Ehk oskab keegi öelda,kas viimasest pütist järgmise resoka vahelt äravõtmine(asendada sirge toruga) annab ainult hääli või midagi muud ka.Kas kütte kulu suureneb.Autoks on siis LADA 21061
[Muudetud: 28-8-2009 fuego]
Küsimus ''resokas''
Küsimus ''resokas''
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4925
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
käid sa muidu tihti oma autot arkile ette näitamas?
väljalaske ümberehitused on lubatud kui säilib toru läbimõõt ja püttide tööpõhimõte ning müra ei ületa lubatud norme...
juurde see ilmselt mitte midagi ei anna - tagumise poti asendamine otseläbi vennaga annab juba vabama hingamise... loomulikult müra arvelt.
selleks, et küttekulu suureneks pead ikka väljalaskega korralikult mööda panema.
väljalaske ümberehitused on lubatud kui säilib toru läbimõõt ja püttide tööpõhimõte ning müra ei ületa lubatud norme...
juurde see ilmselt mitte midagi ei anna - tagumise poti asendamine otseläbi vennaga annab juba vabama hingamise... loomulikult müra arvelt.
selleks, et küttekulu suureneks pead ikka väljalaskega korralikult mööda panema.
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Kas mitte resonaator ei peaks seest tühi olema?
Kui nii, siis ei anna ta mootorile jõudu juurde.
Lisaks tekitab resonaator tagasirõhku, ilma milleta mootor käib vähe kehvemini madalatel pööretel ja kütusekulu on ka suurem. Seda selle tõttu, et küttesegust suurem osa (võrreldes resonaatoriga) kaob lihtsalt summutaja kaudu minema.
Thor.
Kui nii, siis ei anna ta mootorile jõudu juurde.
Lisaks tekitab resonaator tagasirõhku, ilma milleta mootor käib vähe kehvemini madalatel pööretel ja kütusekulu on ka suurem. Seda selle tõttu, et küttesegust suurem osa (võrreldes resonaatoriga) kaob lihtsalt summutaja kaudu minema.
Thor.
Üks test on väärt rohkem kui 1000 ideed.
-
PuZuP
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1733
- Liitunud: 08 Aug 2002 23:52
- Asukoht: Tallinn, Nõmme
- Autod: 2106 '79
- Kontakt:
Tagasirõhu tekitamine õiges pööretediapasoonis ja nii, et ka kõik toimiks, nõuab üsna täpseid kalkulatsioone.
Soovitan alustuseks läbi lugeda alafoorumis "Mootor ja väljalase" oleva teema "Huvitavat lugemist". Seal on ka summutite kohta üsna valgustav materjal olemas.
Resonaator ja "expansion chamber" on kaks eri asja.
Resonaator on mõeldud teatud sageduste summutamiseks, ning mis sagedust tal parasjagu summutada vaja on, sõltub keskmisest perforeeritud toru aukude suurusest ja arvust ning resonaatori enda ruumalast.
Paisumiskamber on mõeldud kõigi sageduste vähendamiseks, sest summutamisega ei ole seal suurt miskit pistmist. Väiksemast ruumalast satub gaas järsku väga suure ruumalaga ossa, kus tema kiirus väheneb väga kiiresti ja suurel määral ning samamoodi ka helilaine levimiskiirus. Sinna veel lisada keeriseeffekt mis samuti "tapab" ära helilaine, siis vähenebki müra. Et keeriseeffekti takistustegurit vähendada peab olema paisumiskamber ehitatud õigesti ja arvestades mootori litraa?i. Vastasel juhul saab temast lihtsalt takistav tegur. Kõrgematel pööretel kus gaase liigub süsteemis juba väga palju rohkem, siis tekib nö. "blow-through" effekt kus taganttulevad gaasid suruvad eesolevaid gaase välja ning paisumiskamber muutub nö. "direct-flow"-ks ning läbivad gaasid lasevad nö. liugu oma suguvendade peal.
Ehk siis selle pika jutu kokkuvõtteks on see, et madalamal pöördel kus on gaase vähem, on süsteem vaikne. Lased aga lapatsi valla, siis karjub piisavalt.
Kellel on jube kahtlus selles, et tal on ikka otsevoolu väljalaskesüsteemi vaja, siis soovitan ära mõõta väljalaskesüsteemi siserõhk.
Ei ole väga keeruline: vaja monteerida üks või mitu stutsi (oleneb kui täpseks vaja asja ajada on) nende külge metalltoru (näiteks vasktoru koos koonusotsaga summutisüsteemi külge), ning siis ühendada salongi paigutatud rõhukellaga.
Ja siis mõõta, vastavalt erinevatele mootorikoormustele ja pööretele, kas ja kui palju tekib väljalaskesüsteemis rõhku. Kui täielikult avatud õhuklapi korral näiteks 1:1 suhtele käiguga mingi 4000-5000 rpm on seda juba 1 bar kanti, siis järelikult ei "hinga" see värk kohe üldse. Kui aga rõhk mis tekib on ütleme 0,1-0,2 bar (tavaline forsseerimata mootor) siis järelikult ei ole ju vaja hakata ehitama hüper-super-ultra-mega aretist sinna alla kokku.
Piisab tagumise summuti asendamisest, kui on vaja "jämedamat" häält.
Näiteks Dr.Tuha valmistatud summutid on väga meeldiva häälega. Ning saab ka vastavalt vajadusele teha kas "vabaltmüdiseva" või "vabaltkäriseva".
Kel soovi saab ka minu käest osta RedBack summuteid. Tegemist ei ole tavalist tüüpi summutiga, kus gaasi jooksutatakse pütti mööda ringi kuni see ise ka ei tea kuhu minna, vaid otseläbi-tüüpi paisumiskabriga püttidega.
Kel kõrv kuulata tahab, saab kodanik Kyti auto alt tulevaid sümfooniaid kuulata.
Soovitan alustuseks läbi lugeda alafoorumis "Mootor ja väljalase" oleva teema "Huvitavat lugemist". Seal on ka summutite kohta üsna valgustav materjal olemas.
Resonaator ja "expansion chamber" on kaks eri asja.
Resonaator on mõeldud teatud sageduste summutamiseks, ning mis sagedust tal parasjagu summutada vaja on, sõltub keskmisest perforeeritud toru aukude suurusest ja arvust ning resonaatori enda ruumalast.
Paisumiskamber on mõeldud kõigi sageduste vähendamiseks, sest summutamisega ei ole seal suurt miskit pistmist. Väiksemast ruumalast satub gaas järsku väga suure ruumalaga ossa, kus tema kiirus väheneb väga kiiresti ja suurel määral ning samamoodi ka helilaine levimiskiirus. Sinna veel lisada keeriseeffekt mis samuti "tapab" ära helilaine, siis vähenebki müra. Et keeriseeffekti takistustegurit vähendada peab olema paisumiskamber ehitatud õigesti ja arvestades mootori litraa?i. Vastasel juhul saab temast lihtsalt takistav tegur. Kõrgematel pööretel kus gaase liigub süsteemis juba väga palju rohkem, siis tekib nö. "blow-through" effekt kus taganttulevad gaasid suruvad eesolevaid gaase välja ning paisumiskamber muutub nö. "direct-flow"-ks ning läbivad gaasid lasevad nö. liugu oma suguvendade peal.
Ehk siis selle pika jutu kokkuvõtteks on see, et madalamal pöördel kus on gaase vähem, on süsteem vaikne. Lased aga lapatsi valla, siis karjub piisavalt.
Kellel on jube kahtlus selles, et tal on ikka otsevoolu väljalaskesüsteemi vaja, siis soovitan ära mõõta väljalaskesüsteemi siserõhk.
Ei ole väga keeruline: vaja monteerida üks või mitu stutsi (oleneb kui täpseks vaja asja ajada on) nende külge metalltoru (näiteks vasktoru koos koonusotsaga summutisüsteemi külge), ning siis ühendada salongi paigutatud rõhukellaga.
Ja siis mõõta, vastavalt erinevatele mootorikoormustele ja pööretele, kas ja kui palju tekib väljalaskesüsteemis rõhku. Kui täielikult avatud õhuklapi korral näiteks 1:1 suhtele käiguga mingi 4000-5000 rpm on seda juba 1 bar kanti, siis järelikult ei "hinga" see värk kohe üldse. Kui aga rõhk mis tekib on ütleme 0,1-0,2 bar (tavaline forsseerimata mootor) siis järelikult ei ole ju vaja hakata ehitama hüper-super-ultra-mega aretist sinna alla kokku.
Piisab tagumise summuti asendamisest, kui on vaja "jämedamat" häält.
Näiteks Dr.Tuha valmistatud summutid on väga meeldiva häälega. Ning saab ka vastavalt vajadusele teha kas "vabaltmüdiseva" või "vabaltkäriseva".
Kel soovi saab ka minu käest osta RedBack summuteid. Tegemist ei ole tavalist tüüpi summutiga, kus gaasi jooksutatakse pütti mööda ringi kuni see ise ka ei tea kuhu minna, vaid otseläbi-tüüpi paisumiskabriga püttidega.
Kel kõrv kuulata tahab, saab kodanik Kyti auto alt tulevaid sümfooniaid kuulata.
...parem kaotada üks minut oma elust, kui kaotada oma elu ühe minutiga...