K: Miks klapivahe soojal mootoril 0,2mm?

K: Miks klapivahe soojal mootoril 0,2mm?

Mootoriga ja sisse/väljalaskega seonduvad teemad
m
Mikk
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1026
Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
Asukoht: Harjumaa, Kose vald
Autod: VIS 23464-10

Postitus Postitas Mikk »

Meil plaan ikka asi praktiliselt üle mõõta masuurikuga. Kahe mehega seda lihtsam teha. Seega läheb natuke kauem kuna peame ühise aja leidma. Kuid jah motamehe jutus on tõetera sees. Ei nõustu ma aga väitega et teooria ja praktika ei lähe alati kokku. Teooria läheb alati praktikaga kokku. Inimesed lihtsalt ei oska alati piisavalt pädevalt teooriat kasutada ;)
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

 
Mikk kirjutas:Ei nõustu ma aga väitega et teooria ja praktika ei lähe alati kokku. Teooria läheb alati praktikaga kokku. Inimesed lihtsalt ei oska alati piisavalt pädevalt teooriat kasutada ;)
Aih, kui libe tee, Mikk, aih kui libe :D Aga see-eest väga julge!
Mulle meeldib pigem ühe vana õpetaja ütlus, et
"Teooria on pime praktika!"
Ja veel lisaks selle ütluse juurde M.S.Gorbatšovi kuldse lause
"Доверяй но проверяй".
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2864
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Postitus Postitas motamees »

 
logman kirjutas:... anname paar tundi 100 kraadi kuuma ja mõõdame ahjusoojalt klapivahe(d).
See oleks äärmiselt veenev tulemus, mis kustutaks edasised küsimused või vastupidi - tekitaks uusi :puzzled
Väga libe tee...
Praeahjus ei põle iial tahmased küünlad puhtaks, töötava mootori peal aga küll. Te ei suuda iial praeahjus tekitada sellist situatsiooni, nagu töötav mootor. Töötav mootor on väljast külm ja seest kuum. Vahepeal on mingit keskmised tempratuurid. Isegi erinevatel vesijahutusega mootoritel on erineva hõõgarvuga küünlad peal ja teie, külmast tulnud viineritega mehed, tahate praeahjuga midagi imiteerida.
:D
C
m
Mikk
Ladaklubi Liige
Postitusi: 1026
Liitunud: 13 Mär 2004 11:10
Asukoht: Harjumaa, Kose vald
Autod: VIS 23464-10

Postitus Postitas Mikk »

Selle viimase motamehe väitega pean aga nüüd küll nõustuma. Aga plaan ei olnudki praeahju kasutada. Ja rohkem plaan mõõta erinevaid paisumisi. Aga eks näis mis sellest kompotist välja tuleb... huvitav on nokitseda ja mõõta, kui on põhjust ;)

Teooria on tõesti pime praktika. Aga elu on näidanud, et kui praktiliselt tundub asi teisiti toimivat, kui teoreetiliselt arutati, siis on arutelus tehtud lihtsalt viga, mitte ei ole teooria eksinud. Eksib ikka inimene ;)

Ja Gorbatšovi lause järgi olen üritanud alati talitada.

Ja mitte ei saa aru, mida see viineri teema siia puutub. Ja eelkõige pean ma end siiski praktikuks kui teoreetikuks :D
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Kaane saab ju paraja soojuse peale niimoodi aetud. Või sedagi mitte?
Klappi ei saa. Aga tema säär? Õli ju kah jalutab seal kaane peal ringi ning jahutab sellega kogu kaanel olevat mehhanismi.
No kui ei piisa, lisame tempi juurde. Aga nii, et kumm sulama ei hakkaks (sääre tihendid).
Kas nii saama?
Kasutaja avatar
motamees
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 2864
Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
Asukoht: Saar
Autod: MetsaNiva

Postitus Postitas motamees »

 
logman kirjutas:...
Kas nii saama?
Ei saama tegelikku olukorda kätte.
Näiteks, kui süüteküünalt keevitusleegiga kuumutada, et saada maha tahm või tehase konserveerimisaine, on küünal rikutud. Mõtleme küll, et leek ju samasugunune seal põlemiskambris, aga ei ole.
Tööprotsessi saama väga hästi imiteerida tööprotsessiga.
Viineri jutu võttis kasutusele hoopis keegi eelnev postitaja. Mina teda ainult tsiteerima. :P
C
t
tuhajuhe
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 859
Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
Asukoht: türi
Autod: Auto puudub

Postitus Postitas tuhajuhe »

 
masuurik kirjutas:Siinkohal oleks hea näha antud nookuripea tugijala vertikaaltelje suunda.Kui too tahapoole keerab,siis seletus olemas,et kuumaga paisub nookur veidi ettepoole ja vahe suureneb.
Vastuseni olete juba jõudnud ,aga edu katsetamisel :D
56506878
t
tuhajuhe
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 859
Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
Asukoht: türi
Autod: Auto puudub

Postitus Postitas tuhajuhe »

Õigemini keerab etepoole nii,et klapitõus läheb ka suuremaks .Seda ka muidugi 0, mm :cool:
56506878
Vasta