K: Lada turvalisus?

[riejurrx]

Tervist foorumikaaslased.
Ma olen siin foorumis juba pikemat aega lugenud ja kaalunud Lada ostmist. Plaan oli osta Lada 2106 aga see selleks. Küsimus puudutab Lada kere tugevust ja turvalisust üldse. Nii palju kui ma lugenud olen, tundub, et Lada on pehme nagu makaron ja peale pisematki matsu võivad olla üsna karmid tagajärjed. Samuti ei ole legaalne panna tänavasõidu jaoks turvapuuri nagu ma aru olen saanud. Kas on võimalik mingitmoodi reaalsel kujul auto turvalisust tõsta? Kas sarnased torud, nagu pildil lähevad ka turvapuuri alla siiski ja on ebaseaduslikud tänaval?

[Arvos]

Kõige turvalisem on vältida kõiksugu liiklusvahendeid.

[riejurrx]

Tõsi ta ju on Arvos, kuid olen Lada kohta just eriti halvustavaid sõnu kuulnud.

[sansa]

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=18518

Siit peaks mingeid nö "stiilinäiteid" leidma.

[riejurrx]

Kuid siiski, kas igasugused tugevdustorud on ebaseaduslikud? Tuleks karbid kuidagi tugevdada?

[sansa]

 

Kuid siiski, kas igasugused tugevdustorud on ebaseaduslikud? Tuleks karbid kuidagi tugevdada?

Karbid tee siis paksemast plekist!
Torude kohta ei oska öelda. Eks igasugune ümberehitamine ole ebaseaduslik.

[esimvaz]

ma arvan et kui töö on korralik siis annab ka ark rohelise tule. surma võid saada igas autos, piisab selest et põrkad rekkaga kokku siis ei ole vahet kus sul on lada või bmw.

[Arvos]

 

surma võid saada igas autos, piisab selest et põrkad rekkaga kokku siis ei ole vahet kus sul on lada või bmw.

Sul on õigus.
Teema algatajale aga: Jah, hakkame nüüd lahkama pseudoprobleemi, et miks on taevas kuu, päike ja tähed ning millest on nad tehtud, ehk on kuu juustust jne.

Kui ei meeldi, vali mõni muu tootja sõiduk ja ongi suur mure lahendatud ning elu jälle ilus.
Mis aga konkreetselt teemasse puutub, siis arvan ma, et auto on tehtud sõitmiseks, mitte paugutamiseks.

[logman]

Oot, ma ei saa hästi aru, et kas tahetakse nüüd turvaliselt liikluses osaleda või plaanitakse masinat romuralliks?
Romurallid ja üldse rallid või mingid muud rajateemad - nendega peaks olema lood ja nõuded selged. Kui pole selged, lugege konkreetsete ettevõtmiste määruseid, juhendeid ja muid väljaantud akte.
Tavaliikluses on igasugused tehase konstruktsioonist kõrvalekalduvad omavolitsemised kere tugevdamise eesmärgil loomulikult keelatud. Siin ei ole mõtet alustada vaidlust teemal bemm vs. gruza vs. lada vs. hobune vs. volvo vs. jalakäija jne...
Tehas on selle kirstu valmistanud. Kui ei meeldi või kardad surma - osta mõni tugevam raudkast või istu kodus.
Kui oma sõiduoskustes kahtled, ehita autosse enesele ohutu puur, paigalda korralik iste, tõmba end traksidega kinni, suru kiiver pähe ning mine harjuta kinnisel territooriumil (sama saab ka tavalises tänavaseades teha, aga oht eksimise korral haiget saada on suurem).
Tänavale ära sellises varustuses pilliga roni - sinust nõrgemad võivad hukkuda! Pole kellegi asi, et "sina ei alustanud" või "mul oli eesõigus" (mis vabandused , aga sellised me, inimesed, oleme ). Taolise toruraamiga oled sa 100% süüdi kaaskodaniku surmas, kui nii peaks juhtuma!
Liiklus on kõigile võrdne privileeg ja auto seal keerises on kõigest vahend jalavaeva vähendamiseks.
Tavaliiklus on tavaliiklus, krossid on krossid.

[riejurrx]

aitähh nõuannegte eest. Romurallis osalemine pole kindlasti eesmärk. Pidasin silmas just, et kui mingil põhjusel peaks Ladaga kuskile otsa sõitma, mis siis juhtuks. Muidu on Lada ikka niivõrd armsaks saanud, et peab ikka kuskilt 06-e soetama.

[ToM]

Huvitav, kui paigaldada autose a'la vihuri poltpuur, kas siis tõesti olen õnnetuse korral mina automaatselt teiste surmas süüdi? Esi- ja tagaosa deformeeruvad ikka ju nagu muiste, puuri korral ehk ei kortsu salong päris kokku nagu paberileht või ei sõida sõideta uksest sisse.
http://www.youtube.com/watch?v=WN2HkXKmi5Q
Normaalse kaaseaegse auto (tuletame meelde, et lada 60'datest!!!) salong niimoodi makaroniks ei lähe kiirusel 64 km/h, kõik on tankid?:):)

[ando]

Taoline ümberehitus on liikluses minu arvates täiesti mittelubatav. Taolise turvapuuriga kaotab auto oma võime absorbeerida liikumisel tekkinud energiat pannes kehale mõjuma tohutud G-jõud. Võib tekkida olukord, kus pärast avariid on inimene sees aga sisikond pole paugule vastu pidanud. Ja mõtle, mis saab, kui need torud peaksid kokku vajuma kõvema paugu tagajärjel? Istud seal torude vahel, võimetu kuskile poole liikuma.
Ralliautodel on puur õigustatud, kuna sellega valdavalt nad teisi liiklejaid ei puutu, lendavad võpsikusse ning purustavad seal ettejäävad nõrgemad materjalid. Loomulikult on neil ka vastavad istmed ja vööd, mis hoiavad keha millimeetritki liikumast.
Ega Lada turvalisuse suhtes polegi midagi väga ette võtta, peab lihtsalt valvel olema, et kuskil kellegagi laupkokkupõrkesse ei satuks vaid pigem paremale pervelt alla keeraks. Ajad on 70ndate võrreldes muutunud, liiklustihedus on suurem ning turvalisus on lihtsalt iganenud. Ja meie, ladamehed, peame arvestama ,et meid võidakse lihtsalt ära pakkida oma autodesse.

Ja Tom-ile vastuseks: Ei tea, kuidas peaks vastu poltpuur küljelt sissesõidule, eriti kui teiseks osapooleks on mingi suurem masin. Pärast seal torude vahel kinni, võeh..

[Mel]

Tegelikkus võib enam-vähem öelda, et auto turvalisus hakkas paranema oluliselt alles 90ndate teises pooles. Seega kui vanem auto huvi pakub, siis vahet pole, kas tegemist on 60-ndate või 80-ndate autoga. Samuti pole vahet, kas tegemist Ladaga, BMWga või Fordiga.
Kui omavahel kokku lasta pisike Renault Modus (2005 a, 1150 kg) või suur ja kõigile teada turvaline Volvo 940 (1991a, 1455kg). Mis tulemus on?
http://www.youtube.com/watch?v=qBDyeWofcLY

[riejurrx]

See Volvo ja Renaulti kokkupõrge on küll huvitav. Eks peab ikka Lada omal käel ära proovima, ega muidu rahu ei saa enam

[RLV]

Nagu natuke kibestumist oleks õhus, et armsaks saanud Lada ikka nii kehva turvalisusega ja et midagi ette võtta ei saa.
Kahjuks nii on jah, et:
Igpäevasõidukina Ladat kasutades tuleb mõru pill alla neelata ja leppida teadmisega, et midagi elupäästvat ja samas ka seadustele vastavaid muudatusi teha ei saa.
Rajaautodega on oma teema, kindlad reeglid, ajad mil sõita jne.
Aga kui nüüd vaadata asja natukese teise nurga alt ja võtame võrdluseks teised autotootjad alates 80-ndatest, vaadates neid crash teste, siis need margi mis kuuluvad nö "turvaliste" sekka, ei paindu ühelgi neist läbi ei katus, ega ükski piilar(A/B) nii nagu Ladal, aga kui Ladas oleks siis a'la Vihuri stiilis poltpuur,(FIA poolt lubatud poltühendustega, mis ei toimiks šarniiridena jne. Aastaraamatust: 8.3.2.4 Eemaldatavad elemendid) siis usun et tõenäosus tervena välja astuda oleks kordi suurem.
Sellise "puuri" kasutamine vaevalt teisele osapoolele vaevalt väga tuntavalt tunda annaks, sest A piilarist ette poole pole ju midagi muutunud ja elementaarse ohtuse puhul A ja B piilar eriti ei deformeerugi, välja arvatud Lada ja mõned teised margid.
Ja kui sellise "puuriga" avarii peaks juhtuma a'la et sõidan maanteel ja keegi teine sõidab minu "puuriga Ladale" otsa, siis ei usu, et "puuriomanik" ainukesena mõrvariks jääb.

[Arvos]

Kibestumisest on asi kaugel. Lihtsalt asjatut soigumist ei viitsi kuulata.

[riejurrx]

Kuidagi kurb oleks jah elu esimesse autosse jätta. Samas see risk on iga autoga.

[esimvaz]

aga kui sa omad juba ladat ja kere kapremondiga vahedad enamus plekid originaalist 0,5mm paksema plekkide vastu siis ma usun et avarii tagajärjel deformeerub lada mõnevõrra vähem.

uuematel autodel on kere juba paremast terasest tehtud ja sama pleki paksuse juures peab oluliselt paremini valule vastu. ja auto juures kasutatakse erinevaid teraseid et nina oleks pehmem, deformeeruks just niipidi, ala mootor sukelduks auto alla mitte salongi jne.

mu nival näiteks pole tagumisi turvavöösi ja pole kunagi olnudki. turvalisuse suhtes vb on asi parem ainult selles et kõrgem istumine tava ladast aga see on ka kõik.

[Arvos]

 

uuematel autodel on kere juba paremast terasest tehtud ja sama pleki paksuse juures peab oluliselt paremini valule vastu.

Jaah?? Sa katsu ntx Kia tiiba sirgeks lüüa. Lööd ühest kohast välja, kargab plõnn kõrvalt ära. Jäädki triikima, plekki pole ollagi, paljas pleki lõhn ainult enamvähem.

[logman]

Need asjad päris nii ei käi, et ümbritsen end torudega ja olengi pääsenud.

Lugesin kunagi Peugeot 206-ga (selline üsna värskeke mudel: http://www.leadtechinfo.com/wp-content/ ... -206-1.jpg ) läbiviidud katsetuste kohta.
Vaatluse all olid kaks väliselt täiesti identset autot. Üks, värske, tehasest tulnud. Teine pisut peetud, kerge avariikõksu üle elanud ja peale esimese poritiiva ning veel mõne plekitükikese vahetust polnud visuaalselt võimalik vahet teha, kumb on kumb. Kvaliteetne keevitaja- ja maalritöö ühesõnaga.
Venitati need siis säärasele rajale, kus Euro NCAP teste tehakse ja sõidutati mõlemad ühesuguste kiirustega seina, täpsemalt kuubikusse. Kusjuures peeti väga oluliseks, et mõlemad autod oleksid ühesuguste massidega ja sõidaksid täpselt ühesuguseid radasid. Seepärast asetati nad startima ülitäpselt ühte ja samasse jälge.
Tulemusi võrreldi eelmiste tehasest tulnud masinatega läbitud katsetuste tulemustega. Kõige rohkem huvitas katsetajaid, et
I. Kas kõik "liinimasinad" deformeeruvad identselt?
ja
II. Kas peetud ehk remonditud ninaga masin deformeerub identselt tehaseliinilt tulnutega?

Esimesel küsimusele saadi üllatavalt lahe vastus: jahh, deformatsioonid on vaid mõnesentimeetriste eksimustega siin-seal erinevad. Üllatas mindki, aga kui arvestada seda, et liinil keevitab keredetaile kokku robot ja plekid on kõikide autode puhul võrdse paksusega, siis jäi minulgi üle vaid tõdeda fakti, et nii see on. Ehk siis kahjustused olid kõigil masinatel vägagi võrdsed.
Teisele küsimusele tuli aga hoopis imelik vastus. Nimelt too plekitöö üle-elanu väljus testist üllatus-üllatus (!) hoopis väiksemate kahjustustega.
Point siis selles, et plekksepp oli punktinud mõningad kohad hoolikamalt ja mõnedesse kohtadesse jaganud neid punkte koguni rohkem, kui tehaserobot.
Kokkuvõttes kiideti plekksepa tööd, aga ei jäetud märkimata fakti, kui palju tegelikult sõltub kasvõi sellisest pisiasjast nagu plekkide ühendamine.

Ja nüüd võiksin mina küsida, et kui keegi tugevdab oma masinat näiteks varjatud toruliidestega (auto esiosas, piilarites, kusiganes....), siis kas saab olla ilma laupkokkupõrketesti läbimata kindel selles, et needsamad tugevdused ei muutu ohtlikuks endale või avariis osaleva teise sõiduki juhile? Mis siis, kui see toru soovimatus suunas väändub, vallandub ja sinu või sinu "vastase" lihtsalt odana läbi pistab?