k: käsipiduri kohta

k: käsipiduri kohta

Motospordi foorum (üritused ja rallimasinate elu)
Vasta
m
matu6
Foorumi kasutaja
Postitusi: 100
Liitunud: 31 Okt 2004 20:46
Asukoht: lõuna osariigid
Autod: 2107

k: käsipiduri kohta

Postitus Postitas matu6 »

kuidas teha jäärajal sõiduks mõeldud autole kiiret ja mitte kinni kiiluvat käsipidurit:rolleyes
p
Priidic
Ladaklubi Liige
Postitusi: 615
Liitunud: 14 Mär 2002 00:25
Asukoht: Tallinn
Autod: Samara 2108 Baltic

Postitus Postitas Priidic »

trossid ja kõik liikuvad osad loomulikult määrida!!!:cool:
9x mõtle, 1x postita!!! :cool:
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

A milleks jäärajal kässarit tarvis? Kas piitsutad nüüd sirgel hirmsa hoo üles ja enne kurvi vead kässariga külje ette või? Mis autoga sellist stiili harrastad?
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Algselt postitas: Zero


Äkki oma lõbuks?
Inimesed on erinevad, kõikidel on erinevad soovid.
Point selles ,et on võimalik ehitada väga hästi mitmes reziimis töötav esi- ja tagarataste vaheliste pidurdusjõudude regulaator ja nii on paremal käel rohkem aega tegeleda rooli ja käigukangiga. See kehtib muidugi esiveduste kohta.
Kui oma lõbuks kärutada ,siis muidugi saab ka niisama kangist tirides sõidetud ,aga võitmiseks tuleb mõned joonised teha ,paar tööpinki käivitada ,tulemusi katsetada ja valmis ta ongi... :)
Kasutaja avatar
Moss
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1069
Liitunud: 25 Mär 2003 15:06
Asukoht: Siuntio, Soome
Autod: erinevad illegaalid
Kontakt:

Postitus Postitas Moss »

Aga ole lahke ja varusta meid palun mõnede joonistega :)
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Ütlen otse välja ,et kahjuks pole suurem oskaja arvutil siukseid asju konstrueerima-postitama ,aga...
Selle rõhuregulaatori tööpõhimõte on sama ,mis tagasillal paiknevalgi.
Veel lihtsam on võtta aluseks reduktsiooniklapi ehitus. No teadagi paikneb selles ju õlikanal ,kuul mis kanalit sulgeb ja vedru mis laseb kuulil avaneda teatud rõhu juures.
Pildil näeks asi siis välja nii ,et on üks risttahukas ,mis asetatud pikema küljega lauale. Horisontaalselt puuritud otstest sellessse ühel joonel kuid erinevatel kõrgustel (pakuks vaheks 10mm) õlikanalid mis kohtuvad keskkohas. Nüüd tuleb veel puurida klapi ja vedru jaoks kanal mis asub vertikaalselt ja liidab ülemise-alumise õlikanali.Õlikanalite algused üle puurida ja keermestada vastavalt piduritorude tutsidele.
Kõik need kanalid oleks mõistlik teha sama suure avaga nagu on õlitorudki.
Nüüd tuleks puurida üle see klapiava ja treida klapp. Võib ju lihtsuse mõttes ära kasutada ka lada õlipumbas oleva reduktsiooniklapi kui kuskil vedeleb.
Raskeim osa on klapipesa täpseks töötlemine. See on sektsioon ,kus asi peab pidama ,muidu pole kogu kupatusest tolku.
Klapp pessa ja vedru järele. Vedrut hakkab ülevalt toetama vertikaalsuunas (üles-alla)liigutatav kolb ,mida tihendab kolvile treitud soonde asetatud rõngastihend(ei maksa suurt midagi ,müüakse hüdroärides). Mõistlik oleks tihendi juurde treida veel üks soon plastist rõnga jaoks. Sel juhul jätaks kummi ikka õlipoolele ,plast täidab vaid juhiku rolli ja selle saab ise valmistada.
Ava ,millest kogu kupatus sisse käib ,tuleb nüüd algusest (väljastpoolt) veelkord tiba üle puurida ,et asi kaane alla saada. Kaas või mutter ,kuidas soovite ,tuleb ise jälle treida ja sinna avasse ,millest kolb läbi hakkab käima ,tasub samuti lasta sooned ja paigaldada rõngastihend ning plastikjuhtpuks.
Jääb üle veel kolvi väljaulatuvast varrest puurida auk läbi ja ehitada kangisüsteemil põhinev kolbi üles-alla liigutav mehhanism. Samuti tuleks nipitada mingi lukusti (näiteks hambad) mis fikseeriks kangile mitu asendit.
Nii saab katsetustel jälgida ,kuidas pidurid töötavad ja vastavalt radadele (kruus,asfalt,jää,lumi...)fikseerida õli pealeandva kangi asendit.
Kuidas paigaldada?
Selliselt ehitatud vidin peaks paiknema ESIVEDUSTEL esipidurite vahel. Muidugi mõista peab nüüd pumbast tulevad 2 toru kolmikuga ühendama , tooma tuppa kahe istme vahele ja sealt viima jälle õue tagasi. Väljuva toru teeme jälle kolmikuga kaheks ja need lähevad silindritele.
No ja ongi valmis! Kuidas töötab?
Vasaku jalaga! Ikka hooga kurvi ,paremaga gaasi ja kui otse jooksma hakkab ,siis vasakuga pidurit. Regulaator selleks ,et ei võtaks esimest vedavat ratast plokki ja ei koormaks niigi jõuetut mootorit. Jõud peab kuluma edasiviimiseks mitte piduritest üleolekuks.
Miks parem kui kässar? Aga nii saad alati tallata nagu soovid ja kätel võimalik rooliga jantida. Kordan veel: see on seadistuseks! Saab sõidu ajal timmida ja peale jää ka muid pinnaseid sõita. Rallikatsetel asendamatu.

Ainus asi- ESIKUMM PEAB PIDAMA.
Head niblimist!
j
jackal
Foorumi kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 20 Sept 2003 13:06
Asukoht: Tln
Autod: Lada VFTS
Kontakt:

Postitus Postitas jackal »

No põhimõtteliselt on ikka kõige parem variant käsipiduri tegemiseks hüdrauliline kässar, käsipiduri rakendamiseks ei pea erilist jõudu kasutama, piisab kui tõmbad väga vähe seda.

Selline regulaator käib tegelikult tagarataste vahele, suurem osa autodel on ikka seal. See on selleks, et näiteks libedaga (vihmaga, suure mudaga jne) keerad tagapidurid maha, kuna muidu igakord kui pidureid katsud sis läheb hullult risti.
Ja pealegi millex hullult aretada, kui sellised asjad müügil on.
d
demon555
Foorumi kasutaja
Postitusi: 88
Liitunud: 08 Nov 2002 11:10
Asukoht: Tallinn
Autod: Golf 3, Z
Kontakt:

Postitus Postitas demon555 »

nu tagaveoga annab ideaalse kässari efekti, kui sõidad peris kobedate pööretega rallid ja siis kui kässarit nagu vaja, tõmbad ühe käigu allapoole...võtab külje edukalt ette..ja siis saab kohe edasi muretult gaasile talluda ja läeb libedalt...ise niimoodi ilma kässarita vana mossega uskumatu kiirusega väga teravaid kurve võtnud :rolleyes
k
karel
Foorumi kasutaja
Postitusi: 148
Liitunud: 17 Sept 2004 12:44
Asukoht: Tartu või Setumaa
Autod: krossi 01

Postitus Postitas karel »

sry kui natuke teemast mööda kaldun, Aga mis juhtub siis, kui ära võtta see tagasilla kohal asuv regulaator ja ühendada piduritoru otse tagapiduritesse. Endal praegu auto ehitamisel ning avastasin, et see regulaator on juba ammustest aegadest kinni roostetanud. Kas sixi originaalregulaator üldse mingit efekti annab? Mu vanamees ütles, et mosedel seda polnud ja pole ka siksile vaja.
m
MarT
Foorumi kasutaja
Postitusi: 20
Liitunud: 26 Apr 2008 15:19
Asukoht: Viljandimaa

Postitus Postitas MarT »

kui selle ära võtad võib hakata tagapidureid ennem esimesi blokki võttma, kuigi asfaldil saab ilma selleta kiiremini pidama ning jäärajal piisab nõrgast puudutusest piduripeedaalile ja külg ongi ees põhimõtteliselt nagu kässar, kui vaja aga kõik rattad blokkis aada siis vajutad lihtsalt tugevamini...


segane jutt...
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 4002
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

Postitus Postitas logman »

Tegelt ei mõjuta see orig.regulaator suurt midagi ,sest ees olevad ketaspidurid on loomu poolest efektiivsemad ja nii ei hakka tagumised muhvigi ennem plokeeruma. Kunagi müüdi poes al.st valmistatud kolmikuid selle regullivärgi asemele ,sest too kippus vanadel saanidel kinni roostetama ja siis oli koormaga väga raske tagumisi pidama saada.
Selle vidina mõte töötas nii ,et kui pidurdamisel tagaots lendu tõuseb ,siis langeb ka õlirõhk tagasil.-tes ja ei toimu plokki. Mehaaniline ABS niiöelda.
To Eq: Selles juhitava regulaatori mõte seisnebki ,et saad sõidu ajal vastavalt rajale ,kurvide trajektoorile ja enese sõidustiilile -kiirustele momentaalselt jagada pidurdusjõudusid esi- ja tagarataste vahel. See annab võimaluse pidurdada kas nii ,et kõik neli lohisevad (enne kurvi) või siis kurvis hoida tuur täiega peal samal ajal rakendades tagumisi pidureid ,et kompenseerida jõudu ,mis kipub esiveduseid nina ees kurvist välja välja ajama.
Kässariga saab ka nii teha ,aga väga raske on ühe käega roolida ,kui differ plokitud ,vedu järel ,piigid all ja ca.120-150hj kapoti all. Kaotad väärtuslikke sekundeid.
See käib muidugi nende kohta ,kes võita tahavad.
j
jackal
Foorumi kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 20 Sept 2003 13:06
Asukoht: Tln
Autod: Lada VFTS
Kontakt:

Postitus Postitas jackal »

kui orig. regulaatori asemele kraan panna, et saad tagumised pidurid maha keerata, sis võib ära võtta. Eriti sitt on tegelikult ikka sõita kyl kui seda pole. Täiega pedaali tallates võtab ikka tagumised ennem blokki kui esimesed, sis tagumine ots kohe ees.

Ma ei saa aru mida te ajate et panete et keerate esipidurid maha, see kraan ei käi sinna saage aru lõpuks, see käib tagapiduri toru vahele, et tagumisi maga keerata, millex käsipidurit dubleerida.
f
FlammablE
Foorumi kasutaja
Postitusi: 45
Liitunud: 27 Mär 2007 00:07
Asukoht: Tallinn-Tartu
Autod: Auto puudub

Postitus Postitas FlammablE »

Tavalisel autol keerab ta automaatselt tagumised maha, kui tagumine ots kergeks läheb ja pidamine viletsamaks läheb. Samas ta toimetab omasoodu, mitte nagu abs, mis tõesti vaatab, kas ratas veereb või mitte. Kässarit ta üldse ei reguleeri, see käib originaalis trossiga
A selle julla point esiratastel on selles, et ei pea kässariga opereerima. Põhimõtteliselt saab kässariga ka jännata, aga saan pidurid nii regullida, et esimesed ei võta peaaegu üldse, samas tagumised jäävad nagu ennegi, tulemuseks on see, et tagumised võtavad kõvemini kui esimesed ja toimubki kässari effekt. Samas esimesed võtavad ka veidike ja kogu operatsiooni kontrollid vasaku jalaga=parem käsi jääb roolimiseks ja käiguvahetamiseks, kui ilmneb vajadus. Minu arust suht mõttetu süsteem
Ise soovitaks aga sõitma õppida ja mitte harjutamiseks kuluvat aega raisata leiutamisele, sest pidurite reguleerimine, õliga kässarid jne on juba kõrgem pilotaa?, mis tuleb siis, kui mujalt enam eriti areneda ei võimalda.
Vasta