Vastus viimasele Tuha küsimusele:
Vastusurve - seda sõna ei võtakski nii sõna-sõnalt. Pigem nimetaksin seda 'takistuseks'.
Ja seletaksin lahti oma teooria:
Segud sees ,surutakse kolb üles - surve ,säde ja nätaki >pauk! Siiani kõik arusaadav? Kolb käib kolksuga alla - teeb tööd ja kui on all ning kõige kasulikum osa tööst tehtud ,liigub inertsiga üles - põlenud soga väljub avanenud väljalaskeklapi kaudu.
Kohe tekkib see huvitav koht ,mida nimetatakse klapikattumiseks ,e. momendiks on praokil sulguv väljalase ja avanev sisselase. Nüüd jääb silindrist tilk seda soga mis muidu kuuluks ainult sumpsile ,silindrisse edasi elama ja seguneb uue sissetuleva kütteseguga.
Küsimused:
Kui palju muutub kasulikuks tööks endine küttesegu mis siin just plahvatas?
Kas saime sellelt segult maksimumi nii hästi kätte ,et sealt ei jää muud järele kui vaid täiesti üleliigne gaas ,milles puudub hapnik ,lämmastik jt. põlemisele kaasaaitavad ühendid. Kui vastus jaatav ,siis jah! mida vähem on takistatud töös osalenud gaaside (mis ei põle)väljumine ,seda puhtama uue segu saame ,seda paremini on kättesaadav kasutegur ja seega - seda ökonoomsem ,võimsam ja keskkonnasäästlikum on mootor.
Aga!!!
Oli siin juttu klapikattumusest. Ja on ka teada tõde ,et peale pauku ei põle (vähemalt tänase päevani leiutatud uudsetes mootoriteski mitte) tööks vajalik segu mitte summagi 100% ära. Ei põle täielikult ära isegi need gaasid ,mis on põlemist toetavad ,st. reaktsiooni ,antud juhul siis oksüdatsiooni käigus jäävad ellu isegi hapnik ühendatuna süsinikuga (CO) ,veel hapnikku ühendatuna metallide ja vesinikuga (OH- hüdroksiidid) ,veel hapnikku ühendatuna lämmastikuga (NO-ühendid) jne,jne...
Hapnikku jääb ju sitaks üle!
Küsimused:
Miks suundub siis klapikattumuse ajal osa teie arust põlenud ,väärtusetut pahna teisele ringile ?,kasulikum oleks ta kohe välja kärutada mööda vabalt jooksvat toru.
Mina nii ei teeks! Ja nii ei tehta ka tehasetorudes ,sest nagu öeldud ,on tööd teinud gaasides piisavalt magusaid ühendeid ,mis vabalt teisele ringile võib saata. Loomulikult ei ole siiani tehtud torustikku laborit mis selekteeriks välja just need gaasid ,mida saaks kindlalt sisselaskesse tagasi suunata ning seega muuta mootorit ökonoomsemaks (tehnika läheks kalliks ,pööraselt!). Kui see nii oleks ,võidaks küttekulus päris märgatavalt.
Kogu selles teemas on tugevalt tunda kääride kohalolekut.
Üheltpoolt tahad sa ,Tuha selgeks teha ,et mida paremini toru tühjaks köhib ,seda puhtam on uus põlemissegu ,suurem võimsus aga kas ka ökonoomsus? Küsimärk ja mitte väike! Kiirus ,jõud ,rallivärk ühesõnaga!
Seda omas esimeses postituses teada tahtsingi saada ,vastasin nüüd ise.
Teiseltpoolt üritan ma siin selgitada teooriat silindri täitumisest põlemiseks vajalike gaasidega ning teha selgeks ,et alati ei ole vaja parema mineku saavutamiseks saata põlenud gaase turbojutina võimalikult kaugele. Vahel on neist ka tolku sel moel ,et nad sisaldavad osakesi mis võivad edukalt aidata kaasa uutele töötaktidele ilma ,et peaks paagist jälle täistoobi bena välja lutsutama.
Järeldus: kellele ema ,kellele tütar!
Oli postituses küsimus: Aga äkki pajatad ka pisut nende püttide kasulikkusest....
Oli ka teine küsimus:....on vist juba paaramiseks rohkem ruumi ,sest pauk mahub paremini läbi ,samas jääb ka mingisugune vastusurve alles. Kütusekulu selliselt otsast-otsani jämmema asja juures? Kas ei suurene?....
Ja pole nagu vastust saanud. Tuli hoopis kiirelt norimine vastusurve teemal...Sellest järeldus ,et see foorum kipub aegajalt juraks ,sest kui midagi küsid ,siis on küsimus ise jäänud kahe silma vahele ,vastaja teeb kiirelt mingi üldistatud udu ,viskab uue palli õhku ja kõik! Olen ka ise vahel nii toiminud ,aga eks me kõik ole inimesed kel meeldib aegajalt norida....
Auliige - ole oma nime vääriline.
