas 8,9 keskmiseks. korralik karpa/jagaja 165/60 rehvid ja heast partiist nukvõll...
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Mu postituse 4. rida muidu....Algselt postitas: olaaf
seda ei lugenud kuskilt ju välja
1,3 jaoks jääb ilmselt paljuks - ökonoomsuse seisukohalt.
mina sain kunagi 1,3 rihmaga mis 170000 sõitnud maanteel 6,8 linnas 8,9 keskmiseks. korralik karpa/jagaja 165/60 rehvid ja heast partiist nukvõll...
aga sa ei vastanud mu kysimusele, kas olenemata mootori mahust võin pritsungit peale panna. ehk siis oma 1,3le 1,8 pealt pritsung sobib, aga ei jää ökonoonme. mille pealt siis sobiks?:rolleyes
Joss
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4925
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
eks ikka 1200-1400 mootori pealt mõni sissepritse.
sisselaske kolle saad 21213 varamust ehk siis 1,7i mootori el pritse kolle.
väntvõlli anduri - otsakaane ja hammastega süüteratta saad samuti mõne niva mootori küljest. ülejäänu kompunnimise vaev...
palju ta sul kütet võtab siis?
sisselaske kolle saad 21213 varamust ehk siis 1,7i mootori el pritse kolle.
väntvõlli anduri - otsakaane ja hammastega süüteratta saad samuti mõne niva mootori küljest. ülejäänu kompunnimise vaev...
palju ta sul kütet võtab siis?
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
- Kytt
- Ladaklubi Juhatus
- Postitusi: 2067
- Liitunud: 29 Okt 2002 11:32
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 4x2102, Jeep & Toyota
ei teadnudki kohe kuhu seda linki panna, kas huumorinurka või kytusekulu teemasse
http://www.savemorethanfuel.eu/estonia/p1.htm
http://www.savemorethanfuel.eu/estonia/p1.htm
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4925
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
tegelikult peaks alustama mootori seisukorrast.
millised on praegu silindrisurved?
kui mootor on laitmatult korras siis mõtleme edasi mis ja kus
praegu liigun ringi 1300 mootoriga ladaga ja arvutused näitavad linnas 9,2 maanteel 7,8 arvestatud sisse ka spidoka valetamise peale 5% - seda siis täismehhaanilise karpaga - ozooniga saaks kindlasti alla veel...
millised on praegu silindrisurved?
kui mootor on laitmatult korras siis mõtleme edasi mis ja kus
praegu liigun ringi 1300 mootoriga ladaga ja arvutused näitavad linnas 9,2 maanteel 7,8 arvestatud sisse ka spidoka valetamise peale 5% - seda siis täismehhaanilise karpaga - ozooniga saaks kindlasti alla veel...
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
- Moss
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1069
- Liitunud: 25 Mär 2003 15:06
- Asukoht: Siuntio, Soome
- Autod: erinevad illegaalid
- Kontakt:
...mis 1,3liitrise mootori kohta tänapäevases mõistes on gas-guzzlerAlgselt postitas: olaaf
tegelikult peaks alustama mootori seisukorrast.
millised on praegu silindrisurved?
kui mootor on laitmatult korras siis mõtleme edasi mis ja kus
praegu liigun ringi 1300 mootoriga ladaga ja arvutused näitavad linnas 9,2 maanteel 7,8 arvestatud sisse ka spidoka valetamise peale 5% - seda siis täismehhaanilise karpaga - ozooniga saaks kindlasti alla veel...

Kytt, kuuenda nõuande all olev hall tekst on muidugi pärl: "Tänapäevased mootorid on ehitatud nii, et on
kõige tõhusamad just siis, kui alustad
sõitmist kohe pärast sisse istumist."
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Pole need tänapäevased mootorid mingi erilised imeasjad.
Vaatasin huvi pärast Ladaga enam-vähem sama mõõtu ja kaalu autosid ja järgnevalt tehase andmete järgi.
Mazda2 ehitatud spetsiaalselt eesmärgiga, et olla võimalikult öko - 1,3l, 75hj linnas 6,9 ja maanteel 4,6
Läheme järjest tavalisemaks:
VW Polo 1,2, 60 hj linnas 7,6, maantee 4,8 (nt 1,6 mootoriga juba kulu vastavalt 9,3 ja 5,5)
Dacia Sandero 1,4 75hj kulu 9,8 ja 5,4
Mu enda Renault Kangoo 1,2 75hj. Suvel spetsiaalselt mõõtsin kulu kasutades kõiki ökosõidu soovitusi sisuliselt 100% sain linnas kuluks 7,2. Selline tavalisem aktiivsem linnasõit ja kulu on julgelt 8,5 peal. Sellest veel aktiivsem sõit või talvine sõit ning kulu ronib pea 10 liitri ligi.
Tegin just uue mitmepunkti pritsega Nivaga sama mõõtmise (tõsi ainult ühe paagitäiega seni mõõtnud). Ainult linnasõit ja kuluks sain 11,1. Kindlasti teen veel mõõtmisi, sest tundub olevat üllatavalt väike kulu, liiter tehaseandmetestki vähem.
(Kangoo ja Nivaga siis mõõtmised sedasi, et paak täis, tühjaks sõidetud ning siis uuesti täis, seejärel arvutatud vahe ning kulu 100le)
Seega 40 aastat meeletut arendustööd (tohutu keerulised sissepritsed, aerodünaamilised autod) ja ausalt öeldes tulemust eriti nagu polegi linnasõidul. Maanteel teeb eelkõige aerodünaamika siiski olulise vahe sisse.
Vaatasin huvi pärast Ladaga enam-vähem sama mõõtu ja kaalu autosid ja järgnevalt tehase andmete järgi.
Mazda2 ehitatud spetsiaalselt eesmärgiga, et olla võimalikult öko - 1,3l, 75hj linnas 6,9 ja maanteel 4,6
Läheme järjest tavalisemaks:
VW Polo 1,2, 60 hj linnas 7,6, maantee 4,8 (nt 1,6 mootoriga juba kulu vastavalt 9,3 ja 5,5)
Dacia Sandero 1,4 75hj kulu 9,8 ja 5,4
Mu enda Renault Kangoo 1,2 75hj. Suvel spetsiaalselt mõõtsin kulu kasutades kõiki ökosõidu soovitusi sisuliselt 100% sain linnas kuluks 7,2. Selline tavalisem aktiivsem linnasõit ja kulu on julgelt 8,5 peal. Sellest veel aktiivsem sõit või talvine sõit ning kulu ronib pea 10 liitri ligi.
Tegin just uue mitmepunkti pritsega Nivaga sama mõõtmise (tõsi ainult ühe paagitäiega seni mõõtnud). Ainult linnasõit ja kuluks sain 11,1. Kindlasti teen veel mõõtmisi, sest tundub olevat üllatavalt väike kulu, liiter tehaseandmetestki vähem.
(Kangoo ja Nivaga siis mõõtmised sedasi, et paak täis, tühjaks sõidetud ning siis uuesti täis, seejärel arvutatud vahe ning kulu 100le)
Seega 40 aastat meeletut arendustööd (tohutu keerulised sissepritsed, aerodünaamilised autod) ja ausalt öeldes tulemust eriti nagu polegi linnasõidul. Maanteel teeb eelkõige aerodünaamika siiski olulise vahe sisse.
- Moss
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1069
- Liitunud: 25 Mär 2003 15:06
- Asukoht: Siuntio, Soome
- Autod: erinevad illegaalid
- Kontakt:
Ma sõidan igapäevaselt 2liitrise japsiga ja viimase mõõtmise järgi tuli küttekuluks 8,8L. Otseselt ennast kokkuhoiu mõttes tagasi pole hoidnud. Suuremosa sõite on 10km otsad tööle ja tagasi, kohale jõudes on napilt mootor soojaks saanud. Lõuna-Eesti otsadega olen 7,5 küttekuluks mõõtnud. Seda siis üle 300tuh km sõitnud õli põletava mootoriga.
Natuke teemasse ka. Esimesel aastal olin praktikal endiste Ladahuntide käe all. Üks taatidest rääkis, et oli veneaja lõpul tihti Peterburi vahet sõitnud 1,3se Samaraga. Kruvid ja düüsid olid muidugi selleks puhuks täitsa koomale tõmmatud kuid mnt kulu väidetavalt 4,7l/100km. Noh, võibolla tõesti...
Natuke teemasse ka. Esimesel aastal olin praktikal endiste Ladahuntide käe all. Üks taatidest rääkis, et oli veneaja lõpul tihti Peterburi vahet sõitnud 1,3se Samaraga. Kruvid ja düüsid olid muidugi selleks puhuks täitsa koomale tõmmatud kuid mnt kulu väidetavalt 4,7l/100km. Noh, võibolla tõesti...