Üsna suur enamus pakuvad, et mootori hea käekäik ja võimsusnäitajad sõltuvad ülisuurel määral gaasijaotusmehhanismist. Tõsi ta on. Kuid see tõde on poolik.
Mootori selgrooks on tegelikult silindrite plokk. Ehk siis seesama vana tuttav mootoriplokk, mille külge kinnitub kogu ülejäänud elu ja kõik mootoris ringituhisevad agregaadid ning sõlmed. Gaasijaotusmehhanismi võib selle kõrval tinglikult ristida peaajuks.
Vahet pole, milline on teie kätte sattunud ploki päritolu, st. on ta uus või vana (kasutatud).
Nii nagu kõigi mootoridetailide puhul tuleb alati rääkida kvaliteedist, kehtib see ka ploki kohta.
Kui plokk on mootori selgroog, siis selle sisse kinnituva väntvõlli võib ristida seljaajuks.
Väntvõlli kaudu levivad gaasijaotusmehhanismilt (peaaju-seljaaju) antud käsud auto jõuülekandeni. Kui väntvõll oma töös takerdub, juhtub teadagi mis - info ei jõua õigeagselt ratasteni, olgu peal kuitahes "kõva" nukkvõll või toide, v.võll toimib pidurina.
Nii saabki öelda, et kõigi detailide kinnitumiskohtade paiknemine sõltub 100% ainult ja ainult sellest, kui täpselt istub mootoriplokis omale kohale väntvõll.
Vändakanal.
Väntvõlli asend plokis on hea mootori garant.
Väntvõll peab paiknema omas kanalis nii tsentris kui vähegi võimalik.
Kui plokk on tehases valesti töödeldud või on ekspluatatsiooni käigus kuuma saanud, siis tavaliseks nähtuseks on, et nn. vändajoon kaldub keskteljest kõrvale - plokk on kõver või saalede pesad omavahel nihkes.
Seda saab kontrollida ülitäpseks treitud noolsirge võlli või toruga. Võll treitakse mootorisse minevate saalede mõõtu (nagu väntvõll lihvitakse saalede järgi vastavasse rem. mõõtu).
Pingutades selle võlli raamikammitsatega ploki külge peab võll ideaalselt ilma igasuguse takistuseta vabalt ringi käima, õlitatult pöörlema nagu kuullaagritel. Ja seda kõike situatsioonis, kus kammitsatesse on paigaldatud ka täpselt needsamad saaled, mida hiljem mootori koostamisel tahame kasutada.
Vastavad tolerantsmõõdud leiab remondimanuaalidest.
Nüüd pingutame plokile peale plokikaane ja kontrollime üle, kas proovivõll jäi sama hästi pöörlema nagu algselt. Kui ei, siis võib teha vastavad korrektuurid hilisemal vänvõlli töötlemisel või võtta seinaäärest järgmine plokk.
Kui proovivõll ei sobi ilma plokikaaneta mitte kuidagi selle plokiga (ei pöörle õigete tolerantside juures vabalt), siis järelikult pole rohkem vaja pead vaevata, sest sellest plokist asja ei saa - vähemalt mina ei tea moodust, kuidas oleks võimalik väntvõlli kanal niimoodi üle töödelda, et sinna hiljem mingisugusedki saaled õigesti istutada.
Väntvõlli asend.
Väntvõll peab asetsema plokis absoluutses pikisuunas võrreldes teiste võllidega (jagajat ja õlipumpa käitav abivõll ning nukkvõll).
Nende teiste võllide asendit kannatab korrigeerida, väntvõlli asendit aga mitte.
Seega peab kontrollima, kui risti v.võll asub (õigemini hakkab plokis asuma). Mõõtmiskohaks on mootori tagumine, käigukasti poolne ots. See tuleb nüüd vajadusel freesida proovivõlliga 90 kraadi, 0 min., 0 sek oleva nurga alla.
Samuti peab edasiste tööde tarvis freesima mootori alumise külje (karteripõhja kinnituspinna) proovivõlliga sekundipealt paralleelseks. Paha ei tee ka mootori eesmise otsa paikarihtimine, sest siis on hiljem lihtsam üle töödelda abivõlli asupaika.
Kui kolm külge on õigeks aetud, siis saab freesida võrrelduna alumise küljega parallelseks ka mootori ülemise ehk selle külje, millele kinnitub plokikaas.
Silindrid.
Igivana rallimeeste ütlus, et ükskõik millisesse lada tehaseploki silindritesse istutatud piisavalt pikad torud saavad varem või hiljem külgepidi kokku.
Ise proovinud pole, aga väga küsimärgi alla seda tõika ka ei seaks.
Seega - plokk pinki ja kõik tuleb endal üle kontrollida ja vajadusel uuesti puurida.
Igasse pinki ei saa plokki viia - ka siin on omad "agad". Pink kulunud, ebatäpne või töömees vildakas ja hoolimatu.
Selge on see, et silindrid peavad saama ploki ülemise ja alumise pinnaga igatepidi ristiasetsevateks ja samuti peavad tulevase väntvõlli kepsukaelte tsentrid hakkama asetsema täpselt silindrite tsentrites.
Silindrid puurime ja hoonime otse loomulikult kohe valitud kolbide järgi mõõtu.
See peaks olema siis esialgu ploki kohta kõik.
Võiks öelda, et selgroog sai valmis.
Pildil samara plokk mõningate põhimõõtudega, mida samuti alati mootorit koostades kontrollida tasub.
[Muudetud: 24-8-2008 logman]
Puhhh! = 
Kas nende võtete kohta tuleb eraldi postitus? 
. Netist leidsin, mingilt vene lehelt.
.
