Kirjutan ka siia siis oma elu esimesest vene päritolu masinast
Üllatusi ja asju on olnud juba küllaga, mis sest et maisnat omanud vaid 10h. Sõidumõnust ei maksa rääkidagi, tõeline klassika, omaette lust lausa. Tagavedu olen austanud juba ammu. Tegelikult otsisin ma moskvitši et minna liigat sõitma, kuid nüüd leidsin suurepärase pakkume selle sigulli näol, kuna põhi on väga heas korras, peaaegu et roostevaba, auke ei ole.
Kereplekkidel roostetäppe ikka jagub, kuid need ka vaid pindmised. Stanged ilmselt kannaksin maha, kuna sealt korralikku kroom kohta annab leida, ning see kroomitud küljepeegel läheks ilmselt sama teed. Eelmise omaniku poolt on katusele lastud kõik võimalikke värvijääke, mis tegelikult ei näegi väga hull välja
, sellist lillakat tooni hallide täppidega sussa-vussa. Omale isegi meeldib. Hetkel vajab vahetust esimene parempoolne rooliots, summuti viimane pütt ära keevitada ning kässarit peale keerata, siis on masin ülevaatuseks valmis. Ennem talve üritaks miskise kiirlahenduse nende roostetäppidele teha, nimelt, rooste maha, roostemuundur ja värv. Ülekere värv jääb tulevikuplaanidesse.
Aga nagu ikka seda juttu võib palju küll olla, kuid üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna
Pildid on kehvad kuna väljas üsna pimeda võitu, homme päeval saab ilusamaid pilte
, nüüdseks stange kapote ja pool iluvõre eemaldatud. Ootab palgapäeva ja varuosade pakkumisi 
