Logmani vaimuvara kohta aga kerkivad esile kerged/väiksed probleemid:
1) Nimelt, missuguseid sikse võistkonnad kasutavad
2) Millise siksiga peale joobes vigursõitu puudevahel siis pärjatud võitjad poodi sõidavad
3) Mis saab utiilidest peale joobes vigursõitu? Sest prügi ju maha ei jäeta...
Jätame nüüd sellise "lõbustuse" (sulapask tegelikult, mitte lõbustus!) mõne teise mandrimeeste seltskonna hooleks. Kihnus ju käiakse ainult läbustamas, eksole
. Kasutatakse ära politsei puudumist ja mandrist eraldatust. Täpselt samuti on teisedki meie saareriigid langenud mandrilt pärit jõmmide-rullnokkade läburetkete ohvriks. Kahjuks.
See selleks, ise sellisesse seltskonda ei kuuluks.
----------------------------------------
Keskenduks pigem ajaloole, sest peale minu võib siin veel leiduda lugejaid, kes tundmatutest paikadest midagi ei tea(dnud), aga kellele väike lugemise läbi saadud värskendus paha ei tee.
Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), viie külaga asustatust aga 1518. aastal
Väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasustuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha ja
võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga.
Kihnu on kuulunud Liivi sõjas Taanile, Poolale ja Venemaale. Tõsi, iga nimetatud riigi valduses oldi keskajal väga
lühikeste tsüklite kaupa. Näiteks Poola all kõige pikemalt - 18 aastat (1582-1600).
Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine.
Hiljem loomulikult (1600-1710) valitses saare üle Rootsi Kuningriik ja Põhjasõja tulemusel langeti Vene impeeriumi
võimu alla.
Inimesed said perekonnanimed koos pärisorjuse kaotamisega 1819.a.
19. sajandi II poolel elavnes saarel purjelaevandus.
Hakati soetama kiviveolaevu, tulusaks veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga.
Moodustati laevaseltse ja kaubeldi laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel
umbes 60 laeva.
Kõige suurem elanikkond oli saarel 1930. aastatel, uletudes enam kui 1200 inimeseni.
Pärast WWII oli saarele jäänud 600 inimest.
...........
Jätkake siit:
http://www.kihnu.ee/index.php?id=60
Vahva paigake kindlasti omas mahlas, harulduses, oma keele ja kommetega. Tasub külastamist
.
.