Alumiiniumkere VFTS-il? Kas tõesti?

[GTA]

tänases (19. veebruar 2005) Eesti Päevalehes on 6. leheküljel artikkel Nõmme mootorispordimuuseumist. artiklis on muuseas mainitud seda, et Stazsys Brundza ehitatud VFTS-idel oli alumiiniumkere! kas see vastab tõele? mina tean ntx hoopis seda et turvapuur oli alumiiniumtorudest. kuna koostan ralliteemalist uurimistööd, kus loomulikult VFTS-i kohta peatükk on, tahan kõiki põnevamaid fakte teada saada.

ühesõnaga, asjatundjad vastake sellele küsimusele ja kellel veel mõni link või huvitav tekst nõuka-aegsete rallikate tootmisest, tehnilisest andmetest vms, palun saatke need mulle ps-iga või sandersepp@hot.ee

[motamees]

Eks pead magnetrauga muuseumist läbi käima.
Brunsast võib kõike uskuda. Usun siiralt, et vähemasti kapotid olid tal alumiiniumist.

[logman]

Brundza oli NL-is väga tegija. Mäletan kuskil ajalehes või Tehnika ja Tootmises nähtud pilte ja artiklit 80.ndate lõpust ,kus räägiti-näidati tema koostatud 08 baasil rallikat.
Kere välisdetailid olid sel plastikust (tiivad ,kapott ,jne) ning mootor võis asuda juhi seljataga (keskmootoriga) ,sest külgedel olid massiivsed tuuletaskud.
Kaugele selle pilliga ka jõuti ,selle kohta andmed puuduvad.Võis väga vabalt jäädagi vaid katseeksemplariks.
Väliskujult sarnanes ehk WRC-st maha võetud Peugeot 206-ga.
Brundzalt osteti ka kuni õndsa nõuka lõpuni Eestisse rallide-krosside Ladadele tuunitud mootoreid. Tehnobaas oli mehel kõva ja pea lõikas.
http://www.randburg.com/li/autoclub.html

http://www.rallybase.nl/index.php?


http://www.rallybase.nl/index.php?type= ... verid=3414

Ehk piisab esialgu.
http://www.rallybase.nl/index.php?type= ... verid=3274

[GTA]

to logman: ilmselt mõtlesid seda: Lada Samara Eva
üks pilt ka prototüübist, minu teada seeriatootmiseni ei jõutud kuna õnnis nõukogude aega ja arendusrahad koos sellega lõppesid.




kes inglise keelt oskab:
The car was realized also in several interesting rally versions: in the first image above (drawing), the "Samara-EVA" of the 1987, with a 1860 cc. engine (16V, turbocharger, electronic injection, 300 hp!), placed centrally, derived from the "Zhiguli-2106"...although the only part remained from the "Zhiguli" engine is the cylinder block, and of the "Samara" there are only the shape of the coachwork -realized in fiberglass- and the headlights!! It was realized also in other versions without supercharger (160 hp). In the second and third pics, instead, the "Samara S-Proto" of the 1989, with a layout similar to the "Samara-EVA" (turbocharged central engine, tubular frame, fiberglass body), and declared for a max power of 350 hp (!!).

[logman]

JEP!!!
Tema ise.
Sättisin eelmisele postitusele ka mõned lingid.

[Marcuz]

Algselt postitas: GTA
kes inglise keelt oskab:
The car was realized also in several interesting rally versions: in the first image above (drawing), the "Samara-EVA" of the 1987, with a 1860 cc. engine (16V, turbocharger, electronic injection, 300 hp!), placed centrally, derived from the "Zhiguli-2106"...although the only part remained from the "Zhiguli" engine is the cylinder block, and of the "Samara" there are only the shape of the coachwork -realized in fiberglass- and the headlights!! It was realized also in other versions without supercharger (160 hp). In the second and third pics, instead, the "Samara S-Proto" of the 1989, with a layout similar to the "Samara-EVA" (turbocharged central engine, tubular frame, fiberglass body), and declared for a max power of 350 hp (!!).

Tõlkisin selle siis ära::P
Seda autot teostati ka mitmetes huvitavates ralli versioonides: esimesel pildil üleval(joonisel), 1987a "Samara-Eva" 1860cc mootoriga (16V turbolaadimine, elektrooniline sissepritse, 300hp!), paigutatud keskele, põlvneb "Zhiguli-2106"-lt...ehkki ainuke osa "Zhiguli" mootorist on jäänud silindri plokk, ja "Samara"-st on ainult ?coachwork? kuju - teostatud klaaskiust - ja esilaternad. See oli teostatud ka teistes versioonides ilma superlaadijata (160hp). Teisel ja kolmandal pildil, selle asemel, 1989a "Samara S-Proto" sarnase kavandiga "Samara-EVA"-le (turbolaadimisega keskel asetsev mootor, toruraam, klaaskiust kere), ja väidetud maksimum võimsuseks 350 hp (!!).

[GTA]

et paremat ettekujutust sellest monstrumist saada, lisan veel ühe pildi:



Brundza Tuning

[wilson]

mul on selline kleeps vanast ajast laua peal

[Kytt]

copy-paste rally.ee foorumist:


Lada VFTS on Vilniuse transpodivahendite remonditehases (sealt lühend VFTS) ette valmistatud ralliauto, mis omal ajal kuulus B-gruppi ja oli vägagi kõva sõna. Nende autode saamiseks oli järjekord ja sugugi mitte iga kihutaja ei saanud selle omanikuks. Kunagi kirjutasin kusagile VFTS-ist tõlkematerjalide abil artikli (vist isegi rally.ee-le, aga ma ei mäleta, kas ta ka ilmus), mille mustandi leidsin oma arvutist üles. Ma ei tea - kas ta ta täiskujul siin foorumis avaldub, aga teen igaks juhuks copi-paste:

Kõik, kes tegelesid N Liidus autoralliga, ütlesid sõna VFTS (Vilniuse transpodivahendite remonditehas lühendatult) austusega. Paljud sõitjad unistasid endale saada VAZ 2105 VFTS-i, kuid välja arvatud üksikud erandid, said VFTS-id enda käsutusse vaid N.Liidu koondise liikmed. VFTS-id olid nii head, et mõningatel välisvõistlustel kasutasid neid isegi AVTO-VAZ-i (ehk siis VAZi tehase) sõitjad.

VFTS-i ?õitseng? algas 80ndate alguses. Vabrikus, mille suurus oli 1500 m2, (see on vist väike siis ? ao?) asusid eksperimentaaltsehh, konstruktoribüroo, ning labaratooriumid mootorite ja elektroonika katsetamiseks.
Töötajaid oli 50 ja aastaga jõudisid nad ette valmistada 200 sportautot (millest suur enamus läks nö massitarbeks ja ei olnud ?klassikalised? VFTSid).
Alguses ehitati sportautosid VAZ 21011 (kuulusid A-gruppi, mootorimaht 1600), aga pärast seda, kui kehtestati rahvusvaheline B-grupp, tekkis vajadus selle grupi teh tingimustele vastava masina järele.
VAZ 2105 VFTS sai Vilniuse vabriku kõige edukamaks projektiks. VFTSidel võitsid N. Liidu piloodid mitu korda Sotsialismimaade karikavõistlused meeskondlikus arvestuses ning samuti individuaalselt. VFTSid olid hinnas ka piiritaguste pilootide seas ? masinaid müüdi Rootsi, Norrasse, Saksamaale ning isegi Ladina-Ameerika riikidesse Panamasse ja Kolumbiasse. Välismaalaste kätte sattusid VFTSid peamiselt läbi VAZi välismaiste müügiesinduste, kuna oma kauba headust tuli ju sportautode abil reklaamida. Aga Ladasid osteti ka treeningautodeks, kuna nende hind, 20 000 dollarit, oli soodne ja vastas kvaliteedile. Näiteks Leedus võidusõitja Brundza muuseumis seisab tänaseni Porsche 911, mille üks Bulgaaria meeskond vahetas kahe VFTSi vastu.
B-grupi tehnilised tingimused lubasid autod põhjalikult ringi ehitada. Ralli ?nullviis? oli sama marki standardautost tunduvalt laiem. Auto ehitusel kasutati rohkesti klaasplastikut, alumiiniumit ja titaani, millest muuhulgas ehitati ka ohutuspuur.
1600-kuubisest forseeritud mootorist, millele paigaldati horisontaalne Weber karburaator, saadi kätte 160 hobujõudu. Koos mootoriga kuulus VFTSi ?komplekti? Vilniuses projekteeritud 5-käiguline otselülitusega käigukast. Muudeti ülekandeid ja kõigile ratastele paigutati võimsad ketaspidurid.
Loomulikult jäi VFTS siiski kaugele turbomootoriga B_grupi monstrumautodest, mis tol ajal valitsesid rahvusvahelist autorallit. Seepärast ehitati Vilniuses 1986 aastal uus Lada-analoog, sedapuhku alles äsja tootmisse antud ?kaheksa? baasil. Seeriautost polnud selle masina puhul mitte midagi alles ? ainult väliskuju natukene meenutas ?kaheksat?. Isegi mootor vahetas asukohta ? see viidi taha ja masin oligi tagaveoline. Väga põhjalikult ehitati ringi vedrustus. Suurem osa salongist oli klaasplastikust. 16-klapiline mootor (1860 kuupi) varustati turboga ja sellest saadi kätte 300 hobujõudu.
Autot kavatseti veelgi täiendada, kuid enne kui tegudeni jõuti keelas FIA B-grupi ära.
Paar aastat hiljem lõpetas eksisteerimise N.Liidu koondis. Tehas VFTS sai uueks nimeks EVA (Vilniuse Eksperimentaalautotehas) ja paari aasta jooksul ehitati seal ralliautosid ?kaheksa? baasil. Leedu iseseisvumise järel kadus nendele autodele nõudmine ja tehas orienteerus ümber lääne autode müügile ning teenindusele.

[GTA]

Algselt postitas: ClubRoie
autolehes oli kunagi juttu venemaa ralli imedest ja seal oli sellekohapeal niipalju et see auti tehti hoopis uuema sapika ( talbot või mis ta on ) kerele mida lõigati lühemaks kuskil 20 cm ja tehti laiemaks kaaaa omajagu

tegemist oli küll tavria, mitte talbotiga;) sel kasutati küll lada tehnikat, kuid samaraga ega veel vähem samara eva-ga polnud sel küll otsest pistmist...

[GhostRider]

Algselt postitas: GTA
tänases (19. veebruar 2005) Eesti Päevalehes on 6. leheküljel artikkel Nõmme mootorispordimuuseumist. artiklis on muuseas mainitud seda, et Stazsys Brundza ehitatud VFTS-idel oli alumiiniumkere! kas see vastab tõele? mina tean ntx hoopis seda et turvapuur oli alumiiniumtorudest. kuna koostan ralliteemalist uurimistööd, kus loomulikult VFTS-i kohta peatükk on, tahan kõiki põnevamaid fakte teada saada.

ühesõnaga, asjatundjad vastake sellele küsimusele ja kellel veel mõni link või huvitav tekst nõuka-aegsete rallikate tootmisest, tehnilisest andmetest vms, palun saatke need mulle ps-iga või sandersepp@hot.ee

ise olen näinud ladat (05) vfts stiilis millel oli alumiinium puur,uksed(4X),kapott,pagasiluuk.

isegi pilte on kusikl

panen pilte 08 samarast 4x4
[img=600x282]http://digilander.libero.it/cuoccimix/l ... a4x4_1.jpg[/img]
Siit leiab veel pilte samarast

[skahar]

vftsi'l oli alumiiniumist: puur, 4ust ja kapotid!
ja tuleb välja, et see 160hj on mootorilt, mitte tagasillast!!!

[olaaf]

õndsal nõuka ajal mõõdetigi võimsust vändalt.. ilmselt lootsid insenerid, et äkki haihtuvad kaod transmisioonis ära.. hirmus kommunismi ees?!
kõik klassikute mudelite võimsuse andmed samamoodi saadud.

[skahar]

Algselt postitas: olaaf
õndsal nõuka ajal mõõdetigi võimsust vändalt.. ilmselt lootsid insenerid, et äkki haihtuvad kaod transmisioonis ära.. hirmus kommunismi ees?!
kõik klassikute mudelite võimsuse andmed samamoodi saadud.

ja kuna nüüd siis ka mootori düno olemas eestis, siis sai proovitud üht mootorit(1600-lada kolvid, suurte klappidega kaan)=177hj ja tagasilla dünos oli arvuks 94,2kW...=130hj!

niiet areng on toimunud:)

[Moss]

Kas ratastelt mõõdeti Laki pingis?