Muidugi auto on eelnevalt "luuni" lahti võetud:)
1)Otsin roosted ja mõlgid üles.
2)Joon külma õlle
3)Tuhmistan värvi. (Kuidas seda teha?)
4)Eemaldan rooste/mõlkide juurest värvi ja rooste terasharjadega.
5) Kui kõik puhastatud. Käin silmaga veel korra üle auto, veendumaks, et kõik augud/roosted on leitud.
6)Kasutan liivapritsi, et saada viimasegi paha kätte?(Tuleb terve auto üle käia?)
7)Roostest/lahtisest värvist ja muust sodist lahti saanud, keevitan aukudele uued plekkitükid peale.
8)Käin pahteldavatele pindadele happekrunti peale.(Kust saada happekrunti?).. Lasen kuivada
9)Pahteldan kohad klaaskiupahtliga... Lasen kuivada
10)Lihvin korralikult P80se liivakaga
11)Krunt klaaskiupahtlile peale enne peent.
12)Pahteldan peale nüüd peenpahtli... Lasen kuivada
13) Lihvin nüüd P240se liivakaga siledaks ja ühtlaseks.
14) Lasen peale kruntvärvi(mida kasutada?)
15)Teen silikon pesu
16)Läheb esimene värvikiht. Kuivama jälle.
17)Panen teise värvikihi(on kolmandat ka tarvis?)
19)Lakk peale(Mis lakk?)
Põhjaga siis:
1)Eemaldan vana põhjapigi
2) Vana rooste maha
3) Pahdeldan
4)Krunt peale
5) Värv peale
6) Roostetõrje õli peale
7) Uus põhjapigi
Kui vaev ära tasunud, siis koju, külalised külla ja vesipiip käima.
Küsimus millal roostetõrje õli kasutada??Tahaks auto teha valgeks?
Peaks kasutama valget või metallik valget?
Kas tasuks veel peenema liivakaga teha vahepeal?
Kas mootoriruum teha mastiksiga üle? Käituda samamoodi nagu põhjaga?
Lisage punkte siia, sinna, võtke maha, aga oleks tarvis teada:).
Tänud:)
Rene
[Muudetud: 2-2-2011 pesupoiss]Algselt postitas: pesupoiss
* Kahjustatud pind pesta puhta veega.
* Silikoonpesu pigieemaldus.
* Kleebitakse kinni pinnad, millele ei tohi värvi sattuda (klaasid jne). Klaaside tihendite alla ajada juhet (ei värvi tihendi servakesi ära).
* Kui vaja, siis rooste eemaldamine mehaaniliselt (traathari, lõikeketas) ning töötlemine roostemuundajaga (nt. Buvanol).
* Vigastatud ala lihv paberiga p80 kuivalt alustades keskelt.
* Lihvijaga lihvimine p120 ning p150.
* Silikonipesu.
* Kruntimine. Kruntimine enne pahteldamist on soovitatav, kuid mitte kohustuslik. Parim variant on firma Spies-Hecker punane happekrunt, millele saab pahtli peale tõmmata 15 min. pärast. NB! Mitte kasutada selleks DuPonit'i happekrunti, kuna selle reageerimine polüesterpahtliga tekitab soovimatuid tagajärgi ehk pahtel ei kuiva ära.
* Krundi lihvimine enne pahteldust ?masinaga kuivalt=p80/käsitsi kuivalt=p80/käsitsi märjalt=p120-150.
* Pahteldamine. Pahtlitest soovitan kasutada HighLevel 2002 (vist oli nii?) saadaval OÜ Värvifoorum ja teisel kohal on firma Roberlo polüesterpahtel (maaletoojaks firma Estpresto Tartust)
* Pahteldatud pind lihvitakse kas masinaga või käsitsi kasutades paberit p80/150. Lihvimine masinaga kuivalt/käsitsi kuivalt/käsitsi märjalt - p120-150/p120-150/p180-220. NB! Liivapaberite suuruseid tuleb hoolega jälgida, et head tulemust saavutada. P80-ga võib olla küll väga lihtne töödelda, aga krunti sinna peale lasta ei tohi (esialgne tulemus on küll hea, kuid paari kuu pärast löövad väga sügavad jutid välja, kuna krunt/värv/lakk kuivavad väga kaua takkajärgi)
* Pritspahtel + kontrollmust. Pritspahtlit ei tohi kunagi halja metalli peale lasta (ükskõik kui vähe seda pahtlilaikude vahelt näha on), vaid kindlasti tuleb vahele lasta happekrunt ja oodata normaaltemperatuuri juures 10-15 min. enne pritspahtli laskmist.
Pritspahtlit ei pea iga kord kasutama, vaid ainult suuremate kahjustuste korral (pritspahtlitest soovitan Hagmans 900). Väiksemate kahjustuste puhul piisab täitekrundist. Täitekrundi lihvimine - masinaga kuivalt=p320-360/käsitsi kuivalt=p320/käsitsi märjalt=p400-500
* Pritspahtel lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240.
Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida. Lihvimine masinaga kuivalt= p240-280/käsitsi kuivalt=p240/käsitsi märjalt=p240-320.
* Matistamine
1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi märjalt=p600-800
2) Metalliku alla: masinaga kuivalt=p500/käsitsi kuivalt=-/käsitsi märjalt=p1000-1200
* Tolmust puhastamine (õhuga).
* Kruntimine.
* Lihv veega p800 (mitte metallik), Krunti lihvida metalliku puhul p1000/p1200.
* Värvimine. Muidugi võtta värvile kiirkinniti. Kasutada madalsurvepüstolit ja niiskusfiltrit. Madalsurve püstol on parem variant ei tolmuta nii tugevalt ja säästab värvi.
* Poleerimine. Kui kasutatakse kambrit ja värvija on tasemel pole poleerida vaja. Kui aga tehakse tuise niisama garaazis või looduses, suure tõenäosusega tuleb tolmu peale(koll.satikad). Poleerimiseelse karestuse jaoks on vaja kasutada õigete firmade vesipabereid (ei soovita kasutada Mirka pabereid, kuna neil ei vasta terade suurus kvaliteedi nõuetele). Kõige enam soovitan firma Nikken P2000- P2500 vesipabereid (maaletooja OÜ Värvifoorum Kadaka pst 165 A, Tallinn) ja firma 3M P2000 vesipabereid. Kindlasti tuleb neid vesipabereid enne kasutamist leotada vees u. 1 tund. Poleerimispastadest on kõige parem firma Farecla G3 (aastate jooksul omandatud kogemus). On ka firma Presta erinevad tooted, kuid need eeldavad lambanahkseid poleertaldasid (nii jämedamaid, kui ka peenemaid). Farecla G3-e puhul saab hakkama ka poroloontaldadega. Kindlasti ei pea ootama enne poleerimist matiks lihvimisega ega poleerimisega mitu nädalat. Kohe kui värv kuiv võib näpukaid kõrvaldama hakata. Ja rohkelt vett, ikka vett, mitte õlut.
* Plastikust detailide parandamine - kõigepealt tuleks katsetada plasti sulatamise tehnikat, kasutades automaaalripoodides müüdavat alumiiniumvõrku. Tinutuskolb pihku ja anna minna. Tulemus oleneb oskustest, tahtejõust ning tehnilistest võimalustest. Nimelt osad plastid tahavad saada enne sulatamist ettekuumutamist. Mida sulatada ei saa, (nagu näiteks ameeriklaste polüuretaanstanged), seda soovitan parandada firma 3M plastikuliimiga (suht kallis e. u. 800 krooni). Värvimata plastiku värvimisel tuleb alati alla lasta plastikukrunt ning elastsete plastikute puhul tuleb segada elastsusainet
[Muudetud: 4-2-2011 pesupoiss]
