pritsungi paigaldus

[olaaf]

mis teil kõigil selle käivitamisega on see on nagu viimane asi mille pärast omale pritset panema hakata - lada mootor käivitub ka 298kraadise nukkvõlliga rahuldavalt
standardautost pole mõtet üldse rääkida, see peab käivituma nagu kellavärk.
õhuleketega karbuss ja ebatäpne süüde olematu kontaktivahe ja mingite ime küünaldega ei peagi käivituma vabatahtlikult

sissepritse eelis võiks olla laiem töödiapasoon ning täpsem kütuse ja süütehetke määramine.

[uzzac]

nii...teen siis ka otsa lahti omaltpoolt. need pritse/karpa võrdlused eesti mastaabis on ikka weberid versus kulp pritse tavaliselt. võrrelda tuleb ikka võrdseid asju. meil olid 45 lõõriga webberid ja nüüd on 40 lõõriga ITB-d. kahjuks see hooaeg rullidele ei jõudndu aga auto on nüüd sujuv ja ei lärtsu, ei paugu nagu karpadega. karpasid regullis meil tavaliselt kas Särg või Ligur. mõlemad on enamgi kui pädevad. esimese hooaja järel võiks öelda et mina ega keegi teine taha neid webbereid seal peal enam näha

[ruudi]

Algselt postitas: uzzac
need pritse/karpa võrdlused eesti mastaabis on ikka weberid versus kulp pritse tavaliselt.

Palun valgustada mind mis tähendab kulp pritse ?

[Muudetud: 23-11-2009 ruudi]

[ruudi]

Algselt postitas: tann
lihtsalt ei viitsi selle toorega talvel jamada nagunii muid jamasid talvel autoga:D . nt klaasid puhtaks jne

Aga ega karpaga mootor ei pea tingimata tähendama tooreklapiga mängimist. Selle vastu on leiutatud karpadele automaattoores kust jookseb jahutusvedelik läbi ning selle temperatuuri põhjal sätitakse toores parajaks. Ladadel on selline mugavusseade "Solex" karpadel mis olid rohkem tuntud samarate peal aga pole probleemi neid ka tagaveolistele panna näiteks soome 05-tel on "Solexid" peal vist ka Nivadel. 1 selline automaattoorega karpa on mul pakkuda ka http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... #pid154769



[Muudetud: 23-11-2009 ruudi]

[Moss]

Karpa (ja monopritse) üheks miinuseks on ka see, et küttesegu ei pruugi silindrite vahel võrdselt jaguneda. Igapäeva masinal ei pruugi see probleemi tekitada kuid väledamal pillil võib mõni silku käia veidi lahjema segu tõttu detonatsioonipiiril samas kui kõrvalpütis oleks varu maa ja ilm. Weberitega see probleem väiksem kuid nende hind on odavama otsa regullitava pritsega samast klassist kui mitte kulukam.

[Villem666]

Algselt postitas: olaaf
mis teil kõigil selle käivitamisega on see on nagu viimane asi mille pärast omale pritset panema hakata - lada mootor käivitub ka 298kraadise nukkvõlliga rahuldavalt
standardautost pole mõtet üldse rääkida, see peab käivituma nagu kellavärk.
õhuleketega karbuss ja ebatäpne süüde olematu kontaktivahe ja mingite ime küünaldega ei peagi käivituma vabatahtlikult .

Mina isiklikult ei mõelnudki, et ei lähe käima. Läheb, mõned aastad tagasi oli linnas olnud mingi 30-ne miinuskraadi ümber, ja keegi ütles, et väga palju oli ladasi ja mossesid näha olnud tol päevadel, ei tea küll miks:D

Terv.

[raunolend]

Aga on ka näha mootorrattaste karpasi autode peal.Peaks olema sama efekt mis weberiga?

[MuKi14]

Tekkis ka isu pritse järgi, et oleks midagi huvitavamat kui kapott lahti lüüa ja midagi millega tegelda mis oleks huvitavam. Palju selle ise aretamine kokku võib maksma minna osakab keegi pakkuda?

[lend]

Algselt postitas: MuKi14
Tekkis ka isu pritse järgi, et oleks midagi huvitavamat kui kapott lahti lüüa ja midagi millega tegelda mis oleks huvitavam. Palju selle ise aretamine kokku võib maksma minna osakab keegi pakkuda?

Kõik oleneb sellest kui lihtsalt ja odavalt sa selle süsteemi kätte saad,mis sinna peale istuks.

[MuKi14]

Lihtne ja odav, täpselt... Annab monopritse sama efekti mis täis või sarnaneb see pigem digi solexsile?? On mingi auto milli pirtse istuks peake ilma suuremate moodimisteta? Või on kellelgi pakkude bolt-on süsteemi?

[MuKi14]

kasutaja 44kw (vist) müüs 1.5 mootorit millel oli pritse teab keegi mille omasee oli ja kuida tehtud?

[IceStorm]

Algselt postitas: MuKi14
On mingi auto milli pirtse istuks peake ilma suuremate moodimisteta? Või on kellelgi pakkude bolt-on süsteemi?

Lada enda pritsed kõige lihtsamad paigaldada. Küttekulu hoiavad madalama (kui korras), jõulisa pole originaalsüsteemist loota.

[Muudetud: 31-1-2011 IceStorm]

[MuKi14]

jõulisa ei loodagi, kütusekulu vähenemine ei teeks üldse mitte paha.

[VäikeMägilane]

 

mix tänapäevased kiired autod siis pritsega on. Karpa ja weberid on rallimeeste teema kes ei taha uut omaks võtta, selline mulje on mulle jäänud.

ai jah küll nüüd lajatas...miks siis Estonia vormelimehed eliitsest Kavorist pritset ei aretanud? Ikka aeti webereid taga omal ajal. Tegu pole küll jah rallispordiga, kuid vaatame edasi:

Täiskoormuse all ei ole vahet pritsel ja weberil (või mõni muu hea karpa)

(eeldusel, et mõlemad on häälestatud ja kõik funktsioonid töötavad nii nagu nad peaksid)

Vahe tuleneb sisse madalamatel pööretel kus pritse toodab endiselt head võimsust/ühtlast võimsust, kui karpa - mis tikub puterdama jms. mis ka loogiline

Kui lõõrid on aga avatud ja gaas põhjas, siis ei ole neil vahet. Weberiga saad sama võimsusnäitajad mis pritsegagi.
Toyota GT 4ag 1600 16V - pritsega 220hj weber 45 - 223hj
(Soomes testitud)

Samas rallispordis oleks pritsel isegi jumet (ka krossis), mis autot ka madalalt veab. Ringrajas nii suurt vahet ei tule.

Kuna aga võidusõidu pritse komplekt tuleb lõppkokkuvõttes kulukam kui weber, siis lastakase siiani oma karpadega edasi.
(pritse süsteem ca 25-30000eeki + häälestus jms
weberid uuena 12-15000eeki + häälestus. Meil sõitsid weberid 1995-2003 enne kui välja vahetati tervikuna)

Võibolla nüüdisajal kus autot juhib täiselektroonika, on need sportpritsed ka juba "ajalugu" ja ehk siis ka soodsamaks muutunud, pole uurinud.


kogu jutt on minu nägemus. Samas on Jänesel siiski tõepõhi taga - vanakooli rallistid ei viitsi uut omaks võtta jah. Isegi mina mitte.


lihtsalt pidin Zaikule vastama;)

[PuZuP]

Aretati ka Kavoris igatsorti asju.
Kuna aga selleks, et võita võidusõit, tuleb kindlalt rajal olla, mitte ehku peale minna, et ehk kestab, siis ei hakanud keegi jalgratast leiutama.
Samas leidus neid, kes sõitsid näiteks ikkagi mehhaaniliste pritsetega.
Levinuim, mis sel ajal saada oli, oli Kugelfischer-i pritse.
Lihtsalt kui nüüd võrrelda hobujõu ja raha suhet, siis ühelõõriliste karpade kasutamine oli tunduvalt levinum kuna "nõu-hau" oli palju rohkem kättesaadavam ning iga mees ei olnud lihtsalt suuteline töötavat pritset koostama.
Näiteks on Vaz-il olemas täiesti töötav mehhaniline pritsung, kuid millega täpsemalt tegemist oli, ei tea siiani, või mis sellest sai.
Nagu siin ennem juba öeldud on, siis karpa miinuseks on see, et kui kasutada liiga suure ülekattega nukka, siis ei olegi võimalik, et tühikäik oleks 850 rpm, kuna lihtsalt ei jagu hõrendust, mis küttesegu tõmbaks mootorisse. Pihusti, mis ei sõltu vaakumist, aga teeb seda kõike kuna ta ei saagi muud teha. Elektroonilisel antakse käsk, et avane, tema seda teeb. Mehhaaniline avaneb survele või vastavale diapasoonilie ning nii ongi. Neil on täiesti ükskõik kas, sel hetkel on kuskil hõrendus või mitte. Ja sealt edasi on kõik reguleerimise küsimus.

[PuZuP]

 

Aga on ka näha mootorrattaste karpasi autode peal.Peaks olema sama efekt mis weberiga?

Paluks mulle nüüd üks pilt töötavast mootorratta karburaatoriga automootorist. Mingid a'la "poolmootorid" nagu 0,6 liitrit fiatid ei lähe arvesse Neid oleks isegi võimalik käima saada mingisuguse tsikli karburaatoriga.

Kasutatakse küll tsiklite juppe, aga mitte karburaatoreid, vaid pöördsiibreid, mida tsiklitel on teadupärast iga silindri kohta üks.
Vasakpoolse liiklusega maakeelne vaste ITB - Individual Throttle Body.
Olemas seal juba pihusti augud jne. Kasutatuna neid ikka leiab.


Iseenesest tekkis ükspäev mõte, et kas kassettsiibriga annaks parema "throttle-response'i" kui pöördsiiber? Iseenesest ei jääks ju trakti mitte midagi mis voolu takistaks võrreldes pöördsiibri endaga. Miinuseks vist ainult süsteemi suurus.

[whistle]

Kasutatakse tsiklite enamuses ikka bike-de karburaatoried autode mootoritel ja edukalt. Me ei räägi siin

mingitest 0.6L fiati mootoritest vaid ikka 1.6-2.0L liitrist. Enim levinud auto mark kus bike karburaatori swap on

levinud on minu arust just VW mootorid. karburaatoreid on erinevaid mõistagi, enamus kasutab 1.5-1.8L

mootoritel alates 600cm3 bike karburaatoritega ning suuremad mootorid nagu 2.0 enamuses 1000-1100cm3

mootorite karburaatoreid. Ega neid ei visata lampi peale, tehakse

põhjalik lahkamine ning pea düüsed vahetatakse ikka sobivamate vastu, pole just see kõige pädevam inimene

kuid internetis ringi liikudes ei saa jätta fakti kõrvale, et terve google täis pilte erinevatest mootoritest mis

jooksevad tsikli karpadega eduliselt ja siiamaani pole näinud nendel setupitel ühtki pihustit,latti ega

surveregulaatorit. annan ka ühe lingi kus jagatakse Yamaha R1 karburaator molekulideks ning kuidas üks firma

neid ka edukalt paigaldab autodele olgu nad väiksed VW mootorid või Rover V8 mootorid nagu nad ise

kirjeldavad. http://www.totalvauxhall.co.uk/files/le ... h60697.pdf

Kui minna nüüd teemast natuke kõrvale siis kuuldavasti ja erinevate allikate põhjal saab ka Yamaha R1

karburaatorit eduliselt üle laadida. Ei saa ka märkimata jätta kasutaja Twist auto teemat, kus paigaldatakse ka

bike karburaatorid, ja usun et ta teab, et need töötavad hästi.

Tõestus materjali ka terve Youtube täis piisab märk sõnast car with bike carb ning videosi on küllalt. mõningad

näited http://www.youtube.com/watch?v=Hy9xZZtg ... re=related

http://www.youtube.com/watch?v=CjNlkXq2l5Q sellel videol siis kasutusel Keihini karburaatorid kui keegi soovib

teada

[logman]

 

Paluks mulle nüüd üks pilt töötavast mootorratta karburaatoriga automootorist. Mingid a'la "poolmootorid" nagu 0,6 liitrit fiatid ei lähe arvesse Neid oleks isegi võimalik käima saada mingisuguse tsikli karburaatoriga.

Palun!
Neli K-68 (Dneprilt) VAZ-2109-le paigaldatud: http://youtu.be/HqQ51Gl_cGU

[Veiko_]

Küsimus karburaatorite kohta, olen kuulnud, et mingi Fiat-i karburaator (võibolla ka veel mõne teise masina oma?) pidi täpselt minema Žiguli peale, millise mudeli (millise mootoriga) oma see võiks olla, mis 011 mootorile sobiks?