Võimalus foorumi külastajatel oma Ladat lähemalt tutvustada
Foorumi reeglid Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Selgituseks esialgu niipalju, et õnnestus ühe metsaelukaga kohtuda. Kiirus oli ... ütleme nii, et täiesti olemas. Ilus mitmekohaline number. Tulemus on paraku kõike muud kui ilus ja kujuneb ilmselt väga kulukaks, sest möödas on paraku need õndsad ajad, kui ma ise keretöid tegin - praegu olen ma rahul sellega, kui ajapuudusel väga palju tööülesandeid täitmata ei jää. Vaba aeg ei ole isegi unistus mitte, see tundub juba millegi ebareaalsena. Järelikult tuleb töö eest teistele maksta. Seda enam, et erinevalt enamikust kaasfoorumlastest on kopikas mul igapäevane liiklusvahend. Jah ma tean, et on sula lollus hobiautoga igapäevasõite teha , aga kusagil peavad kompromissid tahtmiste ja rahakoti vahel olema.
Vahepeal oli 1,5 aastat elu ilus ja rahulik. Pill tuksus ja kõik oli korras. Kuni talve hakul otsustas masin kahtlase väärtusega jõulukingituse teha: kõrv ja tagumik registreerisid ühe silindri töö lakkamise ning silm registreeris tahavaatepeeglist suure sinakashalli pilve. Mahlad üllataval kombel segi ei ole, mootorit lahti pole võtnud - pole hetkel sobivaid ruume.
Nagu sellest veel vähe oleks, tegi jõulu teisel pühal kingituse ka minu VIS. Kustus kahtlase klõbina saatel. Kapotti avades oli esimene silmatorkav asi justkui konserviavajaga lahti lõigatud klapikambrikaas. Edasisel uurimisel õnnestus taastada sündmuste järjekord: keti lõdvenemine–hambast üle viskamine–klapid peas. Tänk juu veri mats ja ole sa neetud, Togliatti insener, kes sa aretasid 1700i mootorile peale õlirõhuga ketipinguti, sest see vidin vimka viskas.
Asja kokkuvõtteks on mul nüüd kaks poolikut 1700 mootorit ja ees ootamas suuremat sorti rebuild. Kuna mootor tuleb nagunii uuesti ehitada, siis aretaks teisi sõlmi kah pisut kõrgemale tasandile.
Pisuke mõtteheietus seoses eesootava remondiga.
Enda ehitatud 1,7s läheb kardetavasti vanarauaks - ülepuuritud 1,6 plokk 01 kaanega ei oma paraku väga suurt taastamisressurssi vist. Võtan sealt kergendatud hooratta ja muud nipet-näpet Nivalt pärit 1,7i (see, millel klapid kolviga kokku said) kokkuladumise jaoks. Tuleb tänavamootor ja bürokraatia vältimise huvides ilmselt ühe karpaga, ehk Niva pritse jääb üle.
Nüüd, kuna mootor on ligi 200 tuh sõitnud ja surveastet on kavas nagunii tõsta (ehk kolvid tuleb ploki freesimise jaoks välja võtta) siis ei teeks ka hoonimine paha. Aga sealt tuli kohe küsimus: originaal 21213, Samara või sepiskolvid? Kolbide valikust sõltub ju ka ploki freesimine, et palju maha võtta (surve plaaniks sinna 10,5 kanti). Edasi hakkasid arenema juba suuremad mõtted: äkki minna üle koguni 84 mm vändale. Ehk siis: millist komplekti targemad tänavamootorile soovitaks, arvestades, et ega rahakott ka päris põhjatu pole.
Teine küs on plokikaas: 1,7i mootori kaas pidada kuulu järgi sutsu putitatud olema võrreldes vana 011 kaanega. On päriselt ka ja on seal mõtet veel midagi teha? Suuremaid klappe tänavamootorile vist panema ei hakka.
Ja siis nukkvõll muidugi: tõus ja nurgad?
Hirmus isu on ehitada kõige-kõige mootor, aga kuna masin peab jääma tänavalegaalseks, siis tehnoülevaatus muudab juba hulga arendusi võimatuks või lihtsalt mõttetuks ja lisaks tuleb endale aru anda, et tänaval hakkab mootor paratamatult suure osa oma elust madalatel pööretel elama, mis samuti muudab osade puurimiste-viilimiste mõttekuse küsitavaks.
Nii nüüd palun võimalikult palju soovitusi ja põhjendusi (võib ka privas).
Kusjuures tore on see, et 21213 kolbidesse on tehtud klapisüvendid, mis peaks vältima klappide kohtumist kolviga, kuid insener või Vitja valuvormide tsehhis on nad paigutanud valesse kohta
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
No täpselt. Mina ka esimese hooga ei kahlustanud, et asi nii hull võiks olla, kuna varuosakataloogi piltidelt oli meeles, et 213 kolb on klapisüvenditega. Reaalsus paraku, ...
Uudiseid jälle: kopikas ärkas elule. Mis viga? Ei tea! Isegi plokikaanetihend oli korras. Aga õlikogus oli alla miinimumi ja jahutusvedelik oli mootorist lahkunud (5 l puudu, nii et kaan oli kuiv). Aga kustkaudu elutähtsad vedelikud minema lipsasid, jääbki mõistatuseks. Igatahes läks mootor uue plokikaanetihendiga kokku ja käib. Ehkki midagi on seal ikka valesti – mingi mõra vms ja äkki on mõni kolvirõngas soones kinni, sest õlikulu on astronoomiline ja aeg-ajalt tuleb sumpast ka natuke liiga palju ja minuarust ka sinakat tossu. Surved on silindrites normaalsed. Veider.
Nojah, kuna teine töökõlbmatu mootor on seismas, siis läheb nüüd vunk VIS-i jõuallikast tõsise asja ehitamisele. Las see 1,7 tiksub vaikselt, kuni uus pada valmis, küll siis vaatab, mis edasi saab.
õlirõngad kinni või kulunud - vene rõngaste puhul tavaline lugu tegelikult..
olen kohanud mootorit kus surverõngad on ideaali lähedased (lukuvahe ~0,3...0,35) kuid õlirõngal lukuvahe 2mm - kogu teravam osa maha kulunud..
kas bloki sirgust ka hindasid? kohati on lada blokid täiesti naeruväärselt kõverad ja loppis pinnaga!
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
, aga kusagil peavad kompromissid tahtmiste ja rahakoti vahel olema.
