{"id":93,"date":"2015-11-18T19:04:45","date_gmt":"2015-11-18T19:04:45","guid":{"rendered":"http:\/\/ladaklubi.ee\/?page_id=93"},"modified":"2015-11-23T19:08:42","modified_gmt":"2015-11-23T19:08:42","slug":"lada-autospordis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ladaklubi.ee\/?page_id=93","title":{"rendered":"Lada autospordis"},"content":{"rendered":"

LADA ralliajaloo l\u00fchi\u00fclevaade
\nAlguse edu
\nLada insenerid oma uues kodulinnas Togliattis hakkasid m\u00f5tteid ralli suunas m\u00f5lgutama juba tehase rajamise ajal ja esimesed ralliversioonid valmisid juba m\u00f5ned kuud peale 2101 tootmise algust. H\u00e4id tulemusi ei tulnudki kaua oodata. Juba 1971. aasta Tour d’Europe-l, mis oli sellel ajal \u00fcsna mainekas pikamaaralli, saadi Lada 1200 Rallyga 3. koht \u00fcldarvestuses. Toonased rallid olid aga midagi muud kui praegusel ajal toimuvad, pikemad, kuni mitutuhat kilomeetrit ja p\u00f5hir\u00f5hk oli seega auto vastupidavusel. 1973. aastal l\u00e4ks VAZ-il samal rallil isegi paremini, saadi k\u00e4tte kaks esimest kohta.<\/p>\n

\"autospordis1\"<\/a>
\nKuid reeglid muutusid ja rallid arenesid juba m\u00f5ne aastaga \u00fcha kiiremaks ja Lada oli sunnitud neist autodest v\u00f5imsamate VAZ 21011 (1300 Rally) vastu loobuma. 1975. aastal v\u00f5eti tehasetiimi 1300cc mootoritest v\u00e4lja juba 135 hj, peatselt tuli ka 1600cc mootor 150 hj-ga (1600 Rally). Eksisteerisid ka ringrajamudelid (1300 ja 1600 Road Racing). Nende mudelitega saavutati samuti palju, eriti kodustel rallidel N. Liidus ja aeg-ajalt ka WRC-etappidel.<\/p>\n

\"autospordis2\"<\/a><\/p>\n

2105 + turbo = VFTS T16
\n80.-date algul m\u00f5isteti kiiresti, et kui sul pole turbot, pole sa mitte keegi! 1982. aastal ilmus VAZ 2105 baasil ehitatud, t\u00e4naseks Lada entusiastide seas kultusobjektiks kujunenud Lada VFTS (T16), mis vastas tollastele B-grupi n\u00f5uetele. Autol oli tagavedu, 1,8L 16-klapiline mootor, turbo ja kokkuv\u00f5tteks 240 hobuj\u00f5udu:). See auto oli \u00fcsna hirmu\u00e4ratav relv, kuna ka kaal j\u00e4i samuti 800-900 kg piirile, kui kasutati alumiiniumist katmikuplekke ja turvatorusid. Loomulikult on ta ka \u00e4\u00e4rmiselt rariteetne (teadaolevalt on neid alles vaid m\u00f5ni, \u00fcks neist legendaarse Leedu rallis\u00f5itja Stasys Brundza valduses) ja tema kohta on liikvel haruldaselt v\u00e4he informatsiooni. Tunduvalt levinum oli “kohalikele” ja v\u00e4limaistele erapilootidele valmistatud odavam versioon (Lada Sport VFTS), sel oli vabalthingav 1600cc mootor kahe Weber DC40 seeria horisontaalkarburaatoriga, mis tagas autole 160hj 7000 p\u00f6\u00f6rde juures, kiirenduseks 0-100 km\/h 8,2 sekundit ja tippkiiruseks 192 km\/h. V\u00e4limus oli m\u00f5lemal sarnane, hoolikalt kujundatud, disainiga sobituvate koopalaiendite, esispoileri, ducktail-t\u00fc\u00fcpi tagaspoileri ja viimase survej\u00f5udu suurendava katusespoileriga. Spoilerikomplekt oli v\u00f5imeline teatud kiirustel suurendama auto downforce’i seeriaautoga v\u00f5rreldes isegi kuni 30%. On ka imestatud, miks on VFTS-i koopalaiendid nii laiad. See on aga sellet\u00f5ttu, et valitud etappidel kasutati isegi kuni 235mm laiuseid asfaldirehve. VFTS-e valmistati Leedus, Vilniuses (Vilniusskaja Fabrika Transportn\u00f5h Sdretsv, ehk Vilniuse transpordivahedite tehas). Peainseneriks oli tol ajal leedukas Sigmund Kivert, toomiskoondise direktoriks S.Brundza.<\/p>\n

\"autospordis3\"<\/a><\/p>\n

N. Liidu koondises s\u00f5itis ka meie oma k\u00f5vu rallimehi, eesotsas Joel Tammeka, Vallo Sootsi ja Eedo Raidega, k\u00f5ik nad s\u00f5itsid loomulikult VFTS-iga:) T\u00e4nap\u00e4evalgi s\u00f5idab rallidel m\u00f5ningaid VFTS-e, kuid reeglina pole tegu originaalide, vaid ise seeriaautost \u00fcmberkohandatud rallikatega, mille ehitamisel on kasutatud VFTS-ide forsseerimistehnoloogiat ja sarnane v\u00e4limus on saavutatud iseloomuliku spoilerikomplekti abil.<\/p>\n

V\u00f5savormel, mis v\u00f5istelda ei saanudki.
\nKaheksak\u00fcmnendate keskel muutusid B-grupi piirjooned h\u00e4guseks ja l\u00e4ksid proportsioonist v\u00e4lja, sama v\u00f5ib \u00f6elda ka Lada ralliprogrammi kohta. L\u00f5puks v\u00f5eti vastu otsus ehitada t\u00f5eline ralliauto, esimestest joonistest l\u00f5puni vaid \u00fche eesm\u00e4rgiga, v\u00f5ita! Baasmudeliks v\u00f5eti tollal tuliuus mudel Lada Samara.Sedasi s\u00fcndisid Samara EVA plaanid. Ehitama ja arendama hakati seda suurt projekti j\u00e4llegi Leedus, samas tehases, kus VFTS-egi. Autol oli 4×4 veoskeem, keskmootor ning klaasplastkere (eksisteeris ka versioon “S-proto”, millel kasutati toruraami, millele toetusid kere plastpaneelid ja kinnitusid keskele asetatud mootor ning vedrustusdetailid) Mootorina kasutati sama, VFTS-i 1860cc turbomootorit, aga seekord juba elektroonilise s\u00fc\u00fcte ja sissepritsega, mis t\u00f5stsid v\u00f5imsuse olenevalt versioonist 300-350 hj-ni (katsemudelitel). Mootori baasiks oli kusjuures v\u00f5etud VAZ 2106 1570cc mootor, kuigi ainsana originaali meenutavana s\u00e4ilis mootoriplokk. Katsetati ka tavap\u00e4rases forsseeringus 160hj-liste mootoritega.<\/p>\n

\"autospordis4\"<\/a>
\nToodeti 200 eksplari, mis olid vajalikud FIA homologeeringu saamiseks, kuid just projekti l\u00f5ppj\u00e4rgus keelati \u00fcliv\u00f5imsate ja -ohtlike B-grupi autode osalemine WRC-etappidel (alates hooajast 1987 seoses mitmete surmajuhtumite ja \u00fcliraskete vigastustega nii s\u00f5itjate kui pealtvaatajate leeris) ja asendati v\u00e4hemv\u00f5imsama A-grupiga. Seega ei j\u00f5udnudki palju raha, aega ja t\u00f6\u00f6d n\u00f5udnud Samara EVA kunagi v\u00f5istlustulle. Kuid kuna projekti algusest peale oli meeles m\u00f5lkunud Peugeot 205 T16 (vaata nt. Samara EVA sket\u0161i), otsustati Peugeot eeskuju j\u00e4rgides minna katsetama k\u00f5rberallidele. Kuid see on juba teine lugu…<\/p>\n

\"autospordis5\"<\/a>
\nEnne seda l\u00f5id tehase konstruktorid Samarast ralliauto pisut madalamate eesm\u00e4rkidega, kuid siiski taheti koguda know-how’d neljarattaveo alal. S\u00fcndiski Samara 4×4, millel kasutati nejarattavedu ja 150hj-st Lada mootorit, mis asus tagatelje kohal. Auto s\u00f5tis n\u00e4iteks rallil Sojuz ’85. Kahjuks ei pandud seda originaalset ja tavakasutussegi k\u00f5lbulikku 4×4 skeemi seeriaautole…
\nSamara kohandati ka A-grupi ralliautoks, kuid raha ei suudetud sinna enam niipalju suunata. Mootor oli k\u00fcll 150hj vabalthingav, kuid tulemused \u00fcsna kesised, p\u00f5hjuseks oli peamiselt esirattavedu ja turbo puudmine.<\/p>\n

Nivaga Dakarile!
\nNiva oli k\u00f5rberallidel s\u00f5itmiseks v\u00e4ga hea toorik, seda oma usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja lihtsa ehituse t\u00f5ttu. Seet\u00f5ttu on loogiline, et esimesel Pariis-Dakari rallil 1978. aastal olid stardis paljud amat\u00f6\u00f6ridest eras\u00f5itjad oma tuliuute Nivadega, et neile “v\u00e4ike testis\u00f5it” teha. Sellest v\u00f5idus\u00f5idust alguse saanud buum julgustas prantsuse import\u00f6\u00f6ri Lada-Poch koostama skeemi, mis oligi m\u00f5eldud neidsamu amat\u00f6\u00f6re silmas pidades: neile pakuti tehnilist abi ja lisavarustust k\u00f5rberallideks. Dakari kasvav edu meelitas Lada koost\u00f6\u00f6s Pochiga l\u00f5petama amat\u00f6\u00f6ride ajastu k\u00f5rberallidel ja looma esimene taolistele rallidele keskendunud tehasetiim. 1980. aastal selline tehasetiim ka moodustati. Tollane v\u00f5istlusauto arendas 120hj.<\/p>\n

\"autospordis6\"<\/a><\/p>\n

’81-sel aastal varustati Niva VFTS-i 1800cc turbomootoriga. See polnud siiski ainus v\u00f5imas modifikatsioon sel aastal. Lada-Poch Niva Proto oli v\u00e4gagi edukas, kuid ka tavalisest Nivast v\u00e4gagi erinev. Sel oli tagaasetusega Porsche 6-silindriline mootor. 1981. aastal j\u00e4i ekipaa\u017eil Briavoine\/Deliaire v\u00f5idust napilt puudu: 3. kohale j\u00e4\u00e4di vaid radiaatori purunemise t\u00f5ttu, sama mudel oli 2. kohal ’82 ja ’83 aastal. Ekipaa\u017e Lartigue\/Giroux saavutas 4. koha veel 1986 aastal. Saavutati ka palju v\u00f5ite muudel v\u00f5istlusel ja see l\u00f5i Nivale v\u00f5imsa reputatsiooni, oli Niva ju 80-date alguses m\u00fc\u00fcduim 4×4 auto Saksamaal ja Prantsusmaal. Imid\u017eile aitas tugevalt kaasa see, et ilma ei ei teinud ainult \u00fcliv\u00f5imsad spetsiaalautod. Paljud amat\u00f6\u00f6rid osalesid oma suhteliselt standardsete autodega ja saavutasid auv\u00e4\u00e4rseid kohti. Niva oli vastupidav ja seda ka k\u00f5ige raskemates tingimustes…inimesed teadsid, et sel rallil on juba fini\u0161isse j\u00f5udes v\u00f5itja tunde!
\n1984 hakkas sport t\u00f5siselt professionaliseeruma ja ehitati m\u00f5ningaid huvitavaid modifikatsioone. N\u00e4iteks Niva SMM – PRV 270hj 3.5L V6 mootoriga! Niva ROCK oli varustatud ameeriklaste rohkem kui 300 hj-lise F2 vormelimootoriga. Selle roolis olid prantslane Lartigue ja kuulus belglane Jacky Ickx. Siiski, nii k\u00f5rgeid kohti Dakaril Nivaga enam ei saadud, k\u00fcll aga hulgaliselt v\u00e4iksematel rallidel ja baja-s\u00f5itudel.<\/p>\n

Porsche ja Samara
\n1990. aastal saabus uus ajastu, katsetati uusi protot\u00fc\u00fcpe ja v\u00f5istlustulle l\u00e4ks Samara T3. See oligi tegelikult \u00fcmberkohandatud B-grupi ralliauto Samara EVA, mis aga tavarallisse kunagi ei j\u00f5udnud. T\u00e4nu headele suhetele Lada ja Porsche tehaste vahel (v\u00e4hesed teavad, et Porsche abistas venelasi Samara mootorite konstrueerimisel ja tootmisse panekul) varustati see Porsche 3.6-liitrise topeltturboga boksermootoriga, mis arendas tervelt 300-400 hj(!) ja tagas tippkiiruseks 220 km\/h. Vedrustuse kujundamisel oli suur osa Tupolevi konstrueerimisb\u00fcrool, mis muidu tuntud lennunduse alalt. Rooli ja katsetama asus Stuttgardi toodangu paandunud f\u00e4nn Jacky Ickx. Oodatult tulid ka v\u00e4ga head tulemused. 1990-1994 oli Lada Samara T3 k\u00f5rberallidel alati esik\u00fcmnes. Vaaraode Ralli v\u00f5it. 1990, Tuneesia ralli, 3. ja 4. koht, roolis vastavalt Patrick Tambay ja Jacky Ickx. 1990, Pariis- Dakar, 7. koht, piloodiks Jacky Ickx ja 1991 aastal 5. koht, piloodiks Didier Auriol. Samadel aastatel osalesid Samara protot\u00fc\u00fcbid mitmel korral Pariis-Pekingi rallidel ja mitmetel Bajadel, alati heade tulemustega. 1994. aastal usaldati Samarate ettevalmistamine Prantsuse tiimile Oreca, kuid too loobus peatselt k\u00f5rberallidest ja asus hoopiski ringradadel s\u00f5itma.
\nLada Motorsport, seega otsene Togliatti tehasetiim \u00fcritas kokkukuivanud rahadega veel teha otsutavaid liigutusi. 1994. aastal s\u00f5itis Lada tehase eest bagiauto, mis ei meenutanud otseselt \u00fchtegi Lada mudelit. Aastal 1998 s\u00f5itis viimast korda k\u00f5rberallit Samara T3, kuid ei suutnud enam tugevas konkurentsis edu korrata.
\nP\u00e4rast 20-t aastat k\u00f5rgeimal tasemel s\u00f5itmist lahkus Lada k\u00f5rberallide areenilt vaikselt tagaukse kaudu, kuid kadestusv\u00e4\u00e4rse auhinnakollektsiooniga.
\nF\u00e4nnid loodavad vaikselt Lada tagasitulekut, kes teab, ehk suudab uus Niva midagi teha? Vana Nivat pole f\u00e4nnid igatahes veel maha kandnud, teda kasutatakse ka t\u00e4nap\u00e4eval meeleldi seikluslikel off-road v\u00f5istlustel, kus tuleb l\u00e4bida v\u00e4ga raskeid, tavaautodele l\u00e4bimatuid teel\u00f5ike.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

LADA ralliajaloo l\u00fchi\u00fclevaade Alguse edu Lada insenerid oma uues kodulinnas Togliattis hakkasid m\u00f5tteid ralli suunas m\u00f5lgutama juba tehase rajamise ajal ja esimesed ralliversioonid valmisid juba m\u00f5ned kuud peale 2101 tootmise algust. H\u00e4id tulemusi ei tulnudki kaua oodata. Juba 1971. aasta Tour d’Europe-l, mis oli sellel ajal \u00fcsna mainekas pikamaaralli, saadi Lada 1200 Rallyga 3. koht […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/93"}],"collection":[{"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=93"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":94,"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions\/94"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ladaklubi.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=93"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}