esisilla ettepoole toomine?
esisilla ettepoole toomine?
-
mmatu6
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 100
- Liitunud: 31 Okt 2004 20:46
- Asukoht: lõuna osariigid
- Autod: 2107
esisilla ettepoole toomine?
küsimus siis selline et kuidas tuuakse edesilda ettepoole(tavaliselt vist 15-20mm) "kiiresti sõidu ladadel"?. tean et seda tehti juba vanasti aga just et miks ja kuidas? eriti just huvitabki see et kuidas, sest kui edesilda(kas liigutatakse ka sillatala? kui jah siis mida mootori kinnitustega ette võetakse?) ette poole viia peaks ju minema poolraami kallale(selle kuhu ülemine õõts külge läheb) või on veel mõni võimalus? ja kuidas siis amort kinnitatakse ? minu mõistus isegatahes seda nagu küll erit ei võta äkki keegi targem seletaks:puzzled
-
mmatu6
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 100
- Liitunud: 31 Okt 2004 20:46
- Asukoht: lõuna osariigid
- Autod: 2107
ok sellest saan aru et alumised õõtsad ettepoole aga kuidas siis ülemised kinnitused lahentatakse? nagu ega ülemist õõtsa eriti ettepooole tuua ei anna kui just poolraami ettepoole ei to(ise erit ei usus et poolraami kallale minnakse). ja ülemise amordi kinnituse peab kh ümber tegema siis kuidagi... või tegelikult saab ka nii vist et viid alumise õõtsa amordi- kinnitust tahapoole. aga vedru jääb ikkagi ju kuidagi kõverasti siis?
enda mõistus seda nagu eriti ei võta:(kahjuks
enda mõistus seda nagu eriti ei võta:(kahjuks
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4925
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
see ongi pointAlgselt postitas: matu6
ok sellest saan aru et alumised õõtsad ettepoole aga kuidas siis ülemised kinnitused lahentatakse? nagu ega ülemist õõtsa eriti ettepooole tuua ei anna kui just poolraami ettepoole ei to(ise erit ei usus et poolraami kallale minnakse). ja ülemise amordi kinnituse peab kh ümber tegema siis kuidagi... või tegelikult saab ka nii vist et viid alumise õõtsa amordi- kinnitust tahapoole. aga vedru jääb ikkagi ju kuidagi kõverasti siis?
enda mõistus seda nagu eriti ei võta:(kahjuks

ülemist õõtsa ettepoole tuua pole vaja - siis oled ju alguses tagasi...
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
-
mmatu6
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 100
- Liitunud: 31 Okt 2004 20:46
- Asukoht: lõuna osariigid
- Autod: 2107
üü minuarust just et kui hakata alumise õõtsa kinnitusi tahapoole tooma siis ju alguses tagasi. sest ratta tsentri koht jääb samaks, lihtsalt alumine õõts on ees pool. minuarust peab ikkagi kuidagi ka ülemist õõtsa ja ülemist amordi kinnitust ettepoole tooma? või saab veel kuidagi seda teostada? äkki zigulimasuurik või keegi kes teab täpsemalt räägib kuidas seda tehakse? eriti head oleks muidugi pildid aga neid raske leida.
aga milleks seda vaja on? mina olen aru saanud et see selleks vajalik et kurvides nn"peal hoida" et kurvis rattad välja pöörata ja gaasi peal hoides tekkib selline poolenist külgeees libisemine. on mul õigus või olen asjast valesti aru saanud? ja mida täpsemalt see 20mm eespool esisild annab sellele juurde?
aga milleks seda vaja on? mina olen aru saanud et see selleks vajalik et kurvides nn"peal hoida" et kurvis rattad välja pöörata ja gaasi peal hoides tekkib selline poolenist külgeees libisemine. on mul õigus või olen asjast valesti aru saanud? ja mida täpsemalt see 20mm eespool esisild annab sellele juurde?
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4925
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
no kui sa ei tea milleks seda vaja on siis on ju kõik korras 
ära vaeva oma pead ja sõida rahulikult originaaliga edasi..
tegelt tuuakse just alumisi õõtsakinnitusi ettepoole nagu põletaja kirjutas..
siis kui rattad välja keerata on ratas tee suhtes kaldu = parem pidamine.
sarniirid annavad niipalju ilusti mängima - muuseas vedru ongi viltu ees paljudel autodel all vedul on ju amort ka sees - ei kao ta sealt kuhugi

ära vaeva oma pead ja sõida rahulikult originaaliga edasi..
tegelt tuuakse just alumisi õõtsakinnitusi ettepoole nagu põletaja kirjutas..
siis kui rattad välja keerata on ratas tee suhtes kaldu = parem pidamine.
sarniirid annavad niipalju ilusti mängima - muuseas vedru ongi viltu ees paljudel autodel all vedul on ju amort ka sees - ei kao ta sealt kuhugi
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2864
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Kunagi Haapsalus (olime siis väga algajad) kardivõistlustel käies läks meil sõit väga hästi. Ainult järskudes kurvides oli Overil pööramisega probleeme. Lihtsalt kart tahtis otse minna. Paljudel teistel läks aga pööramine paremini. Kahe sõidu vahepeal nuputasime siis, mida sellega peale hakata. Tuli siis meie juurde tehnilise kontrolli kohtunik (vana kardisõtja, ka tema oli meie probleemi näinud) ja soovitas meil kääntelje alumist otsa ettepoole keerata (sama, mis viia Ladal alumist õõtsa etepoole). Kardil on selleks spetsiaalne pööramise telg. Järgmises sõidus oli kurve pidamine ideaalne. Rool oli aga kordades raskem. Küsisin siis poisilt, kumba varianti ta eelistab. Over valis raskema rooli. Tookord "joonistas" ka ühe karika Overi lauale. Tänud tollele mehele (Simmer) muidugi.
Kes sai jutu iva kätte, see sai. Kes ei saanud, see ei saanud.
Kes sai jutu iva kätte, see sai. Kes ei saanud, see ei saanud.
C
no sellest saan ma ka aru jah aga kui toimida nii et panna esimesele kinnituspoldile ka seibe mis ta siis teeks siis kogu õõtsa väljapoole toob ju? või siis teine varjant ma arvan et võiks olla selline et vlansi kummalegi poole velje ja ketta vahele paned? see muidugi ainult minu oletus:) kui keegi teab kuidas asi tegelikult välja mõeldud targemate inimeste poolt siis olex tore ikkagi ku keegi sellest teada annab. huvi suur
- Jonx
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1409
- Liitunud: 06 Nov 2003 21:53
- Asukoht: Kärdla
- Autod: 2101
- Kontakt:
Siin teemas on arutluse all, õõtsa autoesiotsa poole viimine mitte õõtsa kerest väljapoole toomine.. tahad velgi väljapoole tuua, siis pane flantsid vahele..Algselt postitas: 06
no sellest saan ma ka aru jah aga kui toimida nii et panna esimesele kinnituspoldile ka seibe mis ta siis teeks siis kogu õõtsa väljapoole toob ju? või siis teine varjant ma arvan et võiks olla selline et vlansi kummalegi poole velje ja ketta vahele paned? see muidugi ainult minu oletus:) kui keegi teab kuidas asi tegelikult välja mõeldud targemate inimeste poolt siis olex tore ikkagi ku keegi sellest teada annab. huvi suur
Autoorienteerumine, Linnaseiklused, Seikluskoolitused, Suvepäevad - http://www.seiklusministeerium.ee
-
mmatu6
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 100
- Liitunud: 31 Okt 2004 20:46
- Asukoht: lõuna osariigid
- Autod: 2107
sellest sillasajast niipalju veel et kuidas see alumine õõtsa kinnitus siis ikkagi tehakse? alguses mõtlesin et lihtsalt lastakse kaks auku juurde sellele(hoovale, vardale mille peal on õõtsa puksid ja mis läheb silla tala külge) aga mõõtes selgus et se põhimõtteliselt võimatu sest puksi ja originaal augu vahel max 10mm. nii et järelikult peab esisilla talal tagumise(auto taguotsa poolse) poldi tooma 20mm ettepoole(siis saaks tagumise augu jätta samaks ja puuriks lihtsalt esimese poldi jaoks uue augu) ? aga seda minuarust võimatu teha sest selleks peaks terve sillatala lahti lõikuma:puzzled?ja vaevalt keegi suudaks selle pärast normaalselt kinni keevitada. nii et äkki ikkagi keegi seletaks kuidas seda tehakse, ei jaga seda asja praegu eriti.
-
kkarel
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 148
- Liitunud: 17 Sept 2004 12:44
- Asukoht: Tartu või Setumaa
- Autod: krossi 01
Ple seda esimest õõtsa kinnitust sellise pilguga vaadanud, aga kas niimoodi poleks see mõeldav, et viiks selle õõtsa kinnituse tagumist otsa esimesest rohkem väljapoole? Siis tuleb ka õõtsa ots kuigipalju ettepoole.
Muidugi tuleks siis vaadata, et poldid viltuselt väga pinge alla ei jääks ja õõtsa ots õigele kaugusele saaks jne, aga asi on tehtav.
Muidugi tuleks siis vaadata, et poldid viltuselt väga pinge alla ei jääks ja õõtsa ots õigele kaugusele saaks jne, aga asi on tehtav.
- PuZuP
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1733
- Liitunud: 08 Aug 2002 23:52
- Asukoht: Tallinn, Nõmme
- Autod: 2106 '79
- Kontakt:
Nii...
esimene pilt on ülaltvaates alumisele õõtsale...ja näidatud on õõtsa liikumistee kinnituspunktide 1 ja 2 muutmisel ehk siis seibide lisamisel või mis iganes moodi...selle all mõtlesingi, et käändtelje kinnituspunkt koos ratta keskme punktiga liigub sissepoole mööda raadiuspunktiiri 3 ehk siis punkti kaugus väheneb kere suhtes mööda y telge
Nr 5 on pind kuhu alumine õõtshark kinnitub
Meie eesmärk aga on saada ratta keskme alumine punkt mööda X-telge auto esiosa suunas...see teostataksegi alumise õõtshoova ümberehitamise näol ning vastavalt tugevusseadustele tuleb ka ümber ehitada kinnituspunktid 1 ja 2, sest neile mõjuma hakkav jõud on suurem...seejuures kinnituspunktide 1 ja 2 geomeetrilisi asukohti muutmata...
teisel pildil on näidatud TEOREETILISELT (suurte tähtedega, et keegi tähetark ei tuleks nüüd seletama et sigullil ikkagi on seal mingi nurk mitte ristsirge) ülemise ja alumise käändtelje kinnituspunkti asetus, külgvaates esimesele vasakpoolsele rattale...
ülemisel osal on näidatud kui rool on keskasendis ja ratas veereb otsesuunas...teisel on näidatud kui oleks ratas välja keeratud 90 kraadi vasakule...
nagu näha on ratta välja keerates rehvi ja kontaktpinna vahel täielik sidestus seda paigalseistes....aga nüüd pange sama olukord ja asend näiteks 100 km/h sõites kurvi...tsentrifugaaljõud kallutab autot ning samamoodi tõuseb ka üks rehvi külg ülesse...seega sidestus teega väheneb...siinkohal ei viitsi välja arvutada seda
kolmandal pildil on näha millises asendis on ratas kui alumine õõtsapunkt on viidud ettepoole...pilt samuti külgvaates esimesele vasakpoolsele rattale ja alumine pilt
nagu näha on keskasendis rooli puhul olukord sama mis joonisel number 2 aga kui ratta välja keerame, siis muutub nurk hoopis teiseks...paigalseistes on sidestus teega minimaalne kuid kui nüüd võtta sama olukord mis eelmise joonise puhul kirjeldasin, siis kurvis surutakse ju koos auto kaldumisega ka rehvi õhus olev osa vastu teed..ehk siis sidestus teega on nö. maksimaalne...
Selline seletus siis kahe õõtsaga vedrustuse kohta...
Kogu jutt on teoreetiline, tegelik asi koosneb paljudest valemitest ning nõuab tõsist läbimõtlemist...nii et kui ei oska, siis ei maksa näppima hakata...võite asja hoopis halvemaks muuta ning esimeses kurvis olete üle katuse...
Kes veel aru ei saanud, siis saame kokku ja räägime pikemalt, sest rohkem ei viitsi ma paintis niimoodi joonestada
P.S. Kel vähegi mõtlemine omal kohal, saab ise aru kuidas käitub samal ajal parempoolne esimene ratas...
P.P.S. Sellest keerutamisest on kasu niipalju, et hakataks ka ise mõtlema...
esimene pilt on ülaltvaates alumisele õõtsale...ja näidatud on õõtsa liikumistee kinnituspunktide 1 ja 2 muutmisel ehk siis seibide lisamisel või mis iganes moodi...selle all mõtlesingi, et käändtelje kinnituspunkt koos ratta keskme punktiga liigub sissepoole mööda raadiuspunktiiri 3 ehk siis punkti kaugus väheneb kere suhtes mööda y telge
Nr 5 on pind kuhu alumine õõtshark kinnitub
Meie eesmärk aga on saada ratta keskme alumine punkt mööda X-telge auto esiosa suunas...see teostataksegi alumise õõtshoova ümberehitamise näol ning vastavalt tugevusseadustele tuleb ka ümber ehitada kinnituspunktid 1 ja 2, sest neile mõjuma hakkav jõud on suurem...seejuures kinnituspunktide 1 ja 2 geomeetrilisi asukohti muutmata...
teisel pildil on näidatud TEOREETILISELT (suurte tähtedega, et keegi tähetark ei tuleks nüüd seletama et sigullil ikkagi on seal mingi nurk mitte ristsirge) ülemise ja alumise käändtelje kinnituspunkti asetus, külgvaates esimesele vasakpoolsele rattale...
ülemisel osal on näidatud kui rool on keskasendis ja ratas veereb otsesuunas...teisel on näidatud kui oleks ratas välja keeratud 90 kraadi vasakule...
nagu näha on ratta välja keerates rehvi ja kontaktpinna vahel täielik sidestus seda paigalseistes....aga nüüd pange sama olukord ja asend näiteks 100 km/h sõites kurvi...tsentrifugaaljõud kallutab autot ning samamoodi tõuseb ka üks rehvi külg ülesse...seega sidestus teega väheneb...siinkohal ei viitsi välja arvutada seda

kolmandal pildil on näha millises asendis on ratas kui alumine õõtsapunkt on viidud ettepoole...pilt samuti külgvaates esimesele vasakpoolsele rattale ja alumine pilt
nagu näha on keskasendis rooli puhul olukord sama mis joonisel number 2 aga kui ratta välja keerame, siis muutub nurk hoopis teiseks...paigalseistes on sidestus teega minimaalne kuid kui nüüd võtta sama olukord mis eelmise joonise puhul kirjeldasin, siis kurvis surutakse ju koos auto kaldumisega ka rehvi õhus olev osa vastu teed..ehk siis sidestus teega on nö. maksimaalne...
Selline seletus siis kahe õõtsaga vedrustuse kohta...
Kogu jutt on teoreetiline, tegelik asi koosneb paljudest valemitest ning nõuab tõsist läbimõtlemist...nii et kui ei oska, siis ei maksa näppima hakata...võite asja hoopis halvemaks muuta ning esimeses kurvis olete üle katuse...
Kes veel aru ei saanud, siis saame kokku ja räägime pikemalt, sest rohkem ei viitsi ma paintis niimoodi joonestada

P.S. Kel vähegi mõtlemine omal kohal, saab ise aru kuidas käitub samal ajal parempoolne esimene ratas...
P.P.S. Sellest keerutamisest on kasu niipalju, et hakataks ka ise mõtlema...
