Jõudu! Leitsin aega natukene sheerida, mis tehtud. Kuna endal auto ehitamisjärgus suuresti siis ei mõelnud ma üldse veel see aasta jäärajale minna. Sugulane aga soetas endale selle kurikuulsa MR2 MK1, siis tal käis peas läbi mõte, et mul Cont naelrehvid seisavad, milleks?, et võtame nendest võistlustest osa kus siis keskmootoriga autod on lubatud. Pakkumisest oli raske loobuda, kuna sõiduisu ikka oli juba väga suur + saada kogemus kuidas käitub jääradadel keskmootoriga auto (ise pidasin MR2 võitmatuks).
Autost siis niipalju, et et mootoriks 1,6 DOCH 84 kW. Kuna tegemist on 85 a. isendiga, siis esimesel generatsioonil tuli esimsed pidurikettad suurema läbimõõduga kui tagumised, üldiselt nii on kõikidel autodel. Tegime avastuse kui sai proovimas käidud ennem võistlusi kuidas auto on, libedapeal pidurdades ainult esimesed rattad võtavad, loomulikult kui jõuga vajutada piduripedaali, siis plokeeruvad kõik rattad. Järgmisel generatsioonil on juba piduriketaste läbimõõdud vastupidiselt ja see pidurdamise mure ära kaotatud.
Kurvides käitub auto harjumatult teistmoodi, tunne oli alguses selline, nagu sigulli pagassi on visatud 200 kg raskust ja mittekuidagi ei suuda driftimist lõpetada. Kuigi mida rohkem km sõidetud sai, seda rohkem ära harjusid. Ühesõnaga tahan sinna jõuda, et kui tahad jääraja võistlustel olla esi kolmikus, siis ei pea endale soetama MR2, suuresti tuleb ikka kõrged tulemused rehvist ja trajektoorist. See aasta Kobela Jää näitas, et tava 2106 pani võistluse kinni. Minul endal tulemused olid aga oodatust madalamad, Kobelas jäin küll 7'daks 24'st aga käisin ka EKV viljandis taset uurimas, siis seal paiknesin küll tagareas(17 - 24st), eksimusi tegin ka palju.
Pilt siis MR2'st:
Enda masinaga olen jõudnud niikaugele, et mootori alumine pool on koos. Läksid kõik uued saaled ja rõngad. Lisaks läheb kõik tihendid vahetusse uutevastu.
Järgmiseks võtsin siis plokikaase ette, hakkasin vaatama klappide tööpindasid. Sellesuhte teistele soovitus siinkohal, et kas võtta kaas laiali või mitte, siis igaljuhul soovitan! Puhas venevärk.
Tööpinnad siis oli ühest äärest teise, kõik erinevad. Mõnel isegi oli tööpinda näha ainult poolel klapil, teinepool lihtsalt nii ära tahmanud/põlenud. Leidsin veel, et mõni klapp tundub niiöelda paksem, kui teine. Pildilt paremini näha:
See klapp mis tundub paksem on klapivars otsast selline. Kuigi kõik klapid on ühepikkused näib, et treitud on neid siis "suvaliselt" aga siiski on töödeldud ühepikkuseks lõpuks.
Järgmisena jäi silma kohe, et klapivarrel on sisse kulunud aste/sooned ja aste on ainult teatud klappidel.
Siinkohal äkki keegi teab põhjust miks see soon on tekkinud? Ise loogiliselt mõteldes jõudsin järeldusele, et pesa on viltu ja klapp ei ole ringiratast liikunud, vaid on ühes asendis. Juhtpuksid on ka enamvähem kõik võrdselt kulunud, neid välja ei vaheta.
Venest siis sai rohtu sellisele murele ja soetatud selline komplekt. Nendega saan siis tööpinda liigutada ja laiust timmida. Ühte väljalaske pesa olen juba puutunud ja päris palju pidi lõikama, et jääks võrdne lõike laius. Lihvpastaga siis kontrollib mis seis jäi ja kas on vaja korrigeerida.
Nüüd küsimus, pesasid lõigates läheb klapp ju n.ö sügavamale. Kuidas ma teada saan, kas ma pean klappi lühemaks tegema ja kui pean siis palju? Kuna 16v ja tõukurid antud mootoril. Pole ennem tõukuritega mootorit näppinud. Lisaks panin tähele et sisselaske klappide tõukurite vedrud on pehmemad kui väljalasete omad. Kas kõik ei peaks võrdsed olema?