[Edited on 18-9-2002 by Siim]
Summuti meisterdamine
Summuti meisterdamine
-
ttuhajuhe
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 859
- Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
- Asukoht: türi
- Autod: Auto puudub
Oi oi, küll küsivad.Ma käin seda toru väänajad maseerimas,räägib küll et teeme.Aga ei liigu asi kuidagi kaugemale.Eks tuleb ikka enda peale loota ja juppidest nikerdada.Tööd ja jändamist on sedasi rohkem.Ma ikka ei saa kohe 3000,noh ma nikerdan siis 1500 ja päris rõõmuga.Siis isegi kannataks ju selle3000 eest taha välja kõik ära teha.
56506878
Martelius-Exhaust OyOriginally posted by Siim
Tuhajuhe, mingi Mortelius, vist (soome firma)
Vaata http://www.martelius.com/
-
bburnstreet
- Suletud kasutaja
- Postitusi: 2
- Liitunud: 01 Jaan 2002 02:00
Tõlkisin ära artiklu ungarlaste ladaklubi lehekülje pealt (http://www.ladaclub.hu/tuning/tuning_kipuff_z_en.html - sealt vaata pilte juurde). Ütleme nii, et mingit erilist uut teadmist see ei sisaldanud, aga üht-teist vähemalt meenutuseks ikka. Osade terminite tõlkimisega sattusin veidi raskustessen ja õigekeelsusele ei pööranud ma ka erilist tähelepanu (kiire oli)
Sumpsitimmimisest on juttu. Käsitletakse põhilisi küsimusi ja kummutatakse peamised vääritimõistmised.
Tavaline sumps on ehitatud mootori müra summutamiseks, mis toimib nõnda, et mootorist väljuvad gaasid läbivad metallist laburündi. See toiming võtab energiat ja seega lähevad osad hobused raisku. Väljalaskesüsteem on ka pidevalt surve all, tulenevalt selle ehitusest. Igas järgnevas sumpsijupis on olemas teatud rõhk, mitte vaakum (viimane tõmbaks gaasid välja). Silindri surve ja selle töö tulemuslikkus pole optimaalne.
Sportsumps, on ehitatud põhimõttel, et gaasid ei puhuks mingitesse takistustesse. Mürasummutus toimub perforeeritud sirge toru abil. Pütis on toru ümber ka müraisoleeriv vooder. Mootor ei rasika enam nii jõudu gaaside välja surumiseks ja töötab optimaalselt. Kõigil torudel on suurem diameeter kui originaalidel. Toru diameetri valmine on üiooluline, liiga suur diameeter muudab saavutatud tulemuse halvemakski. Käsitletu ka allpool.
Heli poole pealt niipalju, et see müraisoleeriv vooder põleb mõningal määral paarisaja kilomeetri möödudes ära, mistõttu süsteem muutub ajapikku oluliselt lärmakamaks (mis võib pikematel sõituel hakata pinda käima). Soovitatakse valida võimalikult vaikne otseläbi sumps.
Tavaline pükstejupp vs torukollektor. Tavaline variant ei ole hea, kuna iga silindri jaoks mõeldud torud pole ühe pikkusega ja teiseks pole nende gomeetria optimaalne – gaasid „põrkuvad“ teineteisega või toruseintega kokku. Torukollektoritel on torud iga silindri puhul sama pikad ja ühendatud omavahel võimalikult paralleelselt. Tulemuseks on optimaalne gaaside mootorist väljumine. Zigulile on olemas kahte tüüpi torukollektoreid – 4-2-1 ja 4-1 variant. 4-2-1 on soovitatav kõrgetepööretega võistlusmootoritele, 4-2-1 on odavam ja kergemini Lada puhul paigaldatav ning optimaalne tänavakasutuseks timmitud mootorite puhul, kus läheb hobuste asemel vaja rohkem pöördemomenti. Mõlemad kollektorid eritavad endist suurel hulgal soojust ja seega peaks paigaldama nende ümber mingisuguse soojusisolatsiooni.
Katalüsaator raiskab jõudu ja sellest võiks loobuda, niivõrd kuivõrd pärast ülevvaatusest CO pärast läbi saab. Seda pole vist vanadel Ladadel ette nähtudki.
Põhilised vääritimõistmised:
Sumpsi viimase toru suurus on tähtis – tegelikult loeb süsteemi kõige kitsama toru läbimõõt. Kõik torud tuleb asendada pirakamatega ja võimalikult sirgete torudega, mis on ainus võimalus saamaks häid tulemusi.
Mida suurem toru läbimõõt, seda parem. Külmad gaasid võtavad enam ruumi kui kuumad ja neid on sumbutis raskem liigutada väljapoole. Suurem diameeter toob endaga kaasa aeglasema gaaside liikumiskiiruse ja seega kulub gaaside väljalaskeks enam aega. Gaaside liikumiskiirus sumbutis on võimalik arvutada sumutisektsiooni (kogu süsteem) pindalat teades, pirakate põhitorude puhul on see tohutu ja sumpasse mahub korraga ära väga palju gaase. Nt 100 mm süsteem oleks ilgem jaburus.
Bensukulu suurenemise kohapealt väidetakse, et see võib isegi alaneda, kuivõrd vanade Zigulide väljalaskesüsteem on ebaoptimaalne mootori tootlikkuse seisukohast. Samas sportlikumad hääled võivad mõjuda julgustavalt ka gaasijalale. Siinkohal tuleb siiski teada, et benakulu kasv ei tulene mitte sumpsi ehitusest vaid muutunud sõidustiilist.
Kas torukollektor rikub ära väljalaskeklapid (?). Võimalik kui klapid on valesti paika sätitud (valve clearance). Sellele tasub alatitähelepanu pöörata.
Sigullispetsiifilist infi
On olemas riginaal 2 ja 3 sumutiosaga süsteemi. Selles kolmeosalises on esimene osa mingi sädemetepüüdmise kilp, kus on sees väga väikese läbimõõduga torud. See ei ole katalüsaator. Süsteemi diameeter on 40 mm. Pükstejupp pole väga vilets, isegi mõned rallitajad ei vaheta seda välja, kuna nt 4-1 süsteemi paigaldamine toob endaga sageli kaasa keresse aukude lõikumise, haamerdamise vms. 4-2-1 sobib muidu ilma kere deformeerimata.
Kui seda esimest juppi (püksid) ei osteta, siis koosneb kogu süsteem juppidest, mis kinnitatakse tehase „pükste“ otsa. Enamjaolt on vaid üks helisumbutaja (suht lärmakas).
Toru läbimõõdu valimisel (ainult Ladale!) on paras teada, misjaoks autot kasutatakse.
Tavamootor 50 mm üks otseläbi helisumbutaja ja see asi, mis on 2 sumpa osa küljes. 1200 ja 1300 cc puhul võib kasutada ka 40 mm toru. Suurem diameeter ei ole parem.
Nobedamaks tänavasõiduks ja timmitud mootorite puhul kasutada 50 – 60 mm toru ja ainult ühte (või kahte) otseläbi mürasummutajat. Hea oleks 4-2-1 torukollektor.
Võidusõiumootor vajaks 60 mm toru ja ühte mürasummutajat (pütti) ning 4-1 kollektorit.
Sumpsitimmimisest on juttu. Käsitletakse põhilisi küsimusi ja kummutatakse peamised vääritimõistmised.
Tavaline sumps on ehitatud mootori müra summutamiseks, mis toimib nõnda, et mootorist väljuvad gaasid läbivad metallist laburündi. See toiming võtab energiat ja seega lähevad osad hobused raisku. Väljalaskesüsteem on ka pidevalt surve all, tulenevalt selle ehitusest. Igas järgnevas sumpsijupis on olemas teatud rõhk, mitte vaakum (viimane tõmbaks gaasid välja). Silindri surve ja selle töö tulemuslikkus pole optimaalne.
Sportsumps, on ehitatud põhimõttel, et gaasid ei puhuks mingitesse takistustesse. Mürasummutus toimub perforeeritud sirge toru abil. Pütis on toru ümber ka müraisoleeriv vooder. Mootor ei rasika enam nii jõudu gaaside välja surumiseks ja töötab optimaalselt. Kõigil torudel on suurem diameeter kui originaalidel. Toru diameetri valmine on üiooluline, liiga suur diameeter muudab saavutatud tulemuse halvemakski. Käsitletu ka allpool.
Heli poole pealt niipalju, et see müraisoleeriv vooder põleb mõningal määral paarisaja kilomeetri möödudes ära, mistõttu süsteem muutub ajapikku oluliselt lärmakamaks (mis võib pikematel sõituel hakata pinda käima). Soovitatakse valida võimalikult vaikne otseläbi sumps.
Tavaline pükstejupp vs torukollektor. Tavaline variant ei ole hea, kuna iga silindri jaoks mõeldud torud pole ühe pikkusega ja teiseks pole nende gomeetria optimaalne – gaasid „põrkuvad“ teineteisega või toruseintega kokku. Torukollektoritel on torud iga silindri puhul sama pikad ja ühendatud omavahel võimalikult paralleelselt. Tulemuseks on optimaalne gaaside mootorist väljumine. Zigulile on olemas kahte tüüpi torukollektoreid – 4-2-1 ja 4-1 variant. 4-2-1 on soovitatav kõrgetepööretega võistlusmootoritele, 4-2-1 on odavam ja kergemini Lada puhul paigaldatav ning optimaalne tänavakasutuseks timmitud mootorite puhul, kus läheb hobuste asemel vaja rohkem pöördemomenti. Mõlemad kollektorid eritavad endist suurel hulgal soojust ja seega peaks paigaldama nende ümber mingisuguse soojusisolatsiooni.
Katalüsaator raiskab jõudu ja sellest võiks loobuda, niivõrd kuivõrd pärast ülevvaatusest CO pärast läbi saab. Seda pole vist vanadel Ladadel ette nähtudki.
Põhilised vääritimõistmised:
Sumpsi viimase toru suurus on tähtis – tegelikult loeb süsteemi kõige kitsama toru läbimõõt. Kõik torud tuleb asendada pirakamatega ja võimalikult sirgete torudega, mis on ainus võimalus saamaks häid tulemusi.
Mida suurem toru läbimõõt, seda parem. Külmad gaasid võtavad enam ruumi kui kuumad ja neid on sumbutis raskem liigutada väljapoole. Suurem diameeter toob endaga kaasa aeglasema gaaside liikumiskiiruse ja seega kulub gaaside väljalaskeks enam aega. Gaaside liikumiskiirus sumbutis on võimalik arvutada sumutisektsiooni (kogu süsteem) pindalat teades, pirakate põhitorude puhul on see tohutu ja sumpasse mahub korraga ära väga palju gaase. Nt 100 mm süsteem oleks ilgem jaburus.
Bensukulu suurenemise kohapealt väidetakse, et see võib isegi alaneda, kuivõrd vanade Zigulide väljalaskesüsteem on ebaoptimaalne mootori tootlikkuse seisukohast. Samas sportlikumad hääled võivad mõjuda julgustavalt ka gaasijalale. Siinkohal tuleb siiski teada, et benakulu kasv ei tulene mitte sumpsi ehitusest vaid muutunud sõidustiilist.
Kas torukollektor rikub ära väljalaskeklapid (?). Võimalik kui klapid on valesti paika sätitud (valve clearance). Sellele tasub alatitähelepanu pöörata.
Sigullispetsiifilist infi
On olemas riginaal 2 ja 3 sumutiosaga süsteemi. Selles kolmeosalises on esimene osa mingi sädemetepüüdmise kilp, kus on sees väga väikese läbimõõduga torud. See ei ole katalüsaator. Süsteemi diameeter on 40 mm. Pükstejupp pole väga vilets, isegi mõned rallitajad ei vaheta seda välja, kuna nt 4-1 süsteemi paigaldamine toob endaga sageli kaasa keresse aukude lõikumise, haamerdamise vms. 4-2-1 sobib muidu ilma kere deformeerimata.
Kui seda esimest juppi (püksid) ei osteta, siis koosneb kogu süsteem juppidest, mis kinnitatakse tehase „pükste“ otsa. Enamjaolt on vaid üks helisumbutaja (suht lärmakas).
Toru läbimõõdu valimisel (ainult Ladale!) on paras teada, misjaoks autot kasutatakse.
Tavamootor 50 mm üks otseläbi helisumbutaja ja see asi, mis on 2 sumpa osa küljes. 1200 ja 1300 cc puhul võib kasutada ka 40 mm toru. Suurem diameeter ei ole parem.
Nobedamaks tänavasõiduks ja timmitud mootorite puhul kasutada 50 – 60 mm toru ja ainult ühte (või kahte) otseläbi mürasummutajat. Hea oleks 4-2-1 torukollektor.
Võidusõiumootor vajaks 60 mm toru ja ühte mürasummutajat (pütti) ning 4-1 kollektorit.
-
PuZuP
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1733
- Liitunud: 08 Aug 2002 23:52
- Asukoht: Tallinn, Nõmme
- Autod: 2106 '79
- Kontakt:
http://www.ladaclub.hu/tuning/tuning_kezdo_en.html
http://www.ladaclub.hu/tuning/tuning_kipuff_z_en.html
http://www.ladaclub.hu/tuning/tuning_kipuff_z_en.html
...parem kaotada üks minut oma elust, kui kaotada oma elu ühe minutiga...
Sihuke "vihmaveetoru" on nüüd autol all
torukollektor ka
50 torud põja all, kollektor 38mm, pütt rohkem (seest koonuse kujuga).
Mis sellest tolku on?
1.Kuna nukkvõll on tsuti varajasemaks keeratud ja hingamine nüüd maru vaba siis minek kõrgetel pööretel 4000-4500+ paranes tublisti. Kui mootor paremini bena kätte saaks oleks efekt ehk veelgi parem.
2.Hea vaikne sõita kui rahulikult gaasipedaali kasutada. 50-60-ga 4ndaga pea hiirvaikne. Samas äkilisemalt gaasi andes (lahti lastes) teeb parajat podinat, mütakaid jmt. Üldiselt muhe plärinavaba bass. Samas saab aknaid majadel plärisema panna ja ka autodel ilmselt alarme tööle ässitada.
3.Sumbuti näeb parem välja. Või noh eks see ole maitse asi ka. A tähelepanu on kindlasti garanteeritud. Kui ma laupäeval e simest korda valgel ajal linnas sõitsin avanes mulle tagantvaatepeeglist eriti naljakas vaatepilt - nimelt mingid Audis istuvad mehehakatid kõõlutasid endid üle armatuurlaua ja vahtisid konkreetselt kogu punase tule all kükitamise aja ammulisui sumbutisse. Kuradi naljakas.
Sumbutist pikemalt siin (teema lõpus). Lisaks ka võrdlusmoment pildi näol Ziguli originaalsumbutiga:
http://www.pimix.com/forum/viewthread.php?tid=308
torukollektor ka
50 torud põja all, kollektor 38mm, pütt rohkem (seest koonuse kujuga).
Mis sellest tolku on?
1.Kuna nukkvõll on tsuti varajasemaks keeratud ja hingamine nüüd maru vaba siis minek kõrgetel pööretel 4000-4500+ paranes tublisti. Kui mootor paremini bena kätte saaks oleks efekt ehk veelgi parem.
2.Hea vaikne sõita kui rahulikult gaasipedaali kasutada. 50-60-ga 4ndaga pea hiirvaikne. Samas äkilisemalt gaasi andes (lahti lastes) teeb parajat podinat, mütakaid jmt. Üldiselt muhe plärinavaba bass. Samas saab aknaid majadel plärisema panna ja ka autodel ilmselt alarme tööle ässitada.
3.Sumbuti näeb parem välja. Või noh eks see ole maitse asi ka. A tähelepanu on kindlasti garanteeritud. Kui ma laupäeval e simest korda valgel ajal linnas sõitsin avanes mulle tagantvaatepeeglist eriti naljakas vaatepilt - nimelt mingid Audis istuvad mehehakatid kõõlutasid endid üle armatuurlaua ja vahtisid konkreetselt kogu punase tule all kükitamise aja ammulisui sumbutisse. Kuradi naljakas.
Sumbutist pikemalt siin (teema lõpus). Lisaks ka võrdlusmoment pildi näol Ziguli originaalsumbutiga:
http://www.pimix.com/forum/viewthread.php?tid=308
Ütlen ausalt: lugesin ka sealt ungarlaste lehelt selle sumpsijutu läbi, väidan, et suur osa sellest on täielik jama.
See, kas pütt on taga koonuseline või mitte, ei mõjuta küll ühtegi asja.
Samuti ei ole vaja kasutada müraisolatsiooniks vatti, mis sealt seest välja kaob mõne aja pärast vaid tuleb sumps õieti ehitada. Piisab ainult perforeeritud torus ja väikesest nipist ning müra jääb normi piiresse. Üks mees, kes on sellega tegelenud juba oma 30 aastat on kõik need variandid ka läbi katsetanud. Mulle laitis ta maha ka "lapiku" kujuga pütid ja tegi ümmargused - parem soojuse jaotumine. Kui aega saan, lisan mõne pildi ka.
Samuti ei aita minekule ega millelegi muule kaas ainult tagumise otsa vahetus või ainult tagumise püti vahetus, vahetada tuleks ka resonaator. Efekti annab see ka originaal toru ja originaal kollektori puhul.
Üksi asi veel: vatiga isoleeritud sumps on teil ca 10 kuuga auto all küpse.
Nii, palun vaielge nüüd vastu
:D
See, kas pütt on taga koonuseline või mitte, ei mõjuta küll ühtegi asja.
Samuti ei ole vaja kasutada müraisolatsiooniks vatti, mis sealt seest välja kaob mõne aja pärast vaid tuleb sumps õieti ehitada. Piisab ainult perforeeritud torus ja väikesest nipist ning müra jääb normi piiresse. Üks mees, kes on sellega tegelenud juba oma 30 aastat on kõik need variandid ka läbi katsetanud. Mulle laitis ta maha ka "lapiku" kujuga pütid ja tegi ümmargused - parem soojuse jaotumine. Kui aega saan, lisan mõne pildi ka.
Samuti ei aita minekule ega millelegi muule kaas ainult tagumise otsa vahetus või ainult tagumise püti vahetus, vahetada tuleks ka resonaator. Efekti annab see ka originaal toru ja originaal kollektori puhul.
Üksi asi veel: vatiga isoleeritud sumps on teil ca 10 kuuga auto all küpse.
Nii, palun vaielge nüüd vastu
:DÕige jutt ehk, aga mõjub praegusel kujul teleturuna. Jutu ülesehitus on teleturule omane. Esmalt öeldakse, et seniteadaolevad lahendused on jamad (seda ei tõestata - sest seda polegi vaja). Seejärel ilmneb, et "meie eksperdid" (antud juhul üks mees, kes on asjaga 30 aastat tegelenud ja kõik variandid läbi kasetanud), on välja töötanud ühe nipi (, millest pikemalt ei räägita), mis koheselt teeb sada imet (müra jääb normi piiresse). Selles reklaamteates on välja toodud ka väike soovitus sumbuti iseehitajatele "sumps tulebm õieti ehitada" ja vatti ei tule sealjuures kasutada.Originaali postitas RS Racing
Ütlen ausalt: lugesin ka sealt ungarlaste lehelt selle sumpsijutu läbi, väidan, et suur osa sellest on täielik jama.
See, kas pütt on taga koonuseline või mitte, ei mõjuta küll ühtegi asja.
Samuti ei ole vaja kasutada müraisolatsiooniks vatti, mis sealt seest välja kaob mõne aja pärast vaid tuleb sumps õieti ehitada. Piisab ainult perforeeritud torus ja väikesest nipist ning müra jääb normi piiresse. Üks mees, kes on sellega tegelenud juba oma 30 aastat on kõik need variandid ka läbi katsetanud. Mulle laitis ta maha ka "lapiku" kujuga pütid ja tegi ümmargused - parem soojuse jaotumine. Kui aega saan, lisan mõne pildi ka.
Samuti ei aita minekule ega millelegi muule kaas ainult tagumise otsa vahetus või ainult tagumise püti vahetus, vahetada tuleks ka resonaator. Efekti annab see ka originaal toru ja originaal kollektori puhul.
Üksi asi veel: vatiga isoleeritud sumps on teil ca 10 kuuga auto all küpse.
Nii, palun vaielge nüüd vastu
Vati kasutamisega kaasneb üldjuhul 2 jama: esimene see, et mingi aja möödudes see lendab sealt lihtsalt välja, siis tuleb pütt uuesti lahti keevitada ja täita seda vatiga uuesti. Ainukene, mis seal sees kestab on mingi kosmosevilt, mida ei pidavat enam aga saada olema.
Teine asi opn selles, et kui sumpat just roostevabast terasest ei tee, siis vatt on nagu kompress seal sees ja kuna sumpas tekib kondents, siis see lihtsalt roostetab läbi, eriti siis, kui tegu vaid linnasõiduga.
Teine asi opn selles, et kui sumpat just roostevabast terasest ei tee, siis vatt on nagu kompress seal sees ja kuna sumpas tekib kondents, siis see lihtsalt roostetab läbi, eriti siis, kui tegu vaid linnasõiduga.
-
ttuhajuhe
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 859
- Liitunud: 11 Mai 2002 21:41
- Asukoht: türi
- Autod: Auto puudub
RC Racing muidugi üldiselt jutt õige,aga see on põdrast tulnud subaru sumpa järgi tehtud.Originaal on pikem ja jämedam,sisse tuleb 80mm ja välja100mm.Bosali sumpa pidas mul omega all ainult 1,5aastat ja püti küljest hakkasid torud lahti murduma.Viga selles et sisse minev toru mädanes seest poolt ära ja murdis püti küljest puruks.
56506878
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Oleks mõni küsimus Siimu auto alla oleva sumpsi kohta.
Kas pütt on tehtud roostevabast, pildil paistab igatahes nagu sedamoodi?
Kaua umbkaudu terve väljalase vastu peab?
Siim, tuhajuhe, kuidas politsei ja ülevaatuse meestega kogemused on? Ma tean Tallinas paari juhtumit, kus on saadetud liiga valju müra tõttu kordus ülevaatusele. Ning ükskord kästi ka ülevaatusel kogu süsteem "korraliku" vastu välja vahetada.
Kas pütt on tehtud roostevabast, pildil paistab igatahes nagu sedamoodi?
Kaua umbkaudu terve väljalase vastu peab?
Siim, tuhajuhe, kuidas politsei ja ülevaatuse meestega kogemused on? Ma tean Tallinas paari juhtumit, kus on saadetud liiga valju müra tõttu kordus ülevaatusele. Ning ükskord kästi ka ülevaatusel kogu süsteem "korraliku" vastu välja vahetada.
See väljalase on Tuhajuhe teht. Viimast "hinnakirja" küsi tema käest (saada talle näiteks mail).Originaali postitas heiki.k
SIIM
Ma sattusin siin jutte lugedes segadusse, et kust millist sumpat saab ja kes mida teeb aga ole täitsa ja ütle(ei taha pealetükkiv olla), kust sa selle oma iluduse välja võlusid. Ma saan aru, et sul otsast lõpuni kõik uus. Ja palju arve peale numbreid kogus(umbes)!
Oleks väga tänulik
Pütt ei ole tehtud roostevabast. Politsei pole esialgu (ptui-ptui-ptui) asja vastu huvi tundnud (a vaikselt sõites polegi see sumps kuigi lärmakas) ja ülevaatus tuleb alles sügisel.Originaali postitas Mel
Oleks mõni küsimus Siimu auto alla oleva sumpsi kohta.
Kas pütt on tehtud roostevabast, pildil paistab igatahes nagu sedamoodi?
Kaua umbkaudu terve väljalase vastu peab?
Siim, tuhajuhe, kuidas politsei ja ülevaatuse meestega kogemused on? Ma tean Tallinas paari juhtumit, kus on saadetud liiga valju müra tõttu kordus ülevaatusele. Ning ükskord kästi ka ülevaatusel kogu süsteem "korraliku" vastu välja vahetada.