21063 karburaator

[Veiko_]

Tegi sellist nalja, et sooja mootoriga gaasi vajutades hakkas nö. kinni pooma ja summuti paukuma, musta suitsugi viskas välja. Võtsin siis karburaatori maha, puhastasin nii palju kui oskasin. Juba enne maha võtmist kui õhupuhasti küljest ära oli, proovisin gaasihooba liigutada ja nägin seda, et isegi kui aeglaselt liigutada, tuli kiirenduspumba kanalist kütust. Nii ei tohiks ju olla? Kuidas see asi üldse lahendatud on, et kiirel vajutamisel peaks kütust pihustama ja sujuval vajutamisel mitte? Seda ma nüüd ei ole veel kontrollinud kas peale lahti võtmist ja puhastamist ikka samat moodi teeb, veidi muutus olukord paremaks, nii hullusti kinni ei poonud, et seisma tahaks jääda ja paukumist ka enam ei olnud, aga samas on ikkagi tunne, et gaasi vajutades saab vist liigselt kütust.
Ujukitaset tegelikult kontrollinud ei olegi, aga eeldan, et see muutunud pole sest pole näppinud ja kunagi töötas mootor korralikult, praegune probleem on tekkinud peale pikka seismist. Kunagi enne pikemaajalist seisma jäämist jällegi oli selline kummaline probleem, et kui mootori kuumaks ajasin, siis mingil ajal tühikäigul töötades jäi järsku seisma ja enam käima ei saanudki enne kui jahtus. Praegu sellist asja pole enam märganud.

[olaaf]

ebatihe ujukinõel?!
Kiirenduspumba düüsist peabki pidevalt kütet tulema kui gaasi lisad - ükskõik kas teed seda aeglaselt või kiiresti...
Millise karburaatoriga tegu on - kas on vaakumiga tühikäigusüsteem või tavaline?

[Veiko_]

Kuidas nõela ebatihedust kõige paremini kontrollida, pumbata pumbaga nii palju kui sisse läheb ja siis lahti võtta ning vaadata kütuse taset?
Üks vaakumvoolik on seal küljes, läheb jagaja külge, karburaatorist paar pilti:





Esimese pildi peal sellest suurest kruvist reguleeritakse tühikäigu segu hulka ja sellest paremal (pildil pole näha) väiksemast kruvist segu koostist, aga seal ülevalpool tundub veel olema 3 kruvi, mida keerata saab, mille jaoks need?

[olaaf]

Pildilt järeldub, et sul on tavalise tühikäigusüsteemiga 2105 ozoon tüüpi karburaator

Ülemistest "kruvidest" paremalt vasakule on tühikäigu ja üleminekudüüs peadoseerimis süsteemile.
Järgmine pikas torus on tühikäigu kanali lisalahjendus, see peaks olema tehasest paika reguleeritud ja plommitud.
Kolmas on külmkäivitusautomaadi reguleerimiseks (seda samuti igapäevaselt reguleerima ei pea...

Ujuki nõela tihedust saab kõige paremini kontrollida vaakumtestiga - puhastad kütusetoru bensiinist ja keelega proovid ujuk vastu kaant, kas tekib vaakum või mitte..

[Veiko_]

Tänud info eest, aga veidi selgusetuks jäi kust see vaakum sinna peaks tulema? Seda saab proovida siis kui mootor ei tööta ja karburaator küljest ära?

[olaaf]

 

Tänud info eest, aga veidi selgusetuks jäi kust see vaakum sinna peaks tulema? Seda saab proovida siis kui mootor ei tööta ja karburaator küljest ära?

jah selleks pead karburaatori kaane maha võtma ja ujukiga taevapoole keerama, et kontrollida - vaakumi tekitavad sinu enda kopsud...

Tuletan siinkohal meelde, et ujukitase on antud karburaatoril ette nähtud 6,5mm kaane ja ujuki vahel - mõõdetakse näiteks 6,5mm puuriga ja kütusetoru taevapoole - nõelklapi metallist kuulike ei tohi sees olla..

[Veiko_]

ok, asi selgem. Nädalavahetusel vast saan ära proovida ja eks siis näeb kas on põhjust siin teemas veel abi küsida.

[Veiko_]

Nõeklapi ebatihedust ei tuvastanud. Samas huvitav oli see, et kuigi tundemärkide järgi justkui jäi mulje, et segu liiga rikas, oli kütuse tase ujukikambris üsna madal /loomulikult pumpasin enne lahti võtmist nii palju kui sisse võttis): http://img198.imageshack.us/img198/8943/karb1.jpg
Reguleerisin nii, et oleks umbes selle paremal pool oleva kaldpinna keskel kui ujuk välja võtta (olen foorumist sellist soovitust lugenud). Tegelikult jäi vahe veidi suurem kui 6,5 mm, oleneb kuidas mõõta, kas ujuki küljes olevat tinaranti ei arvesta? Randini jäi vist u. 7 mm, ülejäänud korpuseni võibolla 8 mm, algul oli üle 10 mm (10 mm kuuskantvõtme panin vahele ja jäi veel pilu sisse). Karburaatori peal on kirjas: http://img267.imageshack.us/img267/23/karb3.jpg
Samas võtsin ka klapikambrikaane maha ja reguleerisin klapivahed ära, kõik vahed olid etteantust(külmalt 0,15 mm) suuremad, enamus polte sai keerata üle poole pöörde.
Veidi jõudsin ka proovida, justkui parem oli, aga siiski mitte väga hea, mõne koha peal veidi jõnksutas kui gaasi lisada ja 3. ja 4. käiguga gaas põhja vajutades tundus minek kuidagi veidi lahjavõitu olema, otseselt nagu vahelejätmist vms ei kuulnud. Kui mõnda aega tühikäigul töötas ja siis veidi gaasi vajutasin, tuli nagu tühi koht vahele ja jäi mulje, et mootor seiskub, kuid siiski jäi tööle ja võttis pöördeid juurde. Kontaktivahe kontrollisin ära, oli ok, aga süütemomendi õigsust pole jõudnud vaadata, selleks tuleb vist vaadata väntvõlli otsas oleva ratta märke? Neid tundub olema üsna näha, radikas on üsna lähedal.

[olaaf]

21063 ongi minek lahja - eriti kui vajutad alla 4000 pöörde gaasi lõpuni põhja.

Vaakumiga karburaatoril võibolla 2k vaakumajam ei toimeta korralikult, ehk on kiirenduspump korrast ära vms.
Vaadates pilte, siis on ilmselgelt ka sul karburaatori jalg kõver ja sellest tulenevalt segud paigast ära.

[Veiko_]

Mobiiliga tehtud piltidel kindlasti on ka moonutused märgatavad, millist kõverust mõtlesid (millisel pildil)?

[olaaf]

Ülemine ring on tehtud kohta mis on sul ajaga / liiga tugeva pingutusega kõverdunud! (terve karburaatori keskmise osa tasapind on vaja sirgeks lihvida!)

Alumistel ringidel olevad jäljed on juba tagajärg.
ega see sisselaske kollektor niisama ei määrdu, see on ikka lekkiv küttesegu mis kogu selle ümbruse on ära pläkerdanud.

Mitte mingil juhul ei tohi paigaldada karburaatorile topelt tihendeid - leke läheb suuremaks, ning kinni pingutades keerad asja veel rohkem tuksi..

Lahti - korda - kokku.
tegu on terve õhtu tööga, kui korralikult asi teha..

[Veiko_]

ok, asi selge, eks üritan ära teha. Oleks vaja muretseda ka uus tihend, loodetavasti poest leiab.

[Mel]

Julgelt võib arvestada terve õhtu tööga.
Just tegin selle läbi. Karpa lahti, puhastus, sirgeks lihvimine (polnud ühtegi sirget detailide pinda) ja osaliselt kokku tagasi võttis aega veidi üle 5 tunni. Sealjuures jätsin väiksemad detailid (valdavalt düüsid), mida karpapuhastusaine ei tahtnud täiesti puhtaks teha ööseks atsetooni sisse ligunema. Seega umbes tunnike kulub veel auto peale tagasi saamiseni.
Näiteks tohutult palju mustust tuli teise lõõri avamise vaakumi kanalist. Pole üldsegi ime, kui see ei töötanud korralikult.

[Veiko_]

Võibolla paneks üldse lahusti sisse ligunema mõneks ajaks, see peaks hästi lahti leotama kõik, peale kiirenduspumba membraani on veel midagi kummist või plastist vms, millele lahusti hästi ei mõju?

[Mel]

Kiirenduspumba pool küljel, üleval vasakul on 3 kruviga kinnituv kaas, seal all ka samast materjalist membraan (ma ei teagi, mis selle nimi on).
Vanakooli tegijad just seda soovitavadki, et karpa algosadeks ning nitrolahustisse või atsetooni ligunema päevaks. Seejärel veel lahustimärjana suruõhuga kanalid läbi puhuda.

[Veiko_]

Lihvimistöö on nüüd tehtud, jätan jupid veel ööseks lahustisse ligunema. Vaatasin düüside suurusi ja võrdlesin neid poest ostetud karburaatori nö. remondikomplekti omadega. http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=1650 Selles teemas kirjas oleva põhjal võib öelda, et praegu on sees 05 düüsid, aga remondikomplektis olevad on 07 omad. Praegu siis õhudüüsid 170 ja 170 ning kütuse omad 107 ja 162. Remondikomplektis õhudüüsid 150 ja 150 ning kütuse omad 112 ja 150. Kumba siis ikkagi eelistada, mis teoreetiliselt muutuks kui paneks need remondikomplekti omad?

[Veiko_]

Kokku panemisel veidi veel reguleeisin kütuse taset ka, et saavutada 6,5 mm. Tundub, et paremue poole midagi ei läinud, kuuma mootori korral tundub asi isegi hullem olema. Mõned minutid lasin kohapeal soojeneda, mite koguaeg tühikäigul, aga aeg-ajalt ka veidi pöördeid juurde andes. Maanteel u. esimese 10-15 km jooksul madalate pööretega (näit. 4. käiguga 60-70 km/h) ei tahtnud eriti hästi liikuda, hakkas ka jõnksutama, tundus, et kui gaasiga paar kiiremat liigutust põhja suunas teha, siis liikus paremini ja võttis hoo üles, gaasi põhjas hoides tundus ka kiirendus olema. Pikema sirge peal näitas osuti 140 km/h lähedale (võibolla 135 ja 140 vahel), oli tunda, et see oli ka maksimum. Kusagil 15. km kandis kui sõitsin juba väiksemal teel 2. ja 3 käiguga, ei tahtnud masin enam üldse, et gaasi puutun, hakkas kohe jõnksutama ja vahele jätma, tundus, et mõni silinder vahepeal üldse ei töötanud. Asi läks nii hulluks, et ei saanudki enam üldse gaasi puutuda, ainult tühikäigul töötas enam-vähem normaalselt. Kui u. 10 minutit seisis (jäi korraks seisma ja ei saanud kehva aku tõttu enam tööle ja ootasin kuni teine auto tõmbama tuli), siis kilomeetri-paar sain enam-vähem rahuldavalt sõita, siis hakkas jamama, jättis vahele ja üldse masin muutus hirmasaks püssiks. Püssiks selles mõttes, et summutist lõi paar korda 10-15 cm pikkuse leegi välja ja tundus nagu oleks püssipaugud olnud.
Varem kui karburaatorit üldse näppinud ei olnud, oli kütuse tase mitu mm madalamal (u. 10 mm) ja tundus nagu parem (kuuma mootoriga ikkagi tegi trikke, aga lõi nagu vähem välja. Huvitav miks siis tehase poolt antud tasemega hästi ei tööta?

[olaaf]

Reguleerisid kütusetaseme õigesti ikka? nõelklapi kuulike ei tohi olla sisse vajutatud!
Kas auto süütesüsteemiga on kõik korras ikka? paukumine viitab kas valele süütehetkele või siis väga valele küttesegule..

[Veiko_]

Kütusetaseme reguleerisin jah ikka niimoodi, et kuul ei olnud sisse vajutatud ja tihend oli ka küljes (tihendi ja ujuki vahelt seega), ei tõstnud ujukit täiesti taeva poole, sest siis vajutab kuuli sisse, vaid tõstsin ainult veidike vertikaalasendist ülespoole.
Ega süütesüsteemi kohta ei oskagi midagi öelda praegu, midagi ise muutnud pole ja kunagi sai ikka ilma probleemideta sõita. Kontakte puhastasin ja vahet kontrollisin, sama küünaldega (samas küünlad on pea olnud u. 5 a, läbisõit üsna olematu seejuures). Süütemomendi kontrollimiseks peaks vaatama väntvõlli otsas oleva ratta märke (ei kujuta ette kuidas seda näeb, peab vist radika küljest võtma?) või saab usaldusväärselt kontrollida ka kontaktide avanemise hetke ja kolvi asendi mõõtmisega küünlaaugust? Kuna küünla ava ei asu otse kolvi kohal, siis vist täpselt mõõta ei saa niimoodi?
Kuna eriti hull on asi kuuma mootoriga, siis vale süütemomendi kahtluse korral võiks süüde olla liiga hiline või vale segu korral segu väga rikas? Äkki on võimalik, et mingil kummalisel põhjusel kuuma mootori korral näit. ujuki nõelklapp ei pea (kuigi ei oska arvata, miks külmalt peaks pidama ja kuumalt mitte?).

[olaaf]

Mina vahetaks prooviks ära süütesüsteemi kuuluva kondensaatori, ja ehk ka jagaja rootori.
Sellist asja on väga raske foorumi kaudu juba remontida..
Tõenäoliselt on segu liiga rikas (külmalt töötab mootor rikkal segul paremini, soojalt aga väga kehvalt.)

Võid proovida ka ega ei ime mootor kuskilt lisaõhku. - näiteks mõne tuleohtliku aerosooliga ettevaatlikult VÄIKSEID KOGUSEID pihustades sisselaske liitepindadele (väljalaske süsteem võiks kapoti alt mitte lekkida)
Samuti võid lahti ühendada prooviks vaakumvõimendi (stutsi otsa sulged hermeetiliselt)