Nüüd on olnud päevake aega rahulikult seedida ja mõelda. Teel Tallinna Kaunasest tuli küll vahepeal ainult vene keeles kui mõtlesin juhtunule. Nele arvas, et mul oli lambist Tourette tekkinud.
Alustame algusest. Farss sai alguse siis, kui ennem vabatrenni avastasin, et olin maha unustanud oma jalanõud. Siinkohal suuuuuuuured täna Eerole Pesurile, kes laenas oma jalanõusid ja hiljem ohveradas võidusõidujumalatele ka ühe päiksevarju jala, aga sellest veidi hiljem. Vabatrennis laupäeval oli kõik enamvähem. Õppisin uuesti rada ja käiguvahetusi. Samuti kogusin julgust et rohkem peal hoida. Pühapäeva hommikul auto ei käivitunud, sest tõmberelee küljest oli irdunud ergutus klemm. Vabatrenniks ja kvalliks sai auto käima tänud tugevatele Eesti meestele, kes auto käima aitasid lükata. Tänud jällegi. Kvallis tuli kiireim aeg, aga tänu leedukate imelikule stardirivi moodustamise süsteemile startisid S1600 autod täitsa tagant, mis sest, et ajaliselt oleks pidanud olema ma 7.dal kohal. Ennem starti pidime ära vahetama starteri, sest vastasel juhul oleks pidanud startima täitsa tagant, kuna auto saaks käima vaid lükates. Tagantjärgi mõeldes ei olekski see kõige hullem olnud, sest see oleks tähendanud vaid 2 kohalist kaotust stardirivis
. Starteri vahetuseks tuleb meie autol lasta välja jahutusvedelik, kuna üks lõdvik jääb täpselt nii palju ette, et ei saa starterit kätte. Selleks saigi too päiksevarju jalg ohvriks toodud. Start siis. Paigalt sain hästi minema ja võtsin paar kohta kohe ära, mis pani minu ja Andrese vahele turvalise vahe. Kohe nägin, et Birkensit vaevavad mingid tehnilised mured ja ta auto ei liigu nii nagu peaks. Timaks ei saanud temast kohe mööda kui tahtis ja jäi toppama. Esimene kord peale tamme kurvi ei olnud mina piisavalt lähedal, et ta ka mind mõjutaks otseselt, aga ring hiljem ei kiirendanud ta auto piisavalt hästi, mis sundis Timaksit tegema äkkpidurduse ja põikama vasakule, seepeale Birkens tõmbas paremale et vist kaitsda positsiooni järgmises kurvis, kuid minu taga olnud BMW juht otsustas ennast Birkensi ja Timaksi vahelisest olematust pilust läbi pressida ja nagu näha ei mahtunud. Timaksi auto põrkas BMW-st saadud löögist vastu minu autot, õnnetul kombel kohtusid minu esiratas ja tema tagaratas. Edasi olin ma vaid reisija ja õnnelikul kombel ei lohisenud kraavi nagu Timaks. Esimene reaktsioon peale auto seiskamist oli joosta Timaksile appi. Õnneks oli ta teadvusel ja sai omal jõul autost välja. Ma pole nii kurba lätlast varem näinud. Ta ütles, et viiest viimasest etapist ei ole ta ühelgi lõpuni jõudnud erinevate jamade tõttu.
Meie kahjud on velg(ehk kannatab taastada), alumine õõts ja ülemine ?arniir. Ülejäänud detailid paremas nurgas asendame profülaktika mõttes uutega (käänmik, rooliotsad, rattalaager jne)
Õõtsa saame uue Veerenni poest. 250.-
Timaks - valge Opel
Birkens - punane Taiper
