
Oka sarnaneb välimuselt küll suuresti Fiat
Cinquecento´ga, kuid omab täiesti erinevat mootorit.
Kahesilindrilised 650 ja 750 cm³ mootorid olid “poolitatud” Lada
Samara SOCH mootorid. Ka uue kolmesilindrilise (820cm³, 40hj,
140km/h) mootori isaks oli Samaralt pärit jõuallikas,
paigaldati neid küll ainult 1988 aastal valminud prototüübile
mudelitähisega 1121. Üheksakümnendatel võeti tootmisesse uus
neljasilindriline 1100cm³ 50hobujõulise ZAZ Tarvia mootoriga
variant, kuid ka see ei parandanud
oluliselt Oka müügiedu.
Eksootilisemad Lada Okamudelid
on
kahesilindrilise 500cm3
ning ainult 25hobujõuline
diiselmootoriga kastiauto,
elektrimootoriga variant
ning üherootorilise 45hj
wankelmootoriga variant –
kõiki neid valmistati vaid üliväiksed partiid.

Isegi vähenõudliku vene
turu jaoks liiga väike ja ebapraktiline auto ei saavutanud
kümnendikkugi nii suurt turuedu kui loodeti
|
1987 loodi pisike linnaauto “Oka-1111”. Üheskoos
kauaaegse partneri Fiati tehasega pandi mõni aeg hiljem käiku
tootmisliinid, aga hoopis teises kohas – veoautosid tootvas
KamAZ´i tehases. Algselt oli küll plaanitud ehitada selle auto
tootmiseks täiesti uus tehas Oka jõe äärde (sellest siis ka auto
nimi) sest sellest autost loodeti ülimenukat müügiartiklit, kuid
segased
olukorrad Venemaal tõmbasid tehaseehitamisele kriipsu peale.

 
|