Võimalus foorumi külastajatel oma Ladat lähemalt tutvustada
Foorumi reeglid Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Kui ma värvida tahaks seda pinda...
Prooviks ahju peal kuivatada (puhuriga lähed seal halliks). Kui on ära tahenenud, laseks kivikaitse peale. Jälle ahju peale. Siis juba muud värvid peale.
See oli oletuslik tegevus ja vajab katsetamist.
Logman'ile.
Kuivatamise käigus võid ülearuse vabalt maha pühkida. Isegi ML "lõhnast" on rooste tõrjumisel abi. See plekitükk, mille peal katsetasin erinevaid segusid, on siiani roosteta. Ripub mul garaasi seina peal, nii nagu katsest jäi. Need kohad mis olid haljad, on seda siiani. Ometi läheb haljaks hõõrutud plekk muidu roostetipiliseks ja seisnud see seal kuskil 1,5 aastat. http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 327&page=2
NIVAst.
Ka teine pool tehtud.
Vahetasin veel ära ühe tagakummi. Oli nii pakatanud - lõhkised haavad sees.
Nivamehed teavad, mis koht on pildil.
Seda tuleks kord aastas puhastada/pesta, kuivatada ja määrida, roostevastase ainega. "Kauss" korjab sodi täis ja roostel seal lõbus tegutseda. Pole ka veel äravalgumise võimalust.
Taha ketti praegu ei pannud. Jää tulekul saab kohe panna.
Starteri jama selgub edasisel ekspluatatsioonil. Peale soojendamist "tundus", et asi pole ikka päris õige. Vea otsingul jõudsin aku miinusklemmini. See oli päris soe. Tundus, et klemmi ja juhtme ühendus (ümber juhtme valatud tinaklemm) polnud enam õige. Panin sinna uue klemmi. Peale seda asi paranes tunduvalt. Eks näis, mis saab. Starteri vahetus kohapealsetes oludes, nii kõrge auto puhul, pole ka suurt probleem.
Kui ise ei viitsi teha, saadan poja auto alla.
Algselt postitas: motamees
Kui ma värvida tahaks seda pinda...
Prooviks ahju peal kuivatada (puhuriga lähed seal halliks). Kui on ära tahenenud, laseks kivikaitse peale. Jälle ahju peale. Siis juba muud värvid peale.
See oli oletuslik tegevus ja vajab katsetamist.
Toimib, värv kuiv, kivikaitse selle all elastne .
Gaasipuhuriga sai tükk aega kuivatada, aga jah, nüüd kaas juba tiba aega omal kohal, settekaevul katteks pääl.
Kuna pilte on ikka meeldiv vaadata, siis mötlesin et jagan seda röömu ka teiega. Sobrasin raalis ringi ning leidsin möned head vanad kaadrid. Teemas polegi nagu mainitud, millist söidukit too trakats asendama hakkas. Möned pildid siis:
Küsimus,e t kuidas käru see keeramise koht lahendatud on. All on plekkvelg, aga mida on üleval pool kasutatud?
Möödaläinud talvel sellega metsas ei käidud, kuna lumi oli liialt paks. Isegi kui Trakats oleks löpuks sinna metsa pullerdades jöudnud, siis puid langetada polnud ikka mötet: peale langemist poleks puud lihtsalt lumest ülesse leidnud. Metsaall oli lumi täismehe kubemeni.
Tööd tehti lihtsalt maja lähedal puhastustöödes.
Ilmnes ka see viga, et starteriga pole ikkagi köik ok. Mida soojemaks mootor läeb, seda raskemini starter teda veab. Kui mootor on täistöösoe, siis ei vea enam üldse ... peab ootama kuni maha jahtub. Pole asjaga lähemalt tegelenud kuna ootab sügist.
Haagisel on vist datsuni velg ning selle peal tagarattarumm laagriga, motamees teab sellele ise täpsemalt vastata.
Algselt postitas: marauder
Küsimus,e t kuidas käru see keeramise koht lahendatud on. All on plekkvelg, aga mida on üleval pool kasutatud?
Haagisel on vist datsuni velg ning selle peal tagarattarumm laagriga, motamees teab sellele ise täpsemalt vastata.
Piltide pealt vaadates on jah nagu Datsuni velg ja rumm. Rumm on aga esimne. Käru selgroo toru on keevitatud amordipüstaku külge.
Pilte pidin vaatama sellepärast, et ma olen neid kärusid teinud vähemalt viis tükki. Milline rumm just millisele läks, kes seda enam mäletab. Ühele neist läks pööranguks mosse esirumm koos kääntteljega, ühele läks tagasilla reduktori osad, ...