Tore, et üritus ikkagi toimus ja veel toredam, et see jääaeg seal Eestimaal tasapisi taandub. Visalt, aga siiski.
Tasapisi liigun minagi oma mõtetes kodule aina lähemale, kuid natuke kardan kah.
- Mida?
Vastus kummaline, aga saage palun aru.
- Haigeksjäämist.
Kardan, et olen oma tagumiku siinsete päikseliste ilmadega liialt ära hellitanud ja kui äkitselt sinna põhjamaisesse kliimasse tagasi saabun, siis see üks tõbise aja algus saab olema.
Siin maal on juba pea kuu aega vägagi korralik kodumaine suvi platsis. Võrreldav eestimaise juuli-augustiga. Aga kohalikus mõistes on see alles algus. Kõige algus - kevad.
Kena kevadet teilegi sinna, kaugele Põhjalasse.
Pilt, mis sai võetud nüüd juba eilse päeva õhtul Castelnau külakesest mõni kilt lõunas tööpaigalt.
Loojang kl. 20:48 25.aprillil 2010.
