2105, kapa, 1984

[Rannamäe]

Igal nädalavahetusel tehakse mõnes meie kooperatiivi filiaalis tööd, tihti hilisööni välja ning siis saavad valvuritädid või muud onud meie peale kurjaks. Ühe korra jäeti isegi luku taha, aga see selleks... Olen juba ammu aru saanud, et ma olen haige inimene.

Mingil nädalavahetusel sai pitjorkaga tegeleda jälle. Kaspar viskas uue veepumba külge ja ma reguleerisin samal ajal klapid ära. Mõni klapivahe oli ikka meeletult suureks kulunud ja eks ta klõbises ka tugevasti. Veepump jäi ka tosooli pidama ning testkäivitusel töötas asi probleemideta. See rihmaga Lada 1300 on üks äärmiselt mõnus ja vaikne moto. Täna veeretasime kurgikäru välja ning pärast testsõitu tegi jälle üks klapp häält õrnalt. Mina ei viitsi enam kaliibriga reguleerida, tahaks juba uhkemat riistapuud endale. Saan ennast lohutada sellega, et vähemalt sai parem kui varem!

Täna lubati mul ka üks proovisõit teha. Väga mõnusalt sõidab, mulle hakkas jubedalt meeldima. Vaikne ja pehme, aga samas äkiline ja kuri. Omanik on jubedalt vaeva näinud ja sillad on väga tihedad, ei mingeid kolinaid. Vihmase tee peal oli lausa lust sõita. Peaks endale ka ikka ühe sellise ehitama kunagi tulevikus.

Kolmapäeval Mustikas kohtume ja võib-olla näeb klubilistega ka Laitses 2 nädala pärast.

[kapa]

Proovisõit nr. 2: Kruusateed. (sügisesele sopased ja libedad)
Koht: Tallinna läänepiiri äärsed kruusateed
Tulemus: kole , aga laiali ei läinud. Vist.

[reiner]

Väga hea. Lada66 klassis hakkabki osavõtjate arv väikseks jääma.
Ega sul muud üle jää kui Laitsesse "kaarte segama" tulla.

[kapa]

Kui me autot enne laiali ei sõida, siis ikka tuleme! Ainult, et Laitset pole kunagi varem sõitnud, võtame tasemini.

Edit: või peaks enne käigukasti ära ikka vahetama?:D

[apsu]

Viskasin ka täna masinale pilgu peale. Velg sobib mõnusalt

[kapa]

Detsembri kuust olen päris iga päev temaga sõitnud, täitsa tore... oli.


Tahtsime teha loomkatseid ja selgitada, kas üldjoontes originaalmootorile paigutatud 21214 nukkvõll (võrreldes 2101 võlliga) mootori töös midagi muudab. Mõeldud tehtud, vana võll maha, rihmaratas teise külge ja teine võll peale. Peale natukest aega rihma sättimist ja süüte kallal käkerdamist (mõistus ei võtnud algul, et asi sai kogemata 180 kraadi pöördesse, hiljem tõstsin juhtmed jagajal ümber) sain ta kuidagi käima. Kuna vana rihma enam pingutada ei saanud, panin selle ka uue (läbisõit 69900) Karburaator tahtis ka ümberreguleerimist.

Sõitis küll hästi, persetunde järgi isegi ägedamalt, kui varem, stopperiga mõõtma ei jõudnud, sest...
Juba ammust ajast on mul õlikorgi ja kergelt ka varda peal olnud tohutult valget ollust. Süüdistasin pikalt lühikesi külma mootoriga tehtud otsi, aga siis hakkasin märkama, et salongi puhub mingi hetk sooja, siis jälle külma. Esmalt arvasin, et jahutussüsteemis on õhk, kuid süsteemi täna õhutades märkasin paisupaagis mullitamist. Proovisõidul pärast paari äkilisemat kiirendust oli taas salong külm ning veidi aja pärast ka auto temperatuur üle 90 (meenutuseks, et väljas oli siinkandis sel hetkel 12 kraadi külma). Rahulikult sõites jahtub maha, äkilisemalt andes teeb sama asja.
Ja siit mu küsimus, et kas see kõik tähendab, et plokikaane tihend on õhtal?

Kõigele tipuks arvas täna ka käigukast, et kaua me ikka teda piiname, lasi õliloigu ilusti garaažipõrandale. Täpsemalt ma uurinud ei ole, aga kuskilt tagantotsast lahmas töötava mootoriga korralikult õli. Sai kuiva kastiga koju jõutud. Mis seal ikka, oli kah aeg nendele undamistele ja raginatele lõpp teha.

[Arvos]

JUst nii see on, plokikaane tihend on lahkunud.

[kapa]

Varem või hiljem pidi üks kahest, kas mootor või käigukast alla andma jah, aga et nad praktiliselt koos... seda ma ei oodanud:D. Ja täpselt puhkuse eelviimasel päeval! Mis seal ikka, tuleb bussipilet osta.

Käigukastiga on imelihtne, meil on 5...6 neljast erinevates garaažinurkades ootamas. Mootoriga peab nüüd väheke mõtlema, kas ravida 1.3 kiiruga ära või panna 1.5 ajutiselt peale (üleval mootorite pildil kõige parempoolne). Ka see on tegelikult hetkel kaheks tükiks võetud. Selge see, et väändest tunnen ma natuke puudust, aga küsimus seisneb selles, mis klassi me sõitma hakkame.

Ma katsun enne Tuulat midagi ikkagi välja mõelda, seda enam, et ka Wintercamp pole kaugel.

[olaaf]

Mul on riiulis kohe olemas üks rihmaga mootori kaas -2mm maha võetud ka kenasti, et surveaste üleval oleks - vajab klapiajami kontrolli aga muidu täiesti korralik tükk.
Vajadusel olen nõus sellest sularaha eest loobuma..

sa tead kust mind leida..

[kapa]

Ei, kepsu ei tulnud.

Et siis, kuskil täpselt aastake tagasi jäi see auto seisma. Seisis linnas, seisis suvilas, seisis maal sirelipõõsas ja vajus maasse. Seisis sellepärast, et 1.3 mootor arvas, et tema läheb keema ja ajab mahlu segi. Ja ei, me ei andnud kohe alla. Me panime kuurinurgast leitud (ohhooo!) 1.5 peale, millel aga õlirõngad (ilmselt ka surverõngad, vähemalt ühes silindris) oma tööülesannet ei täitnud kohe mitte. Vabandan kõigi kaasliiklejate ees, kes seda tossu ja haisu taluma pidid.
Ja siis tuli töine suvi ja sirelipõõsas kasvas suuremaks ja kattis auto võõraste pilkude eest ilusti ära:P

Mootor (1.3) aga pandi pukki, võeti lahti ja ... ja leiti pea iga nädala reedel tunnike kvaliteetaega, et mõni osake ära puhastada ja külge tagasi keerata. Nii see aeg lendas...
Parim viis naisperega tülli minemiseks:



Kui aus olla, siis oli ta ikka kole rokane seest. Žiguli õli töö, mis muud.

Kuskil 2012 aasta lõpus (või oli juba 2013 tulnud) sai ta kokku. Vahetasin ära kõik tihendid, kaas lihviti sirgeks, sai uue nukaraami ja õlipumba, saaled ja rõngad kah. Kõik läks sisse standardmõõdus. On teada tõde, et erksinine karteripõhi annab +5hp, seegi sai ära tehtud.

Kuid oh õnnetust, vahepeal oli auto nii sirelisse roostetanud, et hakkas hirm, kas ongi enam seda mootorit kuskile peale panna. Seisma jäi teine ju täies soolakihis.
Ühel veebruarikuu päeval laadisid meie kooperatiivi noored aktivistid välismaise pereuniversaali vajalikuga...

... ja kukkusid meeleheitlikult kaevama...

Aga välja tuli, ja sõitis (loe: suitses:P) isegi omal jõul linna garaaži. Punkt. Siis ta seisis jälle kuu aega, ajanappuse tõttu. Aga ühel kaunil märtsikuu ööl...
(õhtune aeg noh, silm veits loojas juba, pilt seepärast veidi udune:D)

Käima läks kenasti, klapid küll veidi klõbisevad. Sisse läks miski Valvoline mineraal, ei tea, kas peale sissesõitu (1000km?) võiks julgeda mingit sünteetilist brändi ka proovida või ei maksa?

Noh, siis järgnes kerge kereremont. Tagatiivad, karbid ja esipõll olid kuidagi hõredaks muutunud, pahtlit panin minimaalselt augutäiteks. Võõpasin inetult aerosooliga üle, täitsa inetu laiguline jäi. Sellega lükkab ehk aastakese suurt kereremonti edasi. Ütleme nii, et selle auto ilu on sisemine:D. Noh, lihtsalt naisi rebima selle autoga ei lähe, muud midagi...
Katsub rohkem öösel ja porise autoga liigelda.

Peale esimest 50 testikilomeetrit Tallinna aukutes, kus vahelt ka teed võib leida, käisin ülevaatusel... kust ma korduva sain:(. Tagapidurite erinevus 66% on veidi liiast tõesti, ent 13€ eest saab uue silindri ka vasakule poole ja lootus on, et see pidurimured lahendab.

Üle pika aja oma Žiguliga on kuidagi kummaline: nii ehe ja nii toores aga eks ma harjun

[kapa]

Peab siia ka ikka midagi kirja panema, et vähemalt endal meeles oleks, mis ja millal juhtus.

2013
Märtsist kuni juuni kuuni sai sõidetud, käidud erinevatel üritustel ja autot sihipäraselt kasutatud. Peale 1200 km sissesõitu sai sisse Mobili tooteriiulilt valitud poolsünteetiline õli. Töötas küll. Juuni teises pooles maandus juba tuttavate sirelite varju.

2014
Kahjuks talv 2013-2014 kordas 2012 talve ehk möödus autole sirelite varjus. Väga paha, sest algselt oli ta nagu talveautoks meil mõeldud. Ma olin end muidugi aastaks kuskile Võrumaale komandeerinud ja selle auto nagu kergelt peast välja saanud.
Ühel toredal märtsikuu päeval aga käsiti mind kindlustus autole teha, kuna meie kooperatiivi töökangelane sm. Rannamäe arvas, et vähemalt üks Žiguli võiks ikka sõidukorras ka olla. Ühel kenal pühapäeval käivitasingi mina juba diiselVolvot, et pealinnast jälle Mägi-Eestisse sõita, kui kiiruga enne väljasõitu said võtmed ja dokumendid nii muuseas üle antud. Nimetet seltsimees koos vennaskooperatiivi jõududega võlus sõiduki juba järgmine päev linna ning äratas masina taas ellu. Ülevaatus tuli muidugi esialgu korduv (aprilli kuus ei joppa viimasel ajal kuidagi ), aga seda ka ülevaataja ebapädevuse tõttu, kes arvas tulihingeliselt, et Ladas peab olema taga ka keskmine turvavöö, "sest passis on ju kohti 5". See, et ülemistes šarniirides varrukajagu loksu on, pole ju mingi näitaja. Mul on nüüd taga kolm vööd ja ülevaatus on ka.

Kevadet kuulutati. Rapla ajaks olin jälle Tallinna mees ja sõitsin juba ise ka ... kuni sai. Ei teagi nüüd, kas mootor on nii hää saanud või on roolitaha loll lastud, aga mai kuus lõppes Rapla kardirajal sidur ära. Viskas kettal katted puruks. MS oli selle ketta tootjaks ja oli kitsas ketas (väiksele mootorile ettenähtud).



Hoorattal olid õnneks kahjustused vaid visuaalsed, alla panin Sachsi Niva komplekti. Näis, kas ja kaua peab. Profülaktika mõttes sai võetud seinaäärest ka uus (pruugitud siiski) käigukast, kuna vana (selle auto originaal 4k kast) lubas oma undamiste ja raksudega üsna pea otsa saada või sõitja hullumajja saata.

Nüüd me lõbutseme jälle, kui ilma on. Reaalsuses on sillad ja pidurid oma aja (jälle:() ära elanud ja selleks, et kiiresti sõita, tuleks nendega miskit suvel ette võtta. Mootoris on juba 2013 aastast mingi huvitav klõbin/kolin sees, mis kord tuleb ja siis kaob, mis oleks nagu klapiklõbin, aga klappe on kolme tuhande kilomeetri sees reguleeritud kordi viis vähemalt. Detonatsioon ka ei ole. Las ta siis klõbiseb.

73330

[Rannamäe]

Võtan praegu enda ülesandeks selle auto järjejuttu jätkata, et endal ka asjad paremini meeles püsiksid.

Pärast Rapla rajapäeva mai alguses ja sellele järgnenud sidurivahetust oli masin tagasihoidlikus kasutuses probleemideta. Augusti alguses sai see auto üle pika aja ka Kämbil käia (eelmine kord jäi vanakesel aastasse 2009). Kiltsil ning sealt tagasi tulles sai aina rohkem selgeks, et esisilla kuludetailid on juba liiga kaua all olnud, tervelt mõned tuhanded kilomeetrid juba. Lõtkud šarniirides ületasid igasuguse mõistliku tolerantsi, aga eks nad ole muidugi palju lõhkumist ka näinud selle lühikese läbisõidu jooksul, oma osa selles oli ka kindlasti Kiltsi lennuvälja löökaukudel, mis tekitasid autole kerge kiskumise vasakule.

Ülejäänud augustikuu möödus kasutuskõlbmatu esisilla pärast põõsa varjus peidus. Septembri alguses leidsime aega ning lükkasime masina lõpuks garaaži ja võtsime silla laiali. Ülemised šarniirid olid oma kuju juba kõvasti muutnud.
Osandades selgus, et vasak oli juba oma pooleks murdunud sfääri pulbriks jahvatanud ning omandanud sentimeetrise lõtku ning paremal oli see protsess murdumise juures seisma jäänud.
Päris kole oli:


Lisaks olid esimesed piduriklotsid oma katete küljest lahti sulanud. Elav tõestus, et originaalvaruosa ei taha taluda "kähkusõitu". Endale meeldetuletuseks märgin ära tähtsamad vahetatud detailid: šarniirid, sisemised rooliotsad, esimesed piduriklotsid, esimesed turvavööd.

Enne Vasalemma rajapäeva sai ülevaatusel käidud. Tühikäigul oli segu ainult liiga rikas, selle vastu aitas kruvikeeraja. Muidu väidetavalt täitsa korras auto.

Vasalemmas oli aga väga tore, lisaks elamusele saime tiiva kõveraks ja stange haakis ennast kruusavalli külge ning murdus täitsa katki. Praeguseks on tiib sirgeks koputatud, veidi värvi ka peale pritsitud ning kesklaost leitud uus stange ootab veel kinnitamist. Lainetava poritiiva pärast väga kurvastada ei tasu. See niigi laiguline kere jätkab vägisi roostetamist ning paistab, et järgmisel aastal tuleb keretööd viimaks ette võtta, et õigel ajal veel jaole saada.

Lähitulevikus tuleb välja vahetada ka kaitsmekarp. Aastakümned ei ole sellele juba disainilt õnnetule originaalile hästi mõjunud. Siit ka küsimus targematele. Mis allikaid pidi saaks osta uue kahvelkaitsmetele mõeldud kaitsmeploki?

Lisan pikale jutule veidi pilte, mõned ka võõrastest kaameratest.

Rapla (autor Olavi):


Vasalemma (autor all paremas nurgas):


Ja töökas 1300S uut lund ootamas:


Üldiselt võib selle autoga rahule jääda, täidab talle määratud ülesannet hästi.

Raporteeris,
Martin

Odomeeter: 75 000

[kapa]

Midagi ei võetud.

Jätsime tagaukse ka nende jaoks lahti, aga nad ei mõistnud seda kasutada.

[SexSix]

Vaata, et nüüd midagi taolist ei juhtuks. "Kui läks trumm, siis mingu ka pulgad!" See võis olla kontrolllask, et kui ei reageerita siis varsti lõhutakse kõik mis lõhkuda annab.

[Rannamäe]

Pulgad jäid alles. Sama päeva õhtul viidi auto garaaži ära ja kesklaost toodud uus klaas pandi ka kohe külge. Ainult poolteist aastat läks selle vastuse kirjutamiseks. Klaasikilde on siiani TTÜ ühikate kiviparketi vahel.

Jätkame nüüd päevikuga!

2015

Mingisugune loll järjekindlus ei lubanud meil sellel asjal vaikselt ribadeks roostetada.
Raibe sai endale uue kahvelkaitsmetele mõeldud kaitsmekarbi, Vasalemma rajal ära lagunenud lisanäidikute plokk sai asendatud 06 armatuuri ja keskkonsooliga. Peale sai visatud ka Abarthi edev vanakooli nahkrool. Talvel sai veel WinterCamp’il käidud (mäletan, et jube libe oli) ja kevadel isegi kruiisil käidud tähistamaks Lada 45ndat sünnipäeva. Ma isegi sattusin eelmisel aastal kevadet kuulutama Jõgevamaal, päris tore oli sellise laigulise jurakaga kaunite autode vahel pläriseda.

Suvisel Kämbil sai ka käidud, orienteerumine oli väga mõnus (mitte ainult sellepärast, et me selle ära võitsime), kiidan Andot ja teisi korraldajaid veel korra, sellel aastal tahaks jälle näha orienteerumist ajakavas. Sügisel enam rajapäevadele ei jõudnud ning ainukene töövõit oli see, et panin lõpuks kontaktivaba süüte peale. Vennasgaraaž leidis meile veel ühed vanakooli ATF valuveljed, keskkapslitega ja puha. Taha läks 22 mm flantsi ning 175/55 rehvid, ette vana mõõt 195/50. Ülevaatuse läbis ka üllataval kombel probleemideta, pidurivoolikud tuli ainult enne ära vahetada. Talv oli lühike, kuid 1300S täitis oma talveauto ülesannet lumistel päevadel hästi.

2016

Ühel jaanuarikuu õhtul tuli vennaskoperatiivi esindajaga kohvi rüübates idee sellel aastal Uunikute Talverallile minna. Idee oli vaja teostada, sest see tore üritus pidi sellisel kujul jääma viimaseks. Esialgne plaan minna ralliliku IŽ-412-ga jäi kahjuks erinevatel põhjustel ära, aga siis sähvatas mõte, et kuskil nurgas mädaneb ju üks ülevaatusega nullviis. Selleks, et talle veidigi mingit esteetilist välimust anda tuli kiiresti aga pritsida veidi värvi, teostada kleepsutuuning ning paigaldada lisatuled.

Üritus oli tore, kaheksa aastat vanad odavad naastrehvid tagasid sujuva kraavisõidu ning võrratud teed koos huvitava legendiga kindlustasid meeldiva päeva vanatehnika seltsis. Tulemusega võis ka tegelikult rahule jääda, 60. koht 167 osaleja seast. SU-klassis lisakatse aja järgi 14. koht 40 ekipaaži seast.




Veepumbad ja genekad ei taha kohe kuidagi aga vastu pidada, laagrid saavad väga tihti otsa. Sitad tooted või lollid roolis, ilmselt mõlemat. Muidu väga töökindel vanatehnika, kui üks surnud piduri peasilinder ka välja arvata. Lausa nii töökindel, et mingil segasel põhjusel sõitsin temaga nüüd aprillis ja mais lausa igapäevaselt, ilma igasuguste probleemideta.

Fakt on aga see, et see jutt „järgmine aasta teeme keretööd ära“ ei ole mitte kuhugi viinud ja see kere on võrdlemisi surnud. Viimased pea pool aastat oleme otsinud uut kere, mille peal asi tõsisemalt kätte võtta. Sellest aga tuleviku sissekannetes.

Eeldatavasti oleme antud autoga ka selle aasta Kämbil kohal.
Järgmiste seiklusteni!

[ToM]

Näita rooli ka siis:)

[Rannamäe]

Käisin napsasin vastavalt soovile ühe pildi roolist.
Selliseid roole võis omal ajal leida näiteks Fiat Ritmo'de Abarthi versiooni pealt. Võrreldes varem peal olnud Raidi ja Luisi roolidega on see Abarthi oma suurema diameetriga, mis teeb auto kasutajasõbralikumaks, kui all on lai rehv. Rooli käepide on aga veidi peenem.



Mingisugused katsetused käivad ka 1300 mootori elustamiseks Weber 32/36 tüüpi karburaatoriga, mis tegelikult eelmisel sügisel ka lühikest aega selle auto peal töötas, aga seda saab hetkel nimetada ka kütusega laristamiseks.

[olaaf]

kui suured difuusorid seal sees on?

kui kasutusel standard sisselaske kolle (kanali sisemõõt) siis on oodata ainult halba või halvemat resultaati..
Teise nuki ja suuremate kanalitega peale 5000 pööret tekib asjale juba jumet...

aga kütus on odav, seega pole probleemi

[Rannamäe]

Igatahes, Weber töötas suvel täiesti edukalt selle auto peal.

Mälu ja mingi kirjaliku info järgi pakuks, et andmed olid midagi sellist:
I kamber: kütus 130; õhk 165
II kamber: kütus 140; õhk 150
Segukoonused vastavalt 3,5 ja 4,5 ning emulsioonitorud F50 ja F66.

Huvitav on veel see, et tegemist on kellegi poolt kunagi ümberehitatud karbussiga. Minu teada 32/36 isendid ei tohiks olla "double pumperid" nagu ameeriklased ütlevad (kiirenduspump lahistab mõlemasse kambrisse), aga minu teadmised põhinevad ka ainult internetis levival infol. Imekombel ta ka töötas ning kütusekulu oli isegi talutav sellise ülepingutatud komboga.

Summercamp'ilt lõikasin kokku ka sellise video kiire viguri rajast: https://youtu.be/TkTfdR8mfJI

Nüüd sügisel läksime jälle ülevaatusele ja saime kohe noomida, et tungrauakohad on väidetavalt auto kandev element, aga meil on need põhja küljest lahti sõidetud ja ripuvad õnnetult niisama roostetanud pleki küljes. Kange tahtmine oleks nendega vaielda, aga fakt on see, et põhi oli eest tõesti mäda. Õõtsapuksid loksusid ka pisut palju. Istmekinnitus oli veel tüüpilisest kohast pooleks murdunud ning põhja küljest lahkumas. Kokku juba päris palju hädasid. Aga paar õhtut tööd ja veidi keevitust ravisid kõik probleemid ning eeldatavasti saab nüüd selle autoga ikkagi talvel sõita, kui tuju peaks tekkima. Pikendasime niisama tema agooniat aasta võrra.

Tegelikult tõime augusti lõpus ka ühe 05 juurde, aga seda juttu peaks alustama uues teemas.

Laenatud pilt Vasalemmast:

[ToM]

Mul on hea meel et see masin ikka liikvel on, keegi peab ju rajapäevadel tagaotsas ka kaarte segama. Peale minu Ei tegelt ma Vasalemmas täitsa kartsin sellelt autolt pähe saada, aga seekord olin oma std 1.5-ga ikka kiirem natuke.