Oli ammu plaanis teha enda autost ka teema siia foorumisse, kuid miskipärast ei jõudnud varem seda korraldada. Suur osa kindlasti mängis selles rolli, et polnud väga miskit kirjutada, kuid kuna nüüd sai veidi rohkemat tehtud, millest ka miskit kirjutada ja ka ohtrasti pildimaterjali jagada võtsin end kokku ja hakkasin kribama.
Alustakski sellega kuidas see auto minu kätte jõudis. Olin oma esimese auto, milleks oli kollane 06 just maha müünud ja otsisin uut autot. Plaanisin osta mõnd baierlast, kuid ühtegi normaalset ma ei kohanud. Ühel õhtul facebookis sirvides jäi ette 2105 kuulutus millel hinnaks 500. Nii kui seda nägin, tõmbas jõnksu sisse ja tekkis huvi masina vastu. Helistatud ja kokku lepitud sama õhtu müüaga ja mõne päeva pärast saimegi kokku.
Ühika ees:
Sügisene õhtu, 17.11.15, vihmane ilm ja räägupesa ees autoga tutvumine. Väga miskit sellise ilmaga ei näinud ja lampi ka polnud, seega püüdsin vaadata karpide seisu niiplaju kui suutsin ja väga miskit rohkem ei huvitanudki, sai ära ostetud
Ühika ees ei tahtnud masin enam käivituda, kahtlustasin voolukadu kuid pärastisel uurimisel selgus, et aku oli õhtal omadega. Kojusõit oli vast kõige hirmsamaid sõite mis teinud olen siiamaani. Täiesti võõras auto, imelikud helid ja võõras linn. Lisaks sellel ei põlenud ühel pool lähituli ja teiselpool kaugtuli. Raskendavaks asjaoluks veel paks udu, mis muutis pika sõidu koju eriti piinarikkaks. Kuid koju jõudsin terves tükis ja ilma teeäärde jäämisteta. 
Siis sai tehtud paberimajandus korda ja mindud sõitu nautima. Sai pandud uus aku ja siit sealt kohendatud pisemaid asju. Ette panin samuti valud ja nii läksin talvele vastu. Kuna talvel ja varakevadel oli juhtumeid kus mootor justkui kütet kätte ei saanud, otsustasin, et peaks karpat regullima. Kuid see meil eriti hästi ei õnnestunud ja tulin kevadekuulutamisele eriti rikka ja olematu kiirendusega mootoriga. Peale seda ostisin raamatu järgi 1.2 düüsid, panin sisse ja mootor käis paremini kui varem (tõsi, hiljem selgus et tegu oli hoopistükis 03me mootoriga 1.5, mitte 1.2, nagu passis kirjas). Kevadel enne ülevaatust sai vahetatud ka kõik rooliotsad, mis nüüdseks samuti läbi on (õnnetu vene toodang). Ülevaatuselt esimese korraga läbi ei saanud. probleemideks olid kaks õõtsapuksi ja heitgaasid. Puksid vahetatud läksin tagasi ja keerasin kohapeal gaasid normi.
Sai ka põrand üles kakutud, kuna pidurdades oli kuulda, kuidas merelained laksuvad randa jalgade all. Vastu vaatasid suured veelombid ja kinnised äravoolud. Tegin äravoolud lahti ja probleem kadunud. Õnneks oli keegi vanadest omanikudest mõkerdanud põranda üle mingi paksu musta lögaga ja pannud vannitoa karavse vaiba tagurpidi põrandale. Seisukord vaga hea, üksikud roostetäpid, ei leidnud nii sees kui põhjaalt kuskilt läbivat
Suvel sai mootor el. süüte ja interjööri 86. aasta Luisi rooli. Rooli vahetükki tellisin Lätist ja kui pakk kohale jõudis, selgus tõsiasi, et rooli ja vahetüki poldivalemid ei klapi. Selle jaoks treisin ja puurisin vaheflansi, et roolilt teha üleminek adapterile. Augutäiteks tellisin hiinamaalt replica Nardi tuutsunupu
Sai iseehitatud ka käsitugi, et veidi mugavam sõita oleks. 
Sügisel sai veel paigaldatud elektriline jahutusventilaator, ennem oli sundjahutus veepumba otsast.
2017 aasta talve algul sai veidi huljaks mindud ja selle tagajärjel kohtutud kolmveerand pirujeti pealt elektripostiga. Esimene laks tuli tagatiiba, millest edasi inertsiga mõlkis ka ukse. Õnneks või kahjuks lõi elektrikarbi nurk uksepostile mõlgi ja painutas selle sissepoole nii, et tagumise ukse ja ukseposti vahelt võis näpud sisse pista.
Auto läks seejärel parima kohaliku keretegija Hansu kätte (soovitan), kes vahetas tiiva ja sirgestas ka ukseposti
Mõni aeg pärast seda küsis Kristjan (kristjan92), kas ma ei tahaks mingiks ajaks, kuni tema oma mootori õhku laseb ühe õnnetu kerega Niva pealt mootorit (21214 1.7MPI EURO 3). Mõtlesin selle idee läbi ja pakkusin talle, et ostan talt mootori parem ära. Kristjan küll kõhkles veidi, kuid mõne aja pärast oli asjaga nõus. Siis saigi hakatud juhtmestikku välja rookima doonorist ja ka mootori. Hea oli, et terve juhtmestik ja mootor olid kohe doonor peal, kus sai ka igaks petteks kõik sildistatud ja vajaminev veel varuga maha võetud.
Mootori seisukord välimuselt just kiita polnud. Mootoripukis keerates kostus seest hullu kolinat. Kahtlustasin alguses kõige hullemat, kuid kui karteripõhi sai maha võetud, selgus et ketileevendi oli koostöö lõpetanud ja mitmekskümneks tükiks karteri jooksunud. Selle tulemusena oli muidugi ka juba plokikaas oma saejäljed saanud ja hilisemal märkide paika ajamisel selgus ka, et kett oli välja veninud (uue ja vana võrdluses 5mm).
Sai tellitud vajaminevad jupid ning alustatud tihendite vahetuse ja välimuse vuntsimisega. Tagantjärgi mõeldes oli halb otsus kasutada plokil kuumakindlat värvi. Ei lasnud alla krunti ja ei kuumutanud teda ka loomulikult soovituslikus kuumuses. Tahab kergesti maha kooruda
Tavaline spreivärv epo krundiga oleks palju parem variant olnud.Järgmiseks hakkasin maadlema mootori juhtmestikuga. Eraldasin kerejuhtmestiku mootori omast ja hakkasin asju sügavamalt uurima. Esimene takistus oli kohe Niva immoga, mis teatavsti igavene nuhtlus pidavat olema. Uurisin siit foorumist ja ka mujalt välismaa foorumitest, kuidas oleks võimalik immot eemaldada, kuid lõpuks leidsin Gennaadi numbri ja sai kokku lepitud immo eemaldamine. Rakveres küsiti 100 kohalikku, Gennaadi tegi ära 40 eurooplasega. Igati rahul ja soovitan
Samalajal sai ka veel vana mootori kõrval juhtmestikku laotada ja pikkuseid mootoriruumi järgi paika sättida. Tagantjärgi mõeldes oleks võinud tõmmata aju pistiku poolt juhtmed sirgeks ja lõiganud andurite pistikud otsast ja lühendanud juhtmed, kuid mis siis ikka, oli vaja kiiresti kõik paika saada.
Kütusepumba lahendus:
Esimese käivituse otsusasin ennem teha maas, et poleks liigset tõmblemist ja ei viidaks aega kui miskit hullu auto peal ilmneb hiljem. Minule suureks üllatuseks käivitus mootor väga hästi, poolest pöördest ja käis. See andis hea motivatsiooni hakata vana kohe maha kiskuma ja uut peale panema. Sai ka veel aastatepikkusest sõitmisest kokunenud mustust maha pestud mootoriruumist.
Kolme päeva pärast oli uus mootor peal ja käis, ainult et ei saanud käiku sisse
Suundusin siis alla kanalisse, et vaadata kas vahepeal töösilinder ei ole tööd lõpetanud, kuid kõik näis justkui korras olevat. läksin ülesse ja püüdsin uuesti käivitada nii, et käik on sees kuid auto enam ei käivitunud. Ei olnud kuulda kütusepumba primemist ka. Püüdsin leida viga vahetades releesid ja kaitsmeid, mõõtes voole jne kuid tulutult. Korraks saime käima kui andsime kütusepumba releele otse toite kuid see ka väga kaua ei toiminud. Sai siis auto sleppi võetud ja vedasime tööjuurde. Seal aitas diagnostik mind probleemi otsida. Jootsime esiteks massid korralikult kokku ja tegime vändaanduri pistiku korda mis oli juba Niva peal ära mädanenud (ei kujuta ette kuidas see käis üldse). Siis hakkasime uurima miks ei käivitu. Peale releede loksutamist läks masin huvitaval kombel käima. Pärast sai selgeks et vigane oli mootorijuhtmestiku pearelee, mis kord andis ja ei andnud voolu (tüüpiline "hea keiss"). Seejärel sai proovitud jällegi sõita kuid kostus jubedat saagimishäält sidurikojast. Siis jõudis kohale, et ju ei saanud siiski see siduriketas õigetpidi tagasi
Järgmine päev sai kast maha võetud ja ketas ümber visatud ja masin sõitis. Tõsi parajalt rikka segu ja paukumise saatel. Jõudsin masinaga peaaegu, et koju kui järsku mootor seisma jäi. Hakaksin kohe reelesid käppima jne kuid tulutult. Järgmine päev vedasime jälle tööjuurde kus seisis mitu päeva kuna ei olnud aega tegeleda sellega. Nädala lõpu poole hommikul otsustasin minna vaadata kas sädet on üldse jne, kui mu pilk peatus rihmarattal mis kuidagi kahtlaselt kaugele oli jooksunud mootorist. Ilmselgelt ei saanud mootor käivituda kui enam vändasignaali polnud. Kauges minevikus üritas vasepoiss meeles hoida, et enne kui ta mootori vahele tõstab, keerab ta vändamutri üle, kuid see tuli alles siis meelde kui mutter juba kuskile põldudevahele jooksu pani. 
Sõber Kristjanilt sain uue mutri, keerasin kinni ja masin sõitis jälle. Siis sai tükk aega sõidetud jubedalt rikka seguga, kuna ise välja ei mõtelnud mis viga võiks olla ja diagnostikul ka aeg puudus, et asja vaadata. Lõpuks soovitas üks töökaaslane õhulugeja ära pesta. Pesin ära ja kus siis ärkas alles see mootor ellu. Sama õhtu asusin koju sõitma ja ringteel vihmase ilmaga lasin 3. käiguga külgees
Tunne oli väga hea ja vaev tasus end siiski ära
Palju oleks vaja veel seal ümber teha. Suurimad asjad oleksid juhtmepundar ära kaotada kõrvalistuja jalgade juurest ja uus sisselase teha. Vaja otsida kuskilt roostevaba 2.75" torujuppi ja tellida vajaminevad lõdvikud.
Kuna nüüd oli ikka rohkemat kui auto ostust ja mõnest korrast pesust kirjutada siis saigi lõpuks see kõik kirja pandud nii kuidas hetkel meeles oli
Loodan, et sellest teemast on kasu ka teistele, kes plaanivad sama mootorit vahele pista ja ka mulle, kui mul tekib mõni pakiline küsimus. Vahest endalgi hea tagasi vaadata, mis kunagi tehtud sai
Järgnes hull kaapimishääl ja jäime keskteed seisma. Nii kui autost välja saime oli pilt selge, kojujõudmine saab keeruline olema. Lähemal uurimisel selgus et olin parempoolse esirattaga kivisse pannud mis omakorda keeras selle kivi püsti ja lõi ka tagumise velje kõveraks. Ja loomulikult ei jäänud ka esisild puutumata. Käänmik koos alumise šarniiriga oli alumisest õõtsast välja rebitud ja ratas all nagu Back to Future Deloreanil. 
