... kere päris kiirelt pehmeks, kas sa seda tahadki?
urrr!
ei miks... katkise kerega ei saa ju sõita.
mul on vaja et auto seisaks kenasti vastu maad. amordid ei lükka ju autot vastu maad(nagu motamees ütles: Gaasamordi üleslükkav surve on nii väike, et on pea olematu...) seda teeb ikka vedru. seega tahaks panna tugevamad vedrud. parandage kui eksin.
No ma ei saa nüüd enam midagi aru.
Kord tahad ,et auto oleks vastu maad ,siis jälle tugevamaid vedrusid.
Mis siis hea on? Kas põhi vastu maad või vedrud ,mis suruvad kere tugevamini ülesse? Kahte üksteisele vastu töötavat asja korraga ju ei saa.
Sporti sõites võib tavalise gaasi tegelikult proovimata jätta...
kõvasi parem kui õlikas aga ikka pehme võitu . Samas ei saa väga tugevat amorti panna - ilma tugevdusteta hakkab jubedalt lõhkuma.
Gaasikas lükkas ikka sendi või paar nina kõrgemale smaaril..
Igatahes on lõigatud vedrudega asi parajasti nii jäik, et tallinna linnaametnikele tahaks tänavate kohta kohe midagi krõbedat öelda...
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Seda, et auto rappuma hakkab ja iga tänavaaugu pärast (mida pole vähe) ennast seaks vihastad võin kinnitada küll. Minu omal KYB gaasikad. Samas tõstab veidi keret ülespoole küll. Mitte palju aga on aru saada. (Ntx kui logari ja ratta vahet mõõta (mul oli just koopasse käimisega varem probleeme). Samas arvan et seda eesmärki mida sina tahad saavutada, et auto nii "loge" ei oleks sa ainult amortide vahetamisega ei saa. See "loge" tähendas minu jaoks kurvis liigset kaldumist ja kurvis rööpasse sõidetud teelt üle sõites auto totakalt loksumist küljelt küljele... Vedrustuse jäigaks ajamisest sellel puhul abi ei ole. Seda tööd peaks tegema stabilisaator reaktiivvarraste vahel, mida insenerid sellele autole tehasest pole külge mõelnud. See tuleb sinna ise aretada. Esimese stabika töö parendamisest foorumis ennegi palju juttu olnud. Veel suurendab seda võnkumist kõrgeks aetud taguots-siis pole vedrustuse jäigaks ajamisel enam mingit mõtet. Samas peab ütlema, et maanteesõidul ja suurematel kiirustel on vahe märgatav- üles-alla õõtsumist vähendavad gaasikad küll. Ise olin huvitatud just järskude kurvide võtmisel külgkaldumise vähendamisest-seda eesmärki gaasikad minu jaoks ei täitnud. Tarvis ikka taha mingi stabikas aretada. Muidu on ainsaks tulemuseks igast asfaldipraost üle sõites nagisev kere ja salong. Ahjaa-hirmsaks hoiatuseks eesti teedel ringrajamasinate ehitajatele-minu omal on esiklaasi nurk juba tihendist väljas!:( Edu!
see tagumise stabika mõte on päris hea sul;). ees on topelt stabikas olemas nüüd tahaks vedrustust parendada. mõtlesin et kui gaasikad alla lähevad ja siis veel tugevamad vedrud ka selga viskan siis äki lõppevad amordid kiiremini ära või ei hakka nad oma eesmärki täitma. mõte jäi pidama volga vedrudel.
Selle taga stabika tegin ükskord aja viiteks ära , aga mitte reaktiiv varraste vahele. Kasutasin esimest varrast , mis sai kinnitatud silla tala külge (tuli teha lisa paine, et läheks reduktorist mööda) orig.kinnitustega (need millega kinnitub esi raamide külge).Stabika otsad aga suunasin pagassi pöhja külge nn. kondi abil (tuli ise valmistada).Selle viguri effekt on aga küsitav, kuna ikka veel kisub sisemise ratta kurvis lendu.Kel oli huvi sai suumer cambil asja näha.
Argental selline stabikas originaalis olemas, ja sobib ka ladale ilma eriliste komplikatsioonideta alla. Ungari ladaklubi lehel selle detailne paigalduskirjeldus koos piltidega olemas.
Algselt postitas: vazist
Selle taga stabika tegin ükskord aja viiteks ära ...
Panen siis pildi kah Vazisti jutule lisaks kui keegi veel Summercamp 2006 jäädvustusi näinud pole.
Autor GTA.
Selle stabika kohta muide ärkas seal (kämbil) ka arutelu ,et stabikas ise peaks kinnituma hoopis põhja külge ja otsad siis sillale.
Kel ehitamine hetkel pooleli ,siis kindlasti võimalusel tasub proovida ja mõõta rakendatavate jõudude näitajaid eri asetuste puhul ühesuguse läbivajumise saavutamiseks. Noh ,et poleks rohkem vaidlust ,et kuidas parem oleks. Kättevõtmise asi ,kui keevitusvärgid endal olemas.
No näe, minu auto pilt siin. Nüüd küsimus, et miks ma tegin sedapidi, et otsad kinnituvad kere, aga mitte silla külge? Aga sellepärast, et niipidi tundus lihtsam teostada oma hetke mõttevälgatust. Ei jää sumps ega vardad segama.Aga küll oleks huvitav, kui keegi teeks vastupidise variandi, saaks võrrelda. Minu arvamus, et vahet ei tohiks nagu olla, kuna idee ise tuli ühe haaketa rekka taga sõites. Nendel kõigil sama põhimõte, et varras ise silla küljes.
Aga füüsika seaduste vastu ei saa meist keegi. Kui ikka inertsjõud kisub kurvis sisemise ratta lendu, siis ei aita isegi see ,kui sillad otse auto külge keevitada.
Ja pealegi on see auto mul üldse sihuke ajaviite projekt. Siiani on teda ehitatud peamiselt hetke emotsioonide mõjul ja sirguva põlvkonna tulisel toetusel.
Ma pakuks Vazistile veel ühte varianti ,mis tal tegemata - vedrud lühemaks.
Nägid ,kuidas Zajetsi kopikas Aravetel käitus ja milliseid aegu näitas?
Piltidelgi näha ,et teistel on küljed lennus ,Zaiku oma püsib aga kindlalt maa küljes. Pole tal tegelikult ju mootoritki vahel ,aga raskuskese kleebib paremini kui teistel.
Krossi siis muidugi enam ei sõida ,aga vigurdamistel siledatel pindadel aitab kõvasti.
Mul on üks keerd maha lõigatud, aga kuna me siin külas oleme rohkem jääraja harrastajad ja talvel tuleb rada ise sisse sõita , siis praegune kõrgus paras ja kõigele lisaks olen ma väga laisk, et hakata aastas kaks korda vedrusid vahetama.
Isegi ei tea mis vedrudest see üks keerd maha võtta sai (valisin oma tagavaradest kaks tugevamat).
Muidugi pidamise esimene reegel on ju rehvid ja amordid, mille peale ei ole ma raisanud ühtegi käibelolevat rahaühikut. Kõik mis on auto küljes, on oma garaazi avarustest leitud ja ka mõned paremad organid on võetud igaviku teele läinud Ladadelt, mis viidi auavalduste saatel Kuusakoski avarustesse. Raha kulutasin mootori raudosa (plokk, kaan vänt) taastamiseks.
Tänavale-
Ees väheke üle 600 eegi tk.
Taga väheke üle 500 eegi tk.
Sport klass-
mõlemad 1000.- tk.
Rally klass-
mõlemad 1600.- tk.
NB! Need on laohinnad ,st. pole arvestatud kaupluse juurdehindluse%.
Mosule ei tehta ,peab ise aretama hakkama ,et bilsusid panna (näit. "ladaklassiku" omad)
. Samas ei saa väga tugevat amorti panna - ilma tugevdusteta hakkab jubedalt lõhkuma.