21063, v2ikek8lm, 1990

[v2ikek8lm]

Tere!

Jagan ka siis enda hobimasinat. Tegemist on Vaz 21063, mis on sama vana kui mina. Soov oli nädalavahetustel rahvaspordi võistlustel käia, pean silmad jääraja võistlusi. Auto on soetatud 2013. aasta Tartust ja tol hetkel oli mootoriks 1,3 ja vihmavee toru otsast lõpuni. Kergelt suitses, kuid sõites oli tunne, et minekut on autol. Mälujärgi esimene võistlus oli 2013. a. sügisel ja Misso rallikrossi rajal RWD-klassis ja kõikides voorudes olin viimane. Sellest hetkest sain aru, et siin võistlustel ei sõida keegi stock masinaga. Koheselt võeti uue mootori ehitus käsile ja selleks sai 1,7 niva mootori plokk koos sisuga ja 011 plokikaas. Võistlusklassiks oli Sojuz, mis sai aluseks võetud ehitamisel, ehk siis enamjaolt kõik pidi jääma originaal juppide juurde. Seadistamas sai käidud veel Liguri juures. Kokkuvõttes tuli 2013-2014. aasta Võrumaa Talvekarikal Sojuz klassis 3 koht. Samal aastal Võrumaa Suvekarikal kaotati Sojuz klass ära. Sõita tahtsid ja tuli minna siis tagaveo klassi koos BMW'de ja MR2'ga konkureerima. Võtsin osa suvisest võistlustest jälle Missos, et teada saada kas põhiliselt stock 06 saab esi viie sisse tuua. Nagu selgus, väga ei Toyota MR2'd on omamoodi klass.

Nüüdseks on auto siis 2015 aasta sügisest graažis ja käib uue jõuallika ehitamine. Tuleb siis mootoriks Lada 110 pealt 1,5 liitrine 16v mootor koos Garrett T25 turboga.

Pildimaterjal räägib enda eest:









Väntvõllile on treitud siis laagripesa, kuna algset on tegemist esiveolise mootoriga ja puudub laager. Hoorattas on kergemaks treitud ja hammasvööd on liigutatud ~ 8 mm sissepoole.


Turbole kõige parema asukoha leidmine käsil siin


Lehe- ja torulaserist tulnud pudipadi



Esimese väljalaske kanali pidin uuesti tegema, kuna kollektori keevitamisel tõmbas materjal nii kõvasti paigast, et turbot ei õnnestunud külge kruvida. Toru jäi vastu akulaatorit.

[zerosix]

Lõpuks otsustasid teema teha. Pead lootma, et selleks ajaks kui sõitma saad, turbo ladasid ära ei keelata . Põnevad jupid metallist välja lastud. Ära siis jutu ja piltidega koonerda. Ennast huvitab ka dohc know how. Mille sidur korv ja kuidas survelaagrile istus? Paksu rahakotti ja edu!

[kuits]

Kui saladus ei ole, siis kus sa lasid need pudinad lõigata, mis see maksab ning mis tolerantsiga lehelaser lõikab.

[v2ikek8lm]

Ise töötan Tartus Metec's Cnc pinkidel (toru/laser). Ise endale tegemine niiöelda.

[v2ikek8lm]

Mõned nädalavahetused on leitud aega ja sain jälle midagi kõpitseda. Aasta alguses oli küll plaan et suve lõpuks kuuleb esimesi hääli, aga sellega on nii, et mootor on ikka seest tühi ja kaas lahtivõtmata ikka veel. Jõudsin arusaamisele, et läheb kaua läheb sellega, aga uisapäisa kiirustama ei hakka. Teen ta nii, nagu peas olen ta kokku pannud.

Hetkel siis kõik kolm radikat paigas ja kinni. Cooler, õli radikas asub cooleri all ja lada 110 enda radikas siis ümberpööratuna. Veetorustik on ka pmt. valmis. Suht tight stuff on turbo poolepeal. Kui riputasin turbot esmalt, mõeldes kus ta võiks asetseda kõigepealt, ei pööranud ma üldse tähelepanu jahutussüsteemi torudele. Lisaks tulevad veel turbo vee torud kuidagi vedada ja õli tagasivool.

Drift Allstar'il käisin siis rohkem meeldis mul boksialadel ringi tuiata ja uurida mis mehaanikud on oma kätega teinud. Trehvasin peale kui Kristjan Klemets oma Nissaniga tuli just rajalt ja valmistus finaaliks. Kui kapott avati, sain ma nagu labidaga vastu nägu kuuma pahvakaga. Siis jõudis kohale mis kuuma umb 800 hp autod ikka tegelikult toodavad.

Kuna endal on ka päris pikad RVT. kollektori torud ja mis toodavad usutavasti päris head kuuma, kunad nad nii pikad. Siis kõikse juhtmestik tuleb teisele poole, need mis jäävad jäävad (Starter, parempoolsed tuled, lambda).

Kätte sain ka kauaoodatud jubinad keevitusest, cooleri torustik. Mis vb paistab massiivne, aga tegelikult 1,2 mm torul sein. Hetkel ei hakka keevisõmblusi lamelliga ülekäima ( kaal ), see töö võib jääda tulevikku kui masina saab liikuma.

Pihustid jõudsid ka kohale ja Bosch toodangust 440 cc/min pihustid. Loodame et need väikeseks ei jää.














Veel ei ole välja mõelnud, kuidas soendusradika torustik saab. Orignaal väljundeid kasutada ei saa, kuna siis läheks lõdviku osa vastu 4'dt väljalaset. Tuleb ümber modida kergelt. Siis viskan mootoriruumi jälle tühjaks ja saab käigukasti tunnelit keevitama hakata ja veel suur küsimus, et mis siduriga saab. Sachs'i enam ei kiideta.

[zerosix]

Aga palun:

...suur küsimus, et mis siduriga saab. Sachs'i enam ei kiideta.

http://amag.com.ua/projects/vaz-2107

4. Трансмиссия
коробка передач вазовская доработанная
установлен R1 ряд
валы и синхронизаторы изготовлены на заказ
главная пара использована от ВАЗ 2106 с червячной блокировкой
диск сцепления металлокерамика PILENGA

http://ladaway.com/clutch/1920-clutch-l ... sport.html

[vasepoiss]

Käigukasti tunneli keevitamisega seoses tekkis küsimus, et mis käigukast kasutusele tuleb. Taguveduse lada või mõni muu aretus?

[v2ikek8lm]

Käigukast jääb originaaliks. On olemas ka 5ne kast, aga veel alla seda ei pane. Tunnel läheb laiemaks lihtsalt downpipe'i pärast, saab toru otse ja sujuvalt põhja alla. Lisaks k. kasti lihtsam monteerida.

[v2ikek8lm]

Tunnel ja tulemüür keevitatud.



Sidurikomplekt ka käes. Korv läheb veel ümber vahetusse, kuna sai segastel asjaoludel tellitud 08 korvi. Aga tuleb välja et 110 korv ja ketas on suurem ja veel mõned erinevused. Korvil siis kõik lamellid topelt. Lisaks saada venemaalt veel kohe survelaager mis sobib lada korvile.



Nüüd siis läheb mootoriruum värvialla ja plaan on ka 4'ne käigukast lahti võtta ja sisse piiluda. Siiamaani olen pidanud 3'dat käiku sisse lööma kerge raginaga. Plokikaas läheb ka pulkadeks kunagi, juhtpuksid ja klapitööpinnad üle vaadata ja siis hakkab mootorit kokku laduma.

[zajetz]

Miks otsustasid väljalaskekollektori teha roostevabast. Eestis paljudel suurevõimsusega turbomasinatel on kolle tehtud just mustast metallist ja peale turbot alles roostevabast.

[v2ikek8lm]

Mul lihtsalt oli kõik roostevaba materjal olemas. Tegin mustast ka igaksjuhuks flansid valmis. Kuna ennem ehitamist käisin ka küsimas et millest teised teinud ja seltskond valgus kaheks. 50/50. Kuigi nüüd olen arusaamisel, et must oleks vist õigem varjant. Aga kuna mul on kolde torud nii pikad siis ehk peab selline lahendus ka vastu (pinged ei ole nii suured).

Mõtlen veel, kas peaks flantsil poldiaugud suuremaks puurima või mõnest kohast lõhki lõikama. Olen kuulnud, et mõnel mehel on kaasel tikkpoldid maha lõigand.

[v2ikek8lm]

Jõudu! Leitsin aega natukene sheerida, mis tehtud. Kuna endal auto ehitamisjärgus suuresti siis ei mõelnud ma üldse veel see aasta jäärajale minna. Sugulane aga soetas endale selle kurikuulsa MR2 MK1, siis tal käis peas läbi mõte, et mul Cont naelrehvid seisavad, milleks?, et võtame nendest võistlustest osa kus siis keskmootoriga autod on lubatud. Pakkumisest oli raske loobuda, kuna sõiduisu ikka oli juba väga suur + saada kogemus kuidas käitub jääradadel keskmootoriga auto (ise pidasin MR2 võitmatuks).

Autost siis niipalju, et et mootoriks 1,6 DOCH 84 kW. Kuna tegemist on 85 a. isendiga, siis esimesel generatsioonil tuli esimsed pidurikettad suurema läbimõõduga kui tagumised, üldiselt nii on kõikidel autodel. Tegime avastuse kui sai proovimas käidud ennem võistlusi kuidas auto on, libedapeal pidurdades ainult esimesed rattad võtavad, loomulikult kui jõuga vajutada piduripedaali, siis plokeeruvad kõik rattad. Järgmisel generatsioonil on juba piduriketaste läbimõõdud vastupidiselt ja see pidurdamise mure ära kaotatud.
Kurvides käitub auto harjumatult teistmoodi, tunne oli alguses selline, nagu sigulli pagassi on visatud 200 kg raskust ja mittekuidagi ei suuda driftimist lõpetada. Kuigi mida rohkem km sõidetud sai, seda rohkem ära harjusid. Ühesõnaga tahan sinna jõuda, et kui tahad jääraja võistlustel olla esi kolmikus, siis ei pea endale soetama MR2, suuresti tuleb ikka kõrged tulemused rehvist ja trajektoorist. See aasta Kobela Jää näitas, et tava 2106 pani võistluse kinni. Minul endal tulemused olid aga oodatust madalamad, Kobelas jäin küll 7'daks 24'st aga käisin ka EKV viljandis taset uurimas, siis seal paiknesin küll tagareas(17 - 24st), eksimusi tegin ka palju.

Pilt siis MR2'st:



Enda masinaga olen jõudnud niikaugele, et mootori alumine pool on koos. Läksid kõik uued saaled ja rõngad. Lisaks läheb kõik tihendid vahetusse uutevastu.
Järgmiseks võtsin siis plokikaase ette, hakkasin vaatama klappide tööpindasid. Sellesuhte teistele soovitus siinkohal, et kas võtta kaas laiali või mitte, siis igaljuhul soovitan! Puhas venevärk.



Tööpinnad siis oli ühest äärest teise, kõik erinevad. Mõnel isegi oli tööpinda näha ainult poolel klapil, teinepool lihtsalt nii ära tahmanud/põlenud. Leidsin veel, et mõni klapp tundub niiöelda paksem, kui teine. Pildilt paremini näha:



See klapp mis tundub paksem on klapivars otsast selline. Kuigi kõik klapid on ühepikkused näib, et treitud on neid siis "suvaliselt" aga siiski on töödeldud ühepikkuseks lõpuks.



Järgmisena jäi silma kohe, et klapivarrel on sisse kulunud aste/sooned ja aste on ainult teatud klappidel.



Siinkohal äkki keegi teab põhjust miks see soon on tekkinud? Ise loogiliselt mõteldes jõudsin järeldusele, et pesa on viltu ja klapp ei ole ringiratast liikunud, vaid on ühes asendis. Juhtpuksid on ka enamvähem kõik võrdselt kulunud, neid välja ei vaheta.

Venest siis sai rohtu sellisele murele ja soetatud selline komplekt. Nendega saan siis tööpinda liigutada ja laiust timmida. Ühte väljalaske pesa olen juba puutunud ja päris palju pidi lõikama, et jääks võrdne lõike laius. Lihvpastaga siis kontrollib mis seis jäi ja kas on vaja korrigeerida.



Nüüd küsimus, pesasid lõigates läheb klapp ju n.ö sügavamale. Kuidas ma teada saan, kas ma pean klappi lühemaks tegema ja kui pean siis palju? Kuna 16v ja tõukurid antud mootoril. Pole ennem tõukuritega mootorit näppinud. Lisaks panin tähele et sisselaske klappide tõukurite vedrud on pehmemad kui väljalasete omad. Kas kõik ei peaks võrdsed olema?

[Hulkur]

Kobelas see 06 pole ikka päris tava ka.....
Ise käisin ka viljandi ekv-l olin vana näraka condiga 5-es. Ees olid suuremosa hakka 8 Umblejal vana cont.


Oleneb rajast. Viljandi-s lõpp oli puhta mr-i teema. Esimene pool rajast istus vägahästi klassikalisele tagaveole. Lõpp aga muutus tagasipööre tagasipöörde otsa.

[v2ikek8lm]

Õnnestus saada veel üks turbo T25, pärit saabilt. Üks küsimus sai vastuse, et kas v.l kolle tuleks lõhki lõigata, kuna vb muidu lõikab plokikaasel poldid maha.
Saabil endal juba originaal jurakas lõhki lõigatud.



Sai ka projektika pärast soetatud 3D printer.... Made in China. Alguses tegi sellist manti, ja probleemide nimekiri oli üsna pikk, aga nüüd masin töötab ja teeb suht arvestatava kvaliteediga. Sellega plaanis siis igast "niiöelda" klambreid ja rakiseid hea teha. Kuna sai ka soetatud carbon fiibrit, et teha ilusaid kvaliteetseid jubinaid on vaja vorme, sellega siis ehk miskit välja mõelda.

Äge on see, et umbes tikutoosi suurust det. prindib pea 2 tundi.

[kristen]

Kobelas see 06 pole ikka päris tava ka.....

Mis seal siis erilist on?

[whistle]

Ei taha küll eksida ja hea sõbra teemat risustada kuid juttude järgi SU klassi auto, 1.7L mootor kas 213 või uuem plokk jään vastuse võlgu, pole nii lähedale pääsenud ja 08 solexi karpa kui ei eksi. Joosul oli pidamine super hea, oleks tsipa jõudu üleval olnud rohkem..pikad kohad ka sõita.

[v2ikek8lm]

Väike update, tõmbasin siis esialgu plokikaase lauapeale ja mõtlesin, et olgu siis klapisäärel astmed sees, ma teen selle selle töö ära (sooveldamine) ja panen kokku tagasi. Läks nii palju aega mööda, et mõnede meestega targutatud ja soovitati minema visata klapid. Jõudsin selle ajaga ikka mõned klapipesad ära lõigata (väljalaskel) ja nende freesidega tuligi välja miks antud plokikaasel mõnedel klapisäärel astmed sees. Freesiga lõigates oli näha, et pesa on nii viltu, et 1/3 jäi kergelt ülelõikamisel puutumatta. Seda oli näha ka klapi tööpinnalt, töötanud klapil kõikus jälg 1 - 2,5mm (seda silmaga mõõtes). Võib siis eeldada, et kuna pesa oli nii viltu, ei pöörelnud klapp ringi ja sellest mõnel astmed sees.
Võtsin siiski otsuse, et tulevad uued juhtpuksid ja klapid. Juppe oodates, sai proovitu kuivalt käigukasti otsa. Kõigepealt võtsin siis mootori ja käigukasti vahelise pleki ja selgus, et klassiku oma ei sobi.



Väntvõlli ots on ladal kergelt suurema läbimõõduga, lisaks on mootori plokile lähemal, hooratast ei olnud võimalik külge kruvida, kuna plekk jäi kaugemale väntvõllist. Uurisin veel drive2.ru lehelt ja seal mehed olid kuigagi selle sama pleki sinna sobitanud, aga keskmine osa oli puhtaks lõigutud ja alasipeal lapikuks löödud. Proovisin ka sama teed minna, aga siis selgus järgmine takistus. Hooratas vaatas käigukasti kojast/karterist välja.



Pildilt on näha, et isegi starteri hammasvöö vaatab välja. Ma olin lasknud treialil lisaks hammasvööd liigutada mootori poole, peast ei mäleta mitu millimeetrit. Tegelikult oleks võinud jätta liigutamatta hammasvöö, enam ei mäeta kuidas ma mõõtsin klassiku hooratta järgi seda hammasvöö teemat. Põhimõtteliselt saaks panna seda org. kaitsepekki, aga siis see väljaulatuv osa tuleks maha treida või teha vahetükk, et hooratas oleks kaugemal mootorist. Ma läksin teist teed, kuna hooratas koos väntvõlliga ära tasakaalustatud ja ei olnud soovi kõike lahti kakkuda. Kruvisin veel starteri külge ja keerasin mootorit ringi, kõlas kõigeparem muusika kõrvadele. Hooratas vedas starterit kaasa.



Lasin siis laserist jubinaid, kahest osast koosneb siis nüüd kaitseplekk. Alumine osa on vanast ära lõigatud ja sobitatud ilusti karteri alla, lõikamist oli palju. 10mm pikendasin käigkasti koda/karterit ja 5mm tuli starterile vahele panna, et kaasa ei veaks. Lisaks veel sai tehtud näidikutele kodu.



Valmis produkt.

Juhtpuksi vahetus sai lastud teha venemaal. Lähemal uurimisel selgus, et mõned juhtpuksid ei ole ühtlaselt sügavale pressitud, mõned on jäänud ~2mm kõrgemale. Kaanel oli ühel klapivedru kohast tükk väljas, aga pmt. lähevad uued klappid ilusti sisse ja selle saaks käima ikka. Kuna pilk oli juhtpuksidel, ei pannud koheselt tähelegi, on töötegijatel miskit kaanele peale kukkunud. Eeldan et haamer vms. ja kohe keset kusemist kaanetihendi äärele.



Ma ise arvan, et lööb kohe veesärki kui nii jätta. On kellegil soovitusi, mida teha? Keevitada ja siis lihvi? Lihtsalt välja lihvida ei taha, kuna ei ole soov surveastet tõsta.