K. Kompressor.
K. Kompressor.
K. Kompressor.
Hakkas huvitama selline variant,et kasutada 1,6 mootori kõrval Volkswageni corrado,polo...kompressorit.Oskab keegi öelda midagi tarka,kas selline kompott üldse toimima hakkaks.
Kompressor oleks magnetsiduriga.
Kinnitused,vahejahutid ei valmista muret.
Pigem juurdleks efektiivsuse üle ning selle üle,kas ladale teda üldse panna saab karpaga koos.
Võibolla ja ehk konseptsiooniga laused jätaks siit välja.
Täpsustaks,et huvitab just mootoripoolne osa.Kuidas kestab jne.
Kompressor oleks magnetsiduriga.
Kinnitused,vahejahutid ei valmista muret.
Pigem juurdleks efektiivsuse üle ning selle üle,kas ladale teda üldse panna saab karpaga koos.
Võibolla ja ehk konseptsiooniga laused jätaks siit välja.
Täpsustaks,et huvitab just mootoripoolne osa.Kuidas kestab jne.
PILL TULEB PIKA EHITAMISE PEALE!
Kompressor iseenesest töötaks küll ilusti mootori peal ja ülerõhuga ei tohiks probleeme tekkida, originaal seades kompressor peaks tootma 11psi (0.7bar) kanti ülerõhku mis igati vastuvõetav lada mootorile, juhul kui kütuse/õhu segu on korras kuid siin tekib probleeme, ja seda karburaatori osas.
Ei lugenud küll täpselt välja millist karburaatorit kasutatakse ning eeldan et originaali siis selle valikuga pole Blow-Through süsteem teostatav (juhtida õhk läbi karburaatori, siin teemas oleme lahti selgitanud miks http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=27084) vaid pigem Draw Through (tõmmates õhu läbi karburaatori) kuid siin tekib mitmeid küsimusi.
Olen seda G60 Kompressorit vähekene uurinud ning sealt seest tavalist roots-type nö kruvidega süsteemi pole, ega ka tiivikut mis omane turbode ja tsentrifugaal kompressoritele. Kindlalt väita ei saa kuidas bensiini õhu segu kompressorile mõjub ning probleemiks draw-through juures kujuneks ka liiga pikk kütuse/õhu torustik, kui paigutada teisele poole mootorit. kahjuks ka vahejahutit ei saaks kasutada. Lisaks peab kindlasti olema WideBand Lambda millega segu jälgida.
Turbo laaduritega olen näinud mitmeid draw-through projekte ning mõned isegi täitsa edukad. Põhimõtteliselt annaks see kompott head ilmelt kui leida pritsung (progre, mehh, el ) või karburaator mida saab blow-through süsteemis kasutada, kuuldatavasti webber dat 32/36 oli vist, ning ka renault R5. Mainida tuleks ka Yamaha R1 ITB/Karburaatoreid mida olen näinud mitmetes allikates ülelaetuna.
Lada mootori pärast ei pea muretsema ülerõhu all, kui on mootor kenasti komplekteeritud ja seda isegi originaal osadega. Olen viimase kahe aasta jooksul lasknud 1.3L mootorisse 0.5-1.3bar ülerõhku ning näinud segu numbreid 9.0-1 kuni 21.0-1 mõlemad maksimum väärtused seinast seina, ning süüte asukohti on olnud ka igasuguseid. siiamaani pole midagi juhtunud. (seda suuresti ka tänu vesi-õhk vahejahutile seega projekt mis sa kokku paned peaks kindlasti sisaldama vahejahutit, see vähendab IAT-i ning detonatsiooni ohtu kõvasti)
Ei lugenud küll täpselt välja millist karburaatorit kasutatakse ning eeldan et originaali siis selle valikuga pole Blow-Through süsteem teostatav (juhtida õhk läbi karburaatori, siin teemas oleme lahti selgitanud miks http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=27084) vaid pigem Draw Through (tõmmates õhu läbi karburaatori) kuid siin tekib mitmeid küsimusi.
Olen seda G60 Kompressorit vähekene uurinud ning sealt seest tavalist roots-type nö kruvidega süsteemi pole, ega ka tiivikut mis omane turbode ja tsentrifugaal kompressoritele. Kindlalt väita ei saa kuidas bensiini õhu segu kompressorile mõjub ning probleemiks draw-through juures kujuneks ka liiga pikk kütuse/õhu torustik, kui paigutada teisele poole mootorit. kahjuks ka vahejahutit ei saaks kasutada. Lisaks peab kindlasti olema WideBand Lambda millega segu jälgida.
Turbo laaduritega olen näinud mitmeid draw-through projekte ning mõned isegi täitsa edukad. Põhimõtteliselt annaks see kompott head ilmelt kui leida pritsung (progre, mehh, el ) või karburaator mida saab blow-through süsteemis kasutada, kuuldatavasti webber dat 32/36 oli vist, ning ka renault R5. Mainida tuleks ka Yamaha R1 ITB/Karburaatoreid mida olen näinud mitmetes allikates ülelaetuna.
Lada mootori pärast ei pea muretsema ülerõhu all, kui on mootor kenasti komplekteeritud ja seda isegi originaal osadega. Olen viimase kahe aasta jooksul lasknud 1.3L mootorisse 0.5-1.3bar ülerõhku ning näinud segu numbreid 9.0-1 kuni 21.0-1 mõlemad maksimum väärtused seinast seina, ning süüte asukohti on olnud ka igasuguseid. siiamaani pole midagi juhtunud. (seda suuresti ka tänu vesi-õhk vahejahutile seega projekt mis sa kokku paned peaks kindlasti sisaldama vahejahutit, see vähendab IAT-i ning detonatsiooni ohtu kõvasti)
- PuZuP
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1733
- Liitunud: 08 Aug 2002 23:52
- Asukoht: Tallinn, Nõmme
- Autod: 2106 '79
- Kontakt:
Iseeneselt pole selle G-ladderil häda midagi, mõte on hea. Lihtsalt nüansse on erinevaid.
Kindlasti on süsteem kulumisaltim kui näiteks laba või kruvi, samas kui viimastest midagi laiali lendab, siis on maa ja ilm ning kõik torud atomiseeritud metalli täis
G-ga ei tohiks nii juhtuda, muidugi juhul kui korpus ise ei lähe.
Whistle: Tööpõhimõte on kõige lihtsamalt öelduna - nagu lehmalüpsmine
Kardan ainult et kui kuiva käega nisa kallale lähed siis saab kabjaga 
Ülekantud tähendusena siis arvan, et kütus sööb tihendid ära seal ning töökindlus väheneb + spiraalide kokkupuutepindadel suureneb kindlasti friktsioon.
Samas ei väida, et DT süsteem seal tööle ei hakkaks. Mina lihtsalt olen seda meelt, et mis peab õhku puhuma, puhugu õhku ning mis kütet, see puhugu kütet - põlemiskambris neil aega küll üksteisega tutvust teha.
P.S. Hea küll ragulkaga "rootsid" on ennast DT-na tõestanud küll. Nemad võivad
Kindlasti on süsteem kulumisaltim kui näiteks laba või kruvi, samas kui viimastest midagi laiali lendab, siis on maa ja ilm ning kõik torud atomiseeritud metalli täis

G-ga ei tohiks nii juhtuda, muidugi juhul kui korpus ise ei lähe.
Whistle: Tööpõhimõte on kõige lihtsamalt öelduna - nagu lehmalüpsmine


Ülekantud tähendusena siis arvan, et kütus sööb tihendid ära seal ning töökindlus väheneb + spiraalide kokkupuutepindadel suureneb kindlasti friktsioon.
Samas ei väida, et DT süsteem seal tööle ei hakkaks. Mina lihtsalt olen seda meelt, et mis peab õhku puhuma, puhugu õhku ning mis kütet, see puhugu kütet - põlemiskambris neil aega küll üksteisega tutvust teha.

P.S. Hea küll ragulkaga "rootsid" on ennast DT-na tõestanud küll. Nemad võivad

Iseenesest pole kunagi DT süsteeme soosinud, kuid antud teemas oli konkreetselt räägitud karburaatoriga koostööst, seega muud ei oska öelda kui tuleb otsida hea karburaator millel ülerõhk ventuuri efekti ei sega ning ülerõhk ei pane kütust seisma, mis juhtub kui bensiini kamber ja lõõrides olev rõhk ühtlustub. Selline süsteem juba istub mis kasutaja Tom postitas, Volumex-i roots-type supercharger ja draw through karpa.
Plaan on jah kindlasti teha lada mootor+karpa+kompressor,kuna seda pole siin foorumis vist ennem proovitud.Plussiks ja ajendiks muidugi uhke ja eriline vilekoor.
Kompressor hakkaks istuma õlifiltri kohal ja käiks vändarattalt,mis tuleks ümber teha.Tuleb lisada lisa rihmaratas.Kronsteinide tegemine ei pista hetkel kuigi keerukas.
Kompessori väljundist karpani pole kuigi pikk maa esialgse plaani järgi.Üle klapikambrikaane otse toru-50-60 cm maksimaalselt.
Veidi enam kui turbosüsteemi puhul siiski.See oleks vahejahutita.
Vahejahutiga süsteem tuleks veidi keerukam.Üritaks esialgu seda lahendada kuidagi subarustiilis.Jahuti kohe peale kompressorit ja jahutist karpasse.See eeldab õhu pealevoolu kas kapoti õhuavade kaudu,või mingi jämeda ventilatsioonitoru toomist põhjaalt või võretagant.
Ruumiga on nigel,aga seda annab majandada+vahejahuti peaks olema vägagi kompaktne.
On asjal selliste plaanidega jumet üldse?
Kompressor hakkaks istuma õlifiltri kohal ja käiks vändarattalt,mis tuleks ümber teha.Tuleb lisada lisa rihmaratas.Kronsteinide tegemine ei pista hetkel kuigi keerukas.
Kompessori väljundist karpani pole kuigi pikk maa esialgse plaani järgi.Üle klapikambrikaane otse toru-50-60 cm maksimaalselt.
Veidi enam kui turbosüsteemi puhul siiski.See oleks vahejahutita.
Vahejahutiga süsteem tuleks veidi keerukam.Üritaks esialgu seda lahendada kuidagi subarustiilis.Jahuti kohe peale kompressorit ja jahutist karpasse.See eeldab õhu pealevoolu kas kapoti õhuavade kaudu,või mingi jämeda ventilatsioonitoru toomist põhjaalt või võretagant.
Ruumiga on nigel,aga seda annab majandada+vahejahuti peaks olema vägagi kompaktne.
On asjal selliste plaanidega jumet üldse?
PILL TULEB PIKA EHITAMISE PEALE!
-
vValdz
- Aasta Projekt
- Postitusi: 612
- Liitunud: 04 Mai 2002 17:33
- Asukoht: Jüri
- Autod: 1971 BA3-2101
- Kontakt:
Ma olen ise ka mõelnud Lada mootor + kompressor süsteemile, aga minumeelest lada süüte, korraliku intercoolerita ja progetava ajuta on see aja raiskamine. Et niigi nõrguke ja ebaeffektiivne Lada mootor vastu peaks, peab seadistus ja temperatuurid ikka väga paigas olema. Vastasel juhul tuleb arvestada kaanetihendite ja mootorite ringilappamisega.
Kui arvestada veel ökonoomsust ja näiteks normaalsest külmkäivitust siis progetava ajuta on asja normaalne töölesaamine ikka väga keeruline. Ma muidugi ei ütle et isegi progeajuga see hiireliigutus ainult oleks...
Mina alustaks eelarve tegemisest, kui number tuleb endale aksepteeritav ka 1.5ga korrutamisel siis tasub edasi minna
Kui arvestada veel ökonoomsust ja näiteks normaalsest külmkäivitust siis progetava ajuta on asja normaalne töölesaamine ikka väga keeruline. Ma muidugi ei ütle et isegi progeajuga see hiireliigutus ainult oleks...
Mina alustaks eelarve tegemisest, kui number tuleb endale aksepteeritav ka 1.5ga korrutamisel siis tasub edasi minna
