konditsioneer/kliimaseade?

[-karla-]

mind huvitab nende seadmete erinevus
mis põhimõttega töötab?
millistest detailidest koosneb?
kumba oleks odavam/lihtsam vaz-i paigutada jne

[logman]

Alustuseks, et terminid selgeks saada, loe näiteks siit: http://www.bestair.ee/index.php?page=36&lang=1

Eks hiljem jätkan...

[Muudetud: 7-7-2007 logman]

[masuurik]

kliimaseade kütab,kont jahutab.
Vazi OLEKS mõtekas paigaldada kont,kuna soojendus on.
Aga konti sa ise ja ka lihtsurelikega sinna ei paiguta.Selleks peab olema väga kõva leiutaja,kui asja ei ole õppind.

[Muudetud: 7-7-2007 zigulimasuurik]

[-karla-]

ah sedasi siis, hakkab juba pilti looma

[m4rt]

Algselt postitas: zigulimasuurik
kliimaseade kütab,kont jahutab.
Vazi OLEKS mõtekas paigaldada kont,kuna soojendus on.
Aga konti sa ise ja ka lihtsurelikega sinna ei paiguta.Selleks peab olema väga kõva leiutaja.

Mingi geenjus jälle välja ilmunud, automaatne kliimaseade hoiab ette antud temperatuuri, vajadusel kas jahutab või kütab. Kliima ilma kondita tähendab,et välisõhust jahedamaks autot ei saa. Kondi oleme sõpradega ühele mossele peale pannud, kasutasime scorpiolt pärit süsteemi, natsa leiutamist oli pumba kinnituse meisterdamisega ja radika mahutamisega salongi, muu on lihtsalt voolikute vedamine. Midagi ületamatut ei ole

[masuurik]

Õhukonditsioneer on oma tööpõhimõttelt samasugune nagu külmkapp. Enamasti leiab see kasutust suvisel ajal ruumide jahutamiseks.


Osa õhukonditsioneere töötavad ka vastupidiselt, st kütavad ruume. Selliseid seadmeid võib nimetada kliimaseadmeteks.

Lõigud logamani lingilt.Tean nendest seadmetest ja nende efektiivsetest paigaldamistest ,kuna puutun selle teemaga igapäevaselt ja tihedalt kokku.

Teie paigaldasite vb kõige algelisema ja prostama.Sain siiski algsest küsimusest aru,et huvi oli korraliku töömehhanismiga elemendi vastu.Ja Scorpio mehhanismi effekt võrreldes uutega on 25-40%.Jutt sul muidugi väga vale ei ole ,aga ei tasu kohe Geeniustest rääkida.

[logman]

Vaatan, asjade õiged nimed on enam-vähem selgeks vaieldud , et siis kliimaseade jah see, millel ühest temperatuurinupust käib korraga kütmine ja jahutamine. Keerad muudkui vajaliku kraadi ette ja kogu automaatika üritab siis salongis seda ettenäidatud temperatuuri kord küttes, kord jahutades hoida.
Mugav, aga samas mõnes olukorras (näit. vaja riideid kuivatada) puudulik variant, mistõttu minu arvates ei sobi kohe mitte üldse töömasinatele (kopad, traktorid, metsamasinad jne...).

Konditsioneeri tööpõhimõte eelnevalt antud lingilt loetuna nagu külmkapil. A mismoodi töötab külmkapp?
Alustaks sellest, et konditsioneer täidetakse freooniga. Gaasiga, millel madal külmumistemperatuur. Surudes freooni suure rõhu all kompressoriga läbi peenikese düüsi "külma" radiaatorisse freoon aurustub ja võtab radiaatorilt kaasa soojuse mistõttu radiaator muutubki külmaks.
Kuumenenud freoon muutub gaasilisest olekust vedelasse olekusse ja et ta muutuks vedelast tagasi gaasiliseks juhitakse jahtusradiaatori kaudu liigne soojus minema. Taas gaas kompressorisse jne.
Skeemil väga lihtne, võiks öelda, arhailine lahendus. Tööle hakkab, aga puudu veel kindlasti palju asju alates temperatuurianduritest lõpetades "kuuma radika" ventilaatoriga. Lihtsalt jutu illustreerimiseks.

[logman]

Sellist süsteemi pole tegelikult mingi kunst ladale paigaldada, kui leida hea koht külma radika asetsemiseks.
Arvestada tuleb seda, et pideval töötamisel sooja ilmaga tõmbub külm radikas väljastpoolt härma ja hilisemal härmatise sulamisel tekkiv vesi tuleb kuskile ka ära juhtida.
Samuti peab leidma ruumi mootori jahutusradika ees freooni jahutamise radiaatori jaoks. See tahab aga omakorda pidevalt töötavat ventilaatorit saada, mis kohe konditsioneeri sisselülitades ka tööle hakkaks, vastasel korral kuumeneb süsteem lihtsalt üle ja mõned minutid peale käivitamist tolku tast enam pole.
Süsteemi leiab vbl. lammaritest, kuid tavaliselt on need juba omadega õhtal ja vajavad suuri investeeringuid uute radikate, voolikute või isegi uue kompressori näol. No kui just ei juhtu mõne avariilise uuema masina kallale, kuid esiotsa matsuga pillidel on tavaliselt ka jahutusradikas vigane.
Hinda tõstab ka uute voolikute paigaldus ja täitmine, mis tehakse vastava spetsialisti poolt korraga, sest piinlik puhtus on kogu ettevõtmise õnnestumise võti. Vajalikud läbipuhumis/-imemisseadmeid vaevalt kellelgi kodus garaazinurgas vedeleb. Süsteemis ei tohi olla kübetki atmosfääriõhku rääkimata mingist kummipurukesest.

[masuurik]

Rääkisin tund aega tagasi mehega ,kes paigaldab selliseid süsteeme mistahes autole(enamvähem mistahes).Ta ütles ,et asi pole nii lihtne ,kuis näib.Kõigepealt teeb ta kavandid ,mõõtmed,töötab välja igale autole vastava süsteemi,mis ka töötaks.Mehel on kogemust ja temas ei julge kahelda.Ka tasu on vastav.

[-karla-]

vat kui lõbus. et kõige lihtsam oleks siis lammutusest kogu süsteem võtta, peale panna ning siis lasta spetsialistil voolikud panna.

[logman]

Kõige lihtsam on viia auto spetsialistide kätte ja lasta neil sellega tegeleda.
Aga kuna raha arvatavasti napib, siis jah, peab kuidagi väheste vahenditega hakkama saama ja üks tee on lammariuksi kääksutada.

Sätin veel ühe salongiõhu jahutamise skeemi siia ülesse.
Tegemist siis taolise asjaga nagu siseneva õhu jahutamine veega.
Põhimõte enam-vähem üksühele maha joonistatud Mirus Aer'i poolt valmistatavalt õhujahutist, mida tema odavuse ja keskkonnasõbralikkuse tõttu (freooni puudumine) paigaldati mõnda aega ka langetusmasinatele, millel isegi töötanud.
Korras süsteem alandab kabiini siseneva õhu temperatuuri kui mälu ei peta, siis 8-10 kraadi C võrra ja kulutab selleks umbes 2,5 liitrit vett tunnis.
Veeanumast annab pump vett soojendusventilaatori ja kärgfiltri vahel paiknevale udupumbale, mis muudab saadud vee imepisikeste tsentrifugaalselt pöörlevate düüside abil uduks. Soojendusventilaatori poolt tekitatud õhujuga haarab udu endaga kaasa ja kärgfiltris "sõelutakse" õhust vesi uuesti välja. Väljasõelutud vesi jahutabki salongi sisenevat õhku. Kärgfiltri all on vann ülearuse vee kogumiseks. Ärajuhtimiseks kasutatakse kahte pumpa vanni nurkades. Ülearune vesi suunatakse nende pumpade abil kokkuhoiu mõttes tagasi anumasse.
Küllaltki efektiivne ja lollikindel süsteem, kuid vajab pidevalt puhastamist. Filtrid, läbi mille ventilaator õhku salongi annab ei ole just kõige odavamad ja suvel kulub neid päris hoolega, sest mets tolmab pea samapalju, kui kuiv põld. Samuti võtab vanni kogunenud vesi endaga kaasa tolmuosakesi, mis uuele ringlusele minnes ummistavad düüsid.
Kasutatav vesi peab olema väga puhas, destilleeritud, sest vastasel juhul läheb ta paagis soojaga lihtsalt kasvama.
Samas kannatab ka autole sellise viguri vahele ehitada. Peab leidma vaid head pumbad ja mõnusalt õhulise materjali kärgfiltri asemele.
Mingine haleudune ettekujutus tootja lehelt http://www.svib-mirus.com/2.html[img]ht ... d/4180.jpg[/img]

[Mel]

Üks vana teema:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 9#pid13075

Vahepeal olen teada saanud, et uutel Nivadel ja 110 seerial ongi koheselt, tehasest võimalik konditsioneer panna. Aga sellised autod sõidavad meist palju lõunapool.

Ka tagaveolistele ja Samaradele oli paljudes riikides võimalik kont kohe lisavarustusena tellida, kuid see oli kohaliku diileri omaalgatuslik tegutsemine, mis aitas müüki edendada.

[Ardi Soovik]

Ma mõtlen,aga miks mitte lammutada mõni vana külmik lahti ja kasutada külmiku detaile.Kompressori saab ju tööle inverteriga.

[masuurik]

Usun ,et kui see oleks nii lihtne oleks seda juba rakendatud kordi ja mitmeid.

[Muudetud: 8-7-2007 zigulimasuurik]