kes sõidab gaasiga?

kes sõidab gaasiga?

Mootoriga ja sisse/väljalaskega seonduvad teemad
Kasutaja avatar
petz
Foorumi kasutaja
Postitusi: 78
Liitunud: 08 Dets 2004 21:32
Asukoht: Tartu, Põlvamaa
Autod: VAZ 1111 OKA

Postitus Postitas petz »

Aitäh vastuste eest! Arvan ka ise, et gaas saab millalgi tavalisest kummist jagu, kuigi sedavõrd intensiivselt ta teisi materjale ei lahusta nagu bensiin.

Ardi ja motamehe poolt kirjeldatud tankimisviis on küll täiesti teostatav, kuid pisikeste puudustega (vist...). Esiteks on see üpriski aeganõudev tegevus. Gaasi voolamine võtab aega ning hoolimata rõhu väljalaskmisest ei ole võimalik tangitavat paaki kaugeltki päris täis saada (eriti suvel soojemate ilmadega - siin kohal ootaks motamehe kommentaari, kui täis õnnestus tal paak sel kombel saada!). Rõhu (gaasi) väljalaskmine on vaatamata ohutusnõuete järgimisele seotud ikkagi teatud riskiga.

Kui leiduks õlikindla kummikotiga hüdrofoor, oleks tankimisprotsess lihtne, kinnine ja tangitava ballooni saaks täis. Tankivast balloonist saaks lasta gaasi hüdrofoori (eelrõhk kummikoti ja paagi vahel minimaalne või siis saab järjest eelrõhku vähendada), seejärel tankiva ballooni poolse kraani sulgeda, tangitava poolse avada ning eelrrõhku kompressoriga suurendades gaasi tangitavasse paaki suruda :)
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2864
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Postitus Postitas motamees »

Ei mäleta täpselt kaua ühe ballooni tankimiseks läks, aga see ei olnud väga pikk aeg. Kui oleks olnud liialt pikk, poleks viitsinud seda teha (inimene ikka väga mugav olevus). Usun, et mitte üle kümne minuti koos ühendamise aja lahtiühendamisega. Majandi keevitusgaasi oma autosse lastes ei olnud ikka väga lõputult aega tegutsemiseks. Hea oli muidugi see, et keegi ei osanud gaasivargust aimatagi. Bensiinivarguse kohta olid igatsugu meetmed/aimdused olemas.
Tihedamini rõhku maha lastes saab kiiremini tankida.
Paagi saab täitsa täis lasta. Tuleb vaid rõhku maha lasta. Lõpuks hakkab rõhu mahalaskmisel ainult vedelgaasi tulema, siis paak täis.
Eks terve elu on ohtusid täis. Usun, et Tallinna linnavahel sõites, tipptunnil, on suuremad riskid, kui tankimisel. Suitsu võib ka pärastpoole teha.:P
Selle tegevuse kõige suurem miinus on hais.
Minu mäletamist mööda oli just talvel tankimine aeganõudvam (ballooni tuleb eelnevalt hoida soojas). Gaas siis väiksema surve all ja vedelik paksem. Suvel surved ju suuremad.
Talvel tuleb hoiduda propaanist. Propaan külmub ära. Siis kasutati minu mäletamist mööda butaani.
C
k
krister
Foorumi kasutaja
Postitusi: 249
Liitunud: 09 Aug 2004 12:53
Asukoht: Tallinn, Lilleküla
Autod: 2101 '80

Postitus Postitas krister »

Algselt postitas: petz

8<----------------
Keskmine kulu (maantee, linn ja ka lühemad sõidud, talvekummid) on u 9,5 l / 100 km.

8<----------------
Mind huvitaks täpsemalt gaasiseade tasuvus. Arvatavasti paigaldati su autole I põlvkonna seade. Kui suur oli selle auto bensiinikulu enne seadme paigaldamist? Ehk palju ta umbes gaasi rohkem võtab? Kas praegu on bensiinikulu umbes sama (ehk reguleerisid lätlased sul karbussi ka).

Võiksid Valmiera meeste kontakti - reklaamlingi ka siia panna.
a
Ardi Soovik
Foorumi kasutaja
Postitusi: 839
Liitunud: 16 Mär 2002 00:20
Asukoht: Raplamaa
Autod: LADAd ca 60tk+1
Kontakt:

Postitus Postitas Ardi Soovik »

Butaani keemistemp on mälu järgi -0,5kraadi C
Propaanil ca -30kraadi C.
Talvine segu sisaldab propaani enam.Propaani kütteväärtus on jälle butaanist väiksem.
Propaani surve on kuni 16atm (balloonide kontrollsurve 25atm).Suuremjagu tavakopressoreid seda survet nii lihtsalt välja ei anna.Seda enam,et hüdroforid pole ka arvestatud sellise surve jaoks.
Kui ka hüdrofori membraan peaks otsad andma ja õhk gaasiga segunema,siis jumal hoidku sädeme eest,sisselaskeklapi rike võib siis kogu auto õhku lasta.
Erinevate survete korral täitub madalama survega balloon kaunis kiiresti.
Müüa küttepuid,osutan veoteenust 3t kandevõimega kalluriga.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2864
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Postitus Postitas motamees »

Näed sa! Midagi õnnestus siiski sassi ajada. Just propaan talveks ja butaan suveks. Nii oligi.
Vabandust mälulünkade pärast.
C
Kasutaja avatar
petz
Foorumi kasutaja
Postitusi: 78
Liitunud: 08 Dets 2004 21:32
Asukoht: Tartu, Põlvamaa
Autod: VAZ 1111 OKA

Postitus Postitas petz »

To krister: Selle autoga pole ma bensiiniga rohkem sõitnud, kui Tallinnast Põlvasse ja sealt pool aastat hiljem Valmierasse :D Loomulikult ka hilisemad bensiiniga käivitamised. Seepärast ei oska ka konkreetset bensiinikulu öelda. Kuna teise täpselt samasuguse isendiga olen viis aastat bensiinijõul liikunud, siis võin öelda, bensiinikulud selle järgi:
suvel mnt tsipa alla kuue, linnas u 10, samaväärne tsükkel, mida eelpool gaasi puhul kirjeldasin (linn, mnt, lühikesed otsad, talv) tegi keskmiseks kuluks vast 8 - 8,5. Ehk siis gaasikulu hinnanguliselt 15 % suurem.
Karburaatorit gaasiseadme paigaldamise käigus ei reguleerita. Sinna lisatakse vaid mikser, mis tõstab LADA puhul õhupuhastajat natuke kõrgemale.
Valmiera töökojaga samasse ketti kuulub veel u 20 töökoda üle läti, mis kõik spetsialiseerunud gaasiseadmete paigaldmaisele, aga kuna tegemist on ikkagi LÄTLASTEGA, siis veebilehte neil paraku pole :puzzled
Tel: +371 948 4365. Telefoniomaniku nimi oli vist Janis.

To Ardi: Ei taha norida, aga propaani keemistemperatuur siiski -42 kraadi. 16 atm surve võib paagis olla ainult suvel väga palava ilmaga, kui paak täis tangitud ja peale tankimist veel soojenenud (erinevad tanklad on võimelised välja andama 12...14 atm. Talvel võib täis tangitud paagi surve olla ainult 2...3 atm.
Hüdrofoorid on ette nähtud kuni 10 atm survega töötamiseks ja silmas pidasin ma kummikotiga hüdrofoori, mitte membraanhüdrofoori. Kummikotiga hüdrofooril on mõlemal pool kummikotti surve võrdne. Palun selgita täpsemalt, mis laadset sisselaskeklapi riket mõtled ja kuidas see võib esile kutsuda plahvatuse!
Survete tasakaalustamise näol ei ole võimalik paraku tangitavat paaki nii lihtsalt täis saada. Vaja on tekitada võimalus, et gaas voolaks ühest paagist teise. S.t tankiva paagi väljavõte peab olema kohast, kus gaas vedelas olekus (paagi alumine pool) ja tangitava paagi "sisselase" peab olema paagi ülemises osas. Tankiv paak peab olema kõrgemal kui tangitav paak. See tagab olukorra, kus vedelas olekus gaas voolab tangitavasse paaki ning sealt ülaosast pääsevad gaasilises olekus gaasimullid sama voolikut mööda tankivasse paaki.
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2864
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Postitus Postitas motamees »

Algselt postitas: petz

Survete tasakaalustamise näol ei ole võimalik paraku tangitavat paaki nii lihtsalt täis saada. Vaja on tekitada võimalus, et gaas voolaks ühest paagist teise. S.t tankiva paagi väljavõte peab olema kohast, kus gaas vedelas olekus (paagi alumine pool) ja tangitava paagi "sisselase" peab olema paagi ülemises osas. Tankiv paak peab olema kõrgemal kui tangitav paak. See tagab olukorra, kus vedelas olekus gaas voolab tangitavasse paaki ning sealt ülaosast pääsevad gaasilises olekus gaasimullid sama voolikut mööda tankivasse paaki.
Jutt oligi ju tankiva paagi tagurpidi keeramisest. Autopaaki voolas gaas ülevalt sisse. Kui autopaagist surve maha lasta, siis lükkas surve tankivast paagist vedelgaasi tühja paaki. See jooksis päris "mühinal". Survete vahe ju suur. See juures ei pea tankiv paak olema kõrgemal. Asi ei toimi ju omavoolu teel. Kui "mühin" läks vaiksemaks, siis lasin jälle survet maha. Tangitava paagi ülaosast jooksis gaasisurve välja. Algul ka natuke vedelgaasi (torus olev vedelik).
Igastahes see "käsitsi" tankimine ei olnud küll mingi probleem.
Mul oli paak niva kõhu all. Mugavamaks laadimiseks oli toodud paagi küljest eraldi toru kärukonksu külge (vene balloonidel oli täitmise otsik kohe paagi küljes).
Petz kinnitas ka mu kunagist juttu gaasi suuremast kulust, võrreldes bensiiniga.
C
a
Ardi Soovik
Foorumi kasutaja
Postitusi: 839
Liitunud: 16 Mär 2002 00:20
Asukoht: Raplamaa
Autod: LADAd ca 60tk+1
Kontakt:

Postitus Postitas Ardi Soovik »

Keemistemperatuurid ütlesin mälu järgi ja seega väike eksimismaa pole patt,autogaasiseadmete kursustel käisin rublaajal (90-dal vist),sel ajal oli kohustuslik autogaasi kasutajatel kursuste läbimine ja vastava tunnistuse omamine,vähemalt Tallinna piirkonnas.Pidasin silmas automootori sisselaskeklappi ja seda siis kui vedelfraktsioon otsa hakkab saama ja balloonis ja süsteemis on siis gaasilise fraktsiooni ja õhu segu mille plahvatuseks piisab sädemest toru kaugeimas otsas.Kui süsteemis on vaid gaas,siis plahvatust ei toimu ja toimub vaid põlemine(sädeme korral) kohas kus gaas puutub kokku õhuga
Müüa küttepuid,osutan veoteenust 3t kandevõimega kalluriga.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Kasutaja avatar
petz
Foorumi kasutaja
Postitusi: 78
Liitunud: 08 Dets 2004 21:32
Asukoht: Tartu, Põlvamaa
Autod: VAZ 1111 OKA

Postitus Postitas petz »

Uurisin siis enda paaki natuke....... mõlemad torud sisenevad paaki üpriski allosas. Sel kombel tankimine ilmselt ei õnnestu.

To Ardi: Sinu kirjeldatud situatsioon, kus autopaagis ka õhk, tekib alati uue seadme paigaldamisel. Ehk siis minu 53 liitrises paagis oli alguses tervelt 53 liitrit õhku :puzzled
a
Ardi Soovik
Foorumi kasutaja
Postitusi: 839
Liitunud: 16 Mär 2002 00:20
Asukoht: Raplamaa
Autod: LADAd ca 60tk+1
Kontakt:

Postitus Postitas Ardi Soovik »

Õhk on ja jääb.Kuna ta on kergem jääb ta üles ja ballooni tühjenedes on ta surve null,seega ta ei suru end toru kaudu aurustini ja sealt edasi.Mingil määral satub õhku väikeste mullikestena kuid mitte plahvatusohtliku seguna ka aurustini.Oht tekib siis kui õhku on balloonis mitte enam 35l vaid enam ja ballooni tühjenedes liigub torusid mööda segu milles on hapnik ja propaan/butaan plahvatusohtlikus vahekorras ja süsteem on suletud.
Plahvatusohtlik vahekord on ka peale karburaatorit,kuid süsteem on avatud ja segudüüsedes on bensiin ilma hapnikuta.Kui sisselaske klapp ei pea käib vaid väike tagasilöök ja kogu lugu.Aga gaasi puhul kui torustik ja balloon on täis plahvatussegu käib suur pauk kui sisselaskeklapp ei pea.
Võid katsemeetodil katsetada,lase 200l vaati ca 5l vedelgaasi ja viska sinna tikk sisse ja vaata mis juhtub.
Müüa küttepuid,osutan veoteenust 3t kandevõimega kalluriga.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Vasta