Liiga tilluke väntvõlli pikilõtk ja tihedad saaled on asjad, mis mootorit sel moel puua võivad.
MuKi14 kirjutas: Üks imelik asi selle mootori juures on see et, väntvõlli raamsaale pesa on jube täpse istuga, st et need vastu plokki saada pidi need kas väga otse panema või lihtsalt poltidega ligi tõmbama.
Niipaljukest, kui ma neid mootoreid kokku olen ladunud, pole ma kunagi raamsaalesid koos väntvõlliga oma pesadesse pidanud pressima. Ikka käsitsi saaled põhjani sisse (vajadusel haamri puitvarrega ülalt alla saale otsa, mitte tööpnna(!) pihta koputades) ja siis vänt vahele ning kammitsad kinni.
Soovitan tungivalt peale iga paari paigaldamist ka kontrollida, kuidas võll pöörlema jäi.
See käib sedaviisi, et
*Keerad tavalise padrunisabaga kõik kammitsad plokile ligi.
*Kontrollid võlli pöörlemisvõimet. OK?
*Seejärel hakkad sellesama sabaga järjest pingutama (ülisuurt jõudu pole tarvis selleks rakendada - kui on kinni, seda on tunda) ja iga kammitsa kinnisaamise järel kontrollid, mida võll teeb.
*Kui kõik OK, siis alles asud dünovõtmega askeldama ja samuti iga lõpetatud kammitsa järel tšekkad võlli üle.
Kepsudega täpselt sama trikk, et algul lõdva käega kammitsad ligi, seejärel tugevamalt sama võtmega ja siis alles dünovõtmega lõpupingutuseni.
Seda, et kõik peab olema eelnevalt käsitsi õlitatud, vist pole vaja mainidagi (hülss, kolb, saaled, väntvõlli kepsu- ja raami kaelad).
Kepsude liikuvust soovitatakse samal moel kontrollida ennem võlli mootorisse paigaldamist, aga mina pole seda viitsinud ette võtta. Lihtsalt sel põhjusel, et alati jääb käte külge mingit pudi, olgu nad siis nii puhtad kuitahes, õli külge kleepub ka ruumis lenduv tolm. Sellest johtuvalt tegutsen põhimõttel - mida rahulikumalt, aga samas ka kiiremini selle kokku laon ja kaane alla saan, seda puhtam ja parem tulemus jääb.
Õnneks pole kepsude kontrillimise protsessi ärajätmine siiani probleeme tekitanud.