klassiku vedrustus ja selle geomeetria.

[Hulkur]

Nii.
Hetkeseisuga siis on mõõdetud orig sild. (esi)
Käik oli 141mm(mõõdetud kerest.)
Vasak ratas on rahutum kui parem. (hiljem lisan tabeli muutuvate väärtustega)

Sai mõõdetud ka enda auto esisild.
Õõtsad std.
Käik oli 165mm. veidi pikem amort(mõõdetud samast kohast kus eelmiselgi ladal.)
Käändmik 32mm lühem ja ackerman geomeetirat veidi muudetud.
Sillatala 13mm nihutatud ettepoole.
Tulemused on üsna kurvad. Parem ratas oleks veel talutav, aga vasak on puhta hull.

Istusime veidi maha ja mõtlesime. Teeme uued mõõtmised. Kasutame autodel täpselt samu rattaid(velgi) ja kaotame ära mõõtmise ajaks veljeflantsi.
Uue mõõtmisega mõõdaks ära ka rattakalde, järeljooksu, max steer.

Tulemus on küll suht punane... aga sõites nagu vägahull ei ole. Käest plehku panna ei taha.(treppis auklikul teel) Kuid numbrid võiksid ilusamad olla.

Meie pundis kellegil lattrooli pole. Kui keegi tahab oma siksi mõõta(lattrooliga klassikut) siis võib julgelt ühendust võtta u2u teel.
Asume L-Viru/V-Maarja

Hetkeks kõik. Proovime uuesti

[sansa]

Leidsin sellise programmi: https://www.susprog.com/

[juss]

Sai kunagi aeg ka üks lada natuke paremini keerama pandud, kasutasin uue niva sarniire mis sai keeratu 90 kraadi. Alumine sarniiri polt liikus 1cm etepoole ja ülemine sama palju tahapoole. Ratas jäi koopas samale kohale.
Kuna autole läks roolilatt (Nissan) siis sai ka rooliõlakuid muudetud, Õlakute muutmisel jälgisin, et toimima jääks Ackerman geomeetria ja ei tekiks bump steering. Latt sai tehtud lühemaks, et latt oleks lõppu keeratud siis kui õlakud/rooliotsad vastu kiiget on. Vasakult paremale on 2.5 ringi. Kui õieti mäletan siis roolilati horisontaalne telg sai alumiste kiigepoltidega samale tasapinnale. Rooliotsad sobisid Nissani omad, lihtsalt mõlemaid tuli natuke lõhemaks teha, samuti oli välimisel otsal piisavalt munaku liikumist. Nii hästi täitsa ei keera kui näiteks Golf 2 aga täitsa tore oli juba sõita.
Testi ratas oli 195/55R15 velje laius 6.5 tolli ja ET 43. Katsetuses eemaldasin originna terasest flantsi ja pärast paigaldasin 20mm vaheflantsid. Ratas ega velg ei käi kuskilt vastu kere ega sillaosasi.
Ma parem ei hakka ütlema mitu tundi kogu selle jama peale läks aga tehtud sai ka rakis rooliõlakute keevitamiseks, et mõlemad pooled oleksid samasugused.

Paar pilti ka juurde:

[Hulkur]

Üldiselt on väheke pahasti, et rooliots nõnda vastu kiiget on. Kui ratas teeb töötsükli siis hõõrutakse seda rooliotsa vastu kiige külge.
Lisa probleem tekib veel kui nn trampliinilt auto maandub rattad välja keeratuna.
Sellised jõud tuleks lisa piirikuga käändmikus pidama saada(et stress ei tuleks mööda rooliotsa järgmistele detailidele)

Aga vägev, et teisiti mõtlejaid ikka leidub!

[juss]

Kriitika on täiesti asjakohane ja just see viib edasi!
Pildid tehtud peale 1000km linnasõitu.
Suurem jälg peaks olema rooliotsa kummi oma ja pisem täpp siis rooliotsa jälg. Ehk siis jah käänmiku tegelikult piirabki ära hoopis roolilatt. Inseneri praak Kindlasti tuleks piirajad meisterdada.
Sellel pillil on all eksport 01 vedrud ja b6 amordid (tänavale liialt jäik) ja isegi tavalise tänavasõiduga (suhteliselt siledates oludes) on sarniiri polt läbilöögi puksi ära lõhkunud (loe läbilöögi puks vastu kiiget käinud), ma ei kujuta ette kuis te taga veel rallit sõita saate

[ToM]

Õlakute muutmisel jälgisin, et toimima jääks Ackerman geomeetria ja ei tekiks bump steering.

Ja kuidas täpsemalt seda jälgisid? Ja kogu lati asukoha valimist?

[juss]

Kui aus olla siis lati asukohta valida ei saanud. Latt istub sillatala ja käigukast vahel väga täpselt, kõrgemale ka ei saanud tõsta, kuna karter tuli vastu, kuid latt pole sillatalast all pool. Ainult lati kinnitus kronsad tulevad ca.1 sentimeeter talast allapoole.
Ackermann geomeetria puhul pidi välimine rooliotsa munak tagasilla tsentri ja alumise sarniiriga samale joonele jääma.
Bump steeringu jälgimiseks (kokkujooksu seadistamiseks) käivad mul rataste külge ca meetrised latid kus märgitud mitmeid jooni, et oleks võimalik mõõta ja võrrelda rataste kokkujooksu nagu õpetas seda lada raamat. Ainult, et protseduur toimub auto ees lattide vahel.

Minul tekitas veel probleemi, et välimine rooliotsa polt on kaldu (tänu sellele oli võimalik natukene pöörderaadiust vähendada). Sellest tulenevalt hakkas olulist rolli mängima rooliotsa munaku liikuvus.
Prioriteet üks oli pöörderaadiuse vähendamine (kuid ei tohtinud kannatada Ackermann) Ja teine oli pump steering mille tarvis sai roolilati võlli lühemaks tehtud.
Kuna mul ei ole tõstukit siis sai isuga autot üles ja alla tungiga kruvitud ning kanalisse ja välja käidud.

Kokkuvõteks positiivse järeljooksu suurenemine, pöörderaadiuse vähenemine, rooliringid äärest-äärde vähenesid, pump steering vähenes, vähenesid närvirakud ja loodetavasti säilis ackermann steering.

[zajetz]

Olen ackermanni ja bumpsteeringu asjad oma auto peal läbi elanud 8a tagasi. Jussi kirjeldatuga peaks ackerman nulli jääma. Null olek on väga hea tänavale ja rajale kus on koguaeg pidamine. Minu masin väga hästi külg ees ei sõida. Standard ladaga palju lihtsam, jõus siin küsimus ei ole. Üks asi mis pärsib on vähenenud pöörde nurk ja teine ilmselt ackermann. Aastate jooksul pole viitsinud selle muutmist ette võtta. tänaval endiselt väga hea.
Osadel Wisefab drifti komplektidel on spetsiaalselt ackerman muudetav.

[Hulkur]

Mul endal on välja töödatud õlakud + reg mutrite komplekt tava õõtsale.
Sellel komplektil muudetud ackermann nurka rajasõitu silmas pidades.
Kuni 25mm rattaflantsiga on täiesti talutav sõita.

Kui muuta õõtsasi laiemaks, või kasutada vene toruõõtsasi(rally õõtsad) on hoopis teine teema.


Bump steer on omaette teema. Seda 0 viia on päris keeruline. Eriti kui on suurendatud vedrustuse käik.

[VäikeMägilane]

Minu tagasihoidlike tähelepanekute järgi, on väga raske tagavedusel miskit väga head saada, ilma amordi/vedru kinnitusi muutmata. Võite ju silda nihutada siia-sinna või offsetiga õõtsasi kasutada, kuid vedrustus ehk auto teelpüsivuse üks oluline osa jääb ikka lonkama.

See aga eeldab väga suurt ümber-ehitust ja ei pruugi ka TÜVist läbi saada, kui silm peale jääb:)

[Hulkur]

Palju on juttu olnud latt roolimisest.
Juttudejärgi pidi kuidagi väga lihtne build olema.
Ootan kommentaare ja fotomaterjali.

[juss]

Tekkis probleem või pigem tähelepanek nimelt lühemaks tehtud rooliõlakutega otse sõites kipub auto vänderdama, momendil on kokkujooks 11mm (15" velje äärest mõõte)olen kokkujooks suurendanud ja jälginud käitumist. Kui ühe käega sõita siis peab koguaeg kergelt korrigeerima, kahe käega püsib ilusti auto otse.
Aga kui kasutada rooliamorti nagu kasutatakse paljudel 4X4 masinatel juba tehasest?

[Hulkur]

Mis modifikatsioonid pillile tehtud on?
Kuda rooliots lühemaks tehtud. Sirgjooneliselt? Või on kõrgusega ka mängitud?

Maasturitel on Death Wobble. Ehk rattad lähevad vabajooksu. Tingitud puudulikust järeljooksust ja lõtkudest veermikus.

[Walter]

0.13 minutit on ühe ratta kokkujooks originaalis ja ka spordis hea olnud. Ehk 4.2 mm kokku mõlemad rattad.

[juss]

Ta on see sama küna millest on 3 aastat tagasi eespool juttu.
Kusjuures ennem kui ma kokkujooksuga jantima hakkasin oli ta ca 4-5mm. siis oli sõita üsna mõistlik ainult natukene närviline oli.

[Hulkur]

Kuda sillalõtkudega on? Roolikardaan väsinud siis hakkab ka jama pihta. Sillastendis kontrolli ka järeljooks ära. Kui seal numbrid väiksed siis kah tahab närviliseks minna. Jäärada ja väiksemad ringisõidud olen autodel sättinud järeljooksu suht minimaalseks. Hakkab hästi keerama on ärev ja okoguaeg juhitav.
Kiiremad sõidud nagu ralli ja sprint. Seal jällegi olen järeljooksu rohkem sättinud. Pikad sirged seal tahaks rahuliku roolitunnet. Kaotad muidugi shikaanides ja aeglastes kohtades. Aga eks see võidusõidu sillasätted ongi kompromisside leidmine.
Kolmas aspekt on veel rattakalle. Olen teinud mitu erinevat klassiku silda. Kõik erinevaltele aladele. Korralik kogus on läinud tunde mõõtmistele, arvutamisele jne. Programmidega lihtne, aga päriselus asjad ei taha sobida.
Ja nii see käib.