2106, MuKi14, 1985

[MuKi14]

Kuna täna oli Rapla poole asja, sai selline asi ära majandatud.

[sansa]

Kas masin on 21063 või 2106? Kere on ju 06 e oma (tagatiival helkurid).

[MuKi14]

Autol kaks vinkoodi, plekklatakal on xta210630 algusega (lõpp on mõlemal sama), Kerel on xta 210600. vanematel 1300sl -idel ongi taga helkurid.

[MuKi14]

Millest võib tulla sooja mootori vaevaline ringi käimine starterist ?

Kui mootori kokku panin siis liikus suht vaevaliselt ringi see vänt, kõik sai kinni õigete jõududega, saaled on õiges mõõdus.

[Edel]

 

millest võib tulla sooja mootori vaevaline ringi käimine starterist ?

Starteri puksid hakkavad otsa saama.

[MuKi14]

ei usu seda varianti, ennem mootori vahetust polnud mingi nurga alla mingit probleemi.

[hautz]

Liiga väiksed paisuvahed kolvirõngastel ehk.

[MuKi14]

Vot see võib juba tõsi olla, palju olla võib?

[zerosix]

Kui kokkupanemisel väntvõll suht vaevaliselt ringi käis siis see hea näitaja just pole. Siin logman'il hea jutt koostatud ja palju juttu ka väntvõllist:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... #pid131701
Kolvirõngaste paisumisvahed võiksid jääda piiridesse 0,25-0,35 mm. Kuskilt meelde jäänud, et kõige ülemisel rõngal võiks natu suurem vahe olla kuid mitte üle 0,35 mm. Parandage mind kui ma eksin.

[Arvos]

 

ei usu seda varianti, ennem mootori vahetust polnud mingi nurga alla mingit probleemi.

Selle järgi ei saa päris võtta. Enne remonti oli sul mootor palju lobedam kui pärast.

[MuKi14]

Mul mootor originaal mõõdus, hoonimis jäljedki silndritel olemas, rõnga lukuvahe oligi umbes 0,25-0,35mm. Üks imelik asi selle mootori juures on see et, väntvõlli raamsaale pesa on jube täpse istuga, st et need vastu plokki saada pidi need kas väga otse panema või lihtsalt poltidega ligi tõmbama.
Kui mõtlema hakata siis võib tõesti starter kulunud olla, vahe peal tegi see mul klõpsu ja võtis kogu voolu autost ära (klemmid ilust peal) siis süüde välja ja uuesti proovides lähks ilusti käima.
Jutt käib muidu 1.7 mootorist mille peale üv-d autole tõstsin, et rohkem powerit oleks aga dutkit prat, küünlajuhtmed mingid jamad, summuti käib jubedalt vastu kere, solexiga on kah mingi error majas üle 3000 rpm pole enam üldse jõudu (või vähemalt nii nagu võiks olla), termostaat otsustas ka järsku suletuks jääda. Klappe sai ka suure hoolega regullitud, üks ikka tiksub...

[MuKi14]

No nii see asi ikka ei ole normaalne, kui mootor 90 kraadi siis starter pm ei jõuagi mootorit ringi ajada, käega veepumbast ka liigutada ei jõua. Kas tõesti kolvirõngad? Muule ei tohiks temp nii väga mõjuda ju?


Edit: Vahetasin starteri ära, asi paranes aga võiks veel parem olla.

[Marek504]

Mis firma rõngastega on tegemist?

[MuKi14]

Kahjuks ei oska öelda. Võtsin kolvid plokist välja ja proovisin rõngaid silndrisse, rõngad olid vägagi korralikud. Firmast pole aimu ka.

[logman]

Liiga tilluke väntvõlli pikilõtk ja tihedad saaled on asjad, mis mootorit sel moel puua võivad.

 

Üks imelik asi selle mootori juures on see et, väntvõlli raamsaale pesa on jube täpse istuga, st et need vastu plokki saada pidi need kas väga otse panema või lihtsalt poltidega ligi tõmbama.

Niipaljukest, kui ma neid mootoreid kokku olen ladunud, pole ma kunagi raamsaalesid koos väntvõlliga oma pesadesse pidanud pressima. Ikka käsitsi saaled põhjani sisse (vajadusel haamri puitvarrega ülalt alla saale otsa, mitte tööpnna(!) pihta koputades) ja siis vänt vahele ning kammitsad kinni.
Soovitan tungivalt peale iga paari paigaldamist ka kontrollida, kuidas võll pöörlema jäi.
See käib sedaviisi, et
*Keerad tavalise padrunisabaga kõik kammitsad plokile ligi.
*Kontrollid võlli pöörlemisvõimet. OK?
*Seejärel hakkad sellesama sabaga järjest pingutama (ülisuurt jõudu pole tarvis selleks rakendada - kui on kinni, seda on tunda) ja iga kammitsa kinnisaamise järel kontrollid, mida võll teeb.
*Kui kõik OK, siis alles asud dünovõtmega askeldama ja samuti iga lõpetatud kammitsa järel tšekkad võlli üle.

Kepsudega täpselt sama trikk, et algul lõdva käega kammitsad ligi, seejärel tugevamalt sama võtmega ja siis alles dünovõtmega lõpupingutuseni.

Seda, et kõik peab olema eelnevalt käsitsi õlitatud, vist pole vaja mainidagi (hülss, kolb, saaled, väntvõlli kepsu- ja raami kaelad).

Kepsude liikuvust soovitatakse samal moel kontrollida ennem võlli mootorisse paigaldamist, aga mina pole seda viitsinud ette võtta. Lihtsalt sel põhjusel, et alati jääb käte külge mingit pudi, olgu nad siis nii puhtad kuitahes, õli külge kleepub ka ruumis lenduv tolm. Sellest johtuvalt tegutsen põhimõttel - mida rahulikumalt, aga samas ka kiiremini selle kokku laon ja kaane alla saan, seda puhtam ja parem tulemus jääb.
Õnneks pole kepsude kontrillimise protsessi ärajätmine siiani probleeme tekitanud.

[MuKi14]

Pikilõtku ma ausalt öeldes ei tundnud mingisugust, samas mu 1.3 on õrnalt tuntav too pikilõtk.

Ennem kui 1.6 motot tegin, tollel ka ei pidanud jõuga neid sisse sudima, läksid pm ise pehmelt oma pesasse ära. Kui kokku panin, siis panin igalepoole õli, kõikidele saaledele, kolbe sisse pannes pm ujutasin neid rõngad ja hülsse õliga. ennem kui mootor peale tõstsin ajasin trelli ja jäiga kummivoolikuga õlipumpa ka ringi nii kaua kui nukkvõlli kõikide nookurite pealt õli jooksma hakkas. Toda väntvõlli pöörlemis tõesti ei katsetanud ennem kui kõik juba kokku keeratud oli.
Kas pikilõtku saaled on muidu mõlemal pool ühe paksusega või käib ühele poole õhem?

[logman]

 

Kas pikilõtku saaled on muidu mõlemal pool ühe paksusega või käib ühele poole õhem?

Teoreetiliselt peaksid mõlemad komplektid võrdse paksusega olema, sest muidu ju ei satu kepsud hülsi suhtes tsentrisse (jäävad kolvi sõrme ühest otsast rohkem koormama, samuti on nad nihkes kepsukaeltel). Kuskil skeemil on see kõik kindlasti olemas.
Praktikas kulub mootori esiotsapoolne seibikomplekt rohkem. Siduri lahutamisega surutakse ka väntvõlli ettepoole, vastu pikilõtku reguleerseibe.
Siinkohal võiks keegi, kes teisiti arvab, samuti suu lahti teha. Ma pole jumal.
Kui pikilõtk juba ülearu suureks on kulunud, ei jõua ka starter hästi vedada. Seda lahutatud siduri korral! Starteri töö kergendamiseks säärases hapus seisus mootori puhul sidurit käivitamisel alla ei vajutata (ei lahutata), vaid piirdutakse käigukangi neutraalasendisse viimisega. Tegelikult vajab säärane mootor juba remonti.

[MuKi14]

Auto teeb seismise rekordit, üle nädala pole juba sõitnud.

[olaaf]

See mootori kuumast peast raske ringlemine kõlab väga selle moodi, et rõngad paisuvad kinni silindrisse.
Atzkarikul oli ka kunagi selline jama - pärast rõngaste vahetust kadus mure ära.

Mul on mõned blokid läbi käinud millel raamipakud väga tuugalt pessa sobisid.
Ka peale korraliku pesu bensiiniga läks üsna tugevalt oma pessa raamipakk.
Samas mootor käis ringi väga hästi, kui pakud kinni keeratud.

Samas tahaks siinkohal hoiatada, et üks õhtu proovisime Atsi uude mootorisse vänta sisse ja võtsin pakist vene aegsed originaal mõõdus saaled, kenasti standardi märk peal, kuid nendega sisuliselt vänt ringi ei käinud.
Sai riiulist kaasaegne toode võetud pärast mida käis väga kenasti ringi mootor - nõuka ajast pärit varuosad ei pruugi olla kvaliteetsed!

edu

[zizzalik]

Mul on sama asi olnud. Ühel mootoril, mida kokku ladusin jäi raskelt ringi käima orginaal mõõdus liugelaagritega.
Need olid samuti nõuka aegsed nagu olaaf'il. Sai siis uued prooviks toodud ja mure lahenes.