Kas olen nüüd mina loll, või...
Kas olen nüüd mina loll, või...
-
kkopec
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 314
- Liitunud: 17 Mai 2003 21:32
- Asukoht: Kui kodus,siis Rakvere!
- Autod: japs
Kas olen nüüd mina loll, või...
Sooviks teisi arvamusi järgneva probleemi kohta.
Minu kallis naine käis autokoolis (nime ei tahaks hästi nimetada), kus õpetatakse väga veidraid sõiduvõtteid. Näiteks:
1- Ristmikul foori rohelist tuld oodates hoitakse autot tagasi vajumast mitte piduriga, vaid käik sees ja libistatakse sidurit. Minu arvamus - sidurit ei jätku kauaks ja auto ei seisa nii stabiilselt paigal.
2- Ristmikul pöördeid tehakse lahutatud siduriga, kus juures vajadusel raiutakse ka suurema hoo pealt esimene käik sisse. Minu arvamus - ristmikul ja kurvides pöördeid tehes peavad rattad kas vedama või pidurdama mootori jõul. Kus juures, pöörde läbimiseks sobiv käik lülitatakse sisse vahetult enne pöördele asumist. Esimest käiku võib sisse lülitada vaid väga väikese hoo pealt.
Midagi oli veel, kuid hetkel ei meenu. Jääb teiseks korraks.
Kas olen nüüd mina kõik need aastad (ja neid on palju) valesti sõitnud või teeb autokool praaki?
Minu kallis naine käis autokoolis (nime ei tahaks hästi nimetada), kus õpetatakse väga veidraid sõiduvõtteid. Näiteks:
1- Ristmikul foori rohelist tuld oodates hoitakse autot tagasi vajumast mitte piduriga, vaid käik sees ja libistatakse sidurit. Minu arvamus - sidurit ei jätku kauaks ja auto ei seisa nii stabiilselt paigal.
2- Ristmikul pöördeid tehakse lahutatud siduriga, kus juures vajadusel raiutakse ka suurema hoo pealt esimene käik sisse. Minu arvamus - ristmikul ja kurvides pöördeid tehes peavad rattad kas vedama või pidurdama mootori jõul. Kus juures, pöörde läbimiseks sobiv käik lülitatakse sisse vahetult enne pöördele asumist. Esimest käiku võib sisse lülitada vaid väga väikese hoo pealt.
Midagi oli veel, kuid hetkel ei meenu. Jääb teiseks korraks.
Kas olen nüüd mina kõik need aastad (ja neid on palju) valesti sõitnud või teeb autokool praaki?
Ära osta omale autot,mida sa lükata ei jaksa!-Al Bundy
- kristjan92
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 854
- Liitunud: 08 Jaan 2007 22:14
- Asukoht: Tamsalu
- Autod: Lada Nova 21053 92' , Seat Cordoba 01'
Ise käisin eelmine aasta autokoolis ning siis küll autokooli õpetaja käskis/ütles ,et foori või ristmiku taga käik välja ning piduriga tuleb hoida masinat tagasi veeremisest.Ristmikul pööret tehes oli lubatud käiku lausa tõsta näiteks esimeselt teisele jne.
Minu arvamus on ,et autokool või autokooli õpetaja teeb praaki või ajab midagi sassi
.
Minu arvamus on ,et autokool või autokooli õpetaja teeb praaki või ajab midagi sassi

Tehnika lolli käes on vanaraud!
Autosõit on nagu keeleoskus – seda tuleb praktiseerida; lõputult praktiseerida.
Autosõit on nagu keeleoskus – seda tuleb praktiseerida; lõputult praktiseerida.
-
aArvos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1110
- Liitunud: 31 Jaan 2010 22:57
- Asukoht: Tallinn, Saue
- Autod: 2105, Volvo V70, Mazda 6 BMW 740Individual, mõned Transitid, mõned JAWA-d ja MF70-d ja ZIL-131
Võimalik, et esimese variandi puhul peetakse silmas peale punast süttinud kollast tuld. Et kohe süttib roheline ja käigu võib sisse lülitada. See võis minna õpilasel kõrvust mõõda või jättis juhendaja selle märkimata. Meenub, et seda on räägitud mullegi. Siduri libistamisest juttu küll polnud. Paigal seisab see auto enamusjaolt selle paar sekundit või sekundi tavaolukorras siiski ise. Ettepoole kaldega kohas kahtlen kas siduriga auto paigal hoidmine päris efektiivne on:)
Ristmikul pööret tehes on autokooli variandi esimene osa täiesti õige. Kuid kahtlen teises osas. Vale on ka sinu arvamus. Kui sa käik sees oled pöördel, seda just libedaga, näiteks talvel ja oled sunnitud mingi põhjusel (ette kargav jalakäija, ootamatu takistus pimeda nurga taga vms.) pidurdama ja oled esisillaveo omanik, blokeeruvad rattad. Mootor sureb välja ja masin läheb otse. Hea on kui enne peatub kui miski/keski selle peatab. Või tagasillaga vedu järgi hoides tõmbab nimetatud juhul külje ette. Samal põhjusel on autokooli variandi teine osa vale. Oleneb muidugi teekatte olukorrast jne. Juht peab tegema õigeid otsuseid olenevalt hetke olukorrast. Loomulikult ei hakka igas pisemas kurvis käiku välja katkuma. Laugjas kurvis soovitatakse muidugi stabiilne vedu taga hoida.
Ristmikul pööret tehes on autokooli variandi esimene osa täiesti õige. Kuid kahtlen teises osas. Vale on ka sinu arvamus. Kui sa käik sees oled pöördel, seda just libedaga, näiteks talvel ja oled sunnitud mingi põhjusel (ette kargav jalakäija, ootamatu takistus pimeda nurga taga vms.) pidurdama ja oled esisillaveo omanik, blokeeruvad rattad. Mootor sureb välja ja masin läheb otse. Hea on kui enne peatub kui miski/keski selle peatab. Või tagasillaga vedu järgi hoides tõmbab nimetatud juhul külje ette. Samal põhjusel on autokooli variandi teine osa vale. Oleneb muidugi teekatte olukorrast jne. Juht peab tegema õigeid otsuseid olenevalt hetke olukorrast. Loomulikult ei hakka igas pisemas kurvis käiku välja katkuma. Laugjas kurvis soovitatakse muidugi stabiilne vedu taga hoida.
Üks VAZ peab autopargi hulgas alati olema.
-
kkopec
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 314
- Liitunud: 17 Mai 2003 21:32
- Asukoht: Kui kodus,siis Rakvere!
- Autod: japs
Esimese variandi puhul ongi see, et auto hoitakse tagasi vajumast siduriga terve selle aja vältel, millal foori taga seisad. Samuti koolis õpetatakse ka tõusult kohalt minemisel ennast siduriga paigal hoidma, et vastutulijaid mööda lasta. Ma ei saa aru, miks mina loll olen kõik need aastad piduriga paigal hoidnud?
Samuti ei pea ma õigeks vaba jooksuga pööramist, sest pööramisel vedavate ratastega ongi see eelis, et gaasiga saan pidamist või vedamist palju efektiivsemalt reguleerida.Tuleb lihtsalt pöörded parajad hoida ja sujuvalt manööver lõpetada.
[Muudetud: 8-4-2011 kopec]
Samuti ei pea ma õigeks vaba jooksuga pööramist, sest pööramisel vedavate ratastega ongi see eelis, et gaasiga saan pidamist või vedamist palju efektiivsemalt reguleerida.Tuleb lihtsalt pöörded parajad hoida ja sujuvalt manööver lõpetada.
[Muudetud: 8-4-2011 kopec]
Ära osta omale autot,mida sa lükata ei jaksa!-Al Bundy
-
kkopec
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 314
- Liitunud: 17 Mai 2003 21:32
- Asukoht: Kui kodus,siis Rakvere!
- Autod: japs
Seda oli ka minul raske uskuda, kuid lasin tal küsida õpetajalt, miks ta nii õpetab ja sidurit tapab?
Õpetaja ütles, et nii on ok! Ja sidurile ei teevat see midagi! Õppesõidu autol polevat tema 8 aasta jooksul kordagi sidurit vahetanud.
Autokooliga on tal asi nii kaugel, et see on tal läbi ja ta peaks eksamile minema. Tähendab, ta peab juba oskama iseseisvalt liikluses toime tulema, aga ütlen ausalt, mina teda üksi sõitma ei julge lubada. Ta ei ole selleks valmis!
Kui meie autokoolid toodavad sellist praaki, siis ei ole mina meie liikluse turvalisuses enam kindel.
[Muudetud: 9-4-2011 kopec]
Õpetaja ütles, et nii on ok! Ja sidurile ei teevat see midagi! Õppesõidu autol polevat tema 8 aasta jooksul kordagi sidurit vahetanud.
Autokooliga on tal asi nii kaugel, et see on tal läbi ja ta peaks eksamile minema. Tähendab, ta peab juba oskama iseseisvalt liikluses toime tulema, aga ütlen ausalt, mina teda üksi sõitma ei julge lubada. Ta ei ole selleks valmis!
Kui meie autokoolid toodavad sellist praaki, siis ei ole mina meie liikluse turvalisuses enam kindel.
[Muudetud: 9-4-2011 kopec]
Ära osta omale autot,mida sa lükata ei jaksa!-Al Bundy
Meie liikluse turvalisuses pole ma juba ammu kindel olnud, see on ikka paras idiootsus mis teedel toimub.
Aga kas netist selle autokooli kohta otsides ei tule ette et kellegil sarnast probleemi oleks olnud? Äkki ongi kahtlane asutus või sattusite lihtsalt vale õpetaja otsa....sest need sõiduvõtted tunduvad küll üpris imelikud.
Aga kas netist selle autokooli kohta otsides ei tule ette et kellegil sarnast probleemi oleks olnud? Äkki ongi kahtlane asutus või sattusite lihtsalt vale õpetaja otsa....sest need sõiduvõtted tunduvad küll üpris imelikud.
Esimest varianti kasutan tööautoga isegi üpris palju ja rohkem kui kahe aastaga pole siduriga midagi juhtunud. Näiteks Tallinnas Kadaka-Tähetorni ristil kui suunaga mäest üles minna. Ladadega sõites ei kasuta kunagi seda varianti, survelaagrid saaksid lihtsalt liiga kähku otsa..
Nagu kasutaja Arvos eespool mainis, et kurvi läbimisel peab juht tegema otsuse vastavalt hetke olukorrale. Ja nii ongi. Selline asi tuleb staa?i ja kogemustega. Kõiki kurve ja ristmikke ei saa vastavalt mingi tüübi järgi lahterdada, no okei saab, aga neid lahtreid tuleks liiga palju. Eesti teed muutuvad (loe: lagunevad) nii kiiresti, et sa pead isegi kõige tuttavama tee peal sõites kogu aeg valvel olema..
Nagu kasutaja Arvos eespool mainis, et kurvi läbimisel peab juht tegema otsuse vastavalt hetke olukorrale. Ja nii ongi. Selline asi tuleb staa?i ja kogemustega. Kõiki kurve ja ristmikke ei saa vastavalt mingi tüübi järgi lahterdada, no okei saab, aga neid lahtreid tuleks liiga palju. Eesti teed muutuvad (loe: lagunevad) nii kiiresti, et sa pead isegi kõige tuttavama tee peal sõites kogu aeg valvel olema..
Lower your standards and you'll never be disappointed!
- Kytt
- Ladaklubi Juhatus
- Postitusi: 2067
- Liitunud: 29 Okt 2002 11:32
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 4x2102, Jeep & Toyota
See madala käigu sisse raiumine ristmikul pööret tehes, samuti ka kurvi minnes, tundub jah mingi sõiduõpetajate idiootne väljamõeldis olevat, sest sama keiss oli mul õel. Esimesed korrad tal kõrval sõites(tegin omale juhendaja paberid) oleksin ninapidi esiklaasis olnud, kui poole manöövri peal esimese sisse rammis. Kui põhjust küsisin, sii tuli vastuseks, et just nii on teda õpetatud. Krt, kus läks aega, et teda ümber õpetada:D
-
kkopec
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 314
- Liitunud: 17 Mai 2003 21:32
- Asukoht: Kui kodus,siis Rakvere!
- Autod: japs
Muidugi tuleb sellina asi kogemustega, aga selleks peab siiski algõpe korralik olema. Kust muidu võtab algaja kogemused?Algselt postitas: reiner
Nagu kasutaja Arvos eespool mainis, et kurvi läbimisel peab juht tegema otsuse vastavalt hetke olukorrale. Ja nii ongi. Selline asi tuleb staa?i ja kogemustega. Kõiki kurve ja ristmikke ei saa vastavalt mingi tüübi järgi lahterdada, no okei saab, aga neid lahtreid tuleks liiga palju. Eesti teed muutuvad (loe: lagunevad) nii kiiresti, et sa pead isegi kõige tuttavama tee peal sõites kogu aeg valvel olema..
Ära osta omale autot,mida sa lükata ei jaksa!-Al Bundy
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Sel teemal võib pikalt arutleda ja näiteidki välja tuua, aga ega meil niimoodi sellest miskit tulu suurt loota pole.
Selge on ju see, et igasugused koolid töötavad rohkem konveiermeetodil. Raha pärast - tänapäeva trend ja selle vastu ei saa kuna kapitalismis kehtivad omad seadused.
Sina saad oma väljateenitud paberi, õpetaja või õppeasutus kiirelt sinu raha. No ja vahepeal toimub ka miskine õppimist või õpetamist kujutav tegevus.
Samamoodi, kuidas õpilasi niiväga välja ei prakeerita (no ehk saab ta elus ikka kuidagi hakkama; altkäemaks; haletsustunne - paneme talle siis "kolme" välja), ei pöörata ka õpetajate meetoditele suuremat tähelepanu (nagunii ei käi ma/minu laps siin koolis igavesti, mis see minu asi on...).
Sellise suhtumise juuri tasub otsida kaugelt minevikust.
Siin, kodunt kaugemal olles ja seda olustikku nähes kisub mõte ikka ja alati sinnakanti, et eestlane on paras orjarahvas - pole tal kunagi olnud õieti oma maad, -raha ega varandust. Kõik see, mis taskus, ongi tema mõtteis tema oma, globaalsemad asjad on nn. "riigi asjad" ja temasse suurt ei puutu. Niikaua kui taoline suhtumine ei muutu, ei muutu ka elu-olu sel tuulisel kivisel pinnal, ei suhtuta autosõidu õpetamistes üksteisesse hoolivalt ja seda vähem on oodata seda hoolivust liikluses juhtide vahel.
Võti on mu arust sellest, et auto on ikkagi tarbevahend jõudmaks mugavamini punktist A punkti B või et ei peaks jalgsi käima, aga kui paljudele meist on seda koolis räägitud? - Minule küll mitte!
Ja nii ongi meie jaoks auto aeg-ajalt enese väljaelamise vahend demomaks tema võimsust, halvemal juhul teistele juhtidele ärategemise vahend sooritades ohtlikke möödasõite samal ajal eesliikunud "penskarit" või "mammit" kirudes.... jne, jne...
Kuid mis ma ikka hädaldan - eks isegi olen sellise suhtumise omanik, kuigi püüan seda poolvägisi maha suruda, vahetevahel vägagi ebaõnnestunult. Kui ikka väga ajahädas olen või kui tee ja masin imehästi kokku klapivad ning keegi mu sõidulustil "jalus koperdab" (-EI KOPERDA!!!, vaid tema tahab ühes tükis koju jõuda!!!, tegelikult ka.).
Mõelge, meenutage, kas teie koolis sellest kõigest räägiti. Kui räägiti, kiitke oma endist õpetajat, kui mitte, siis olete minuga n.ö. ühe ja sama toodangu vili ehk paras praak, kuid mitte parandamatu.
Aga hr. kopeci kirjeldatud õpetaja koht ei ole küll autokoolis.
Ja veel...
ehk kas meie saame midagigi ära teha:
Ühte asja kindlasti!
Selleks ju meie klubi ongi, et seda praaki siluda või järelkoolitust anda/saada. Näiteks rajapäevade sisu ei peaks mu arvates seisnema ainult arutus kihutamises, lõpukarika saamise eesmärgis. Pigem võiksid kiiremad ässad kogenematuid kurvides ohutult liikuma õpetada, näidata, kus on kurvi tipp, kuidas õiget teelpüsimise trajektoori rehkendada, kus ta erineva kujuga kurvides asub jne...jne...
Mõnel raja- ja viguripäeval korralik koolitus - uskuge, sellest on rohkem tolku, kui niisama huupi teel vibamisest.
Selge on ju see, et igasugused koolid töötavad rohkem konveiermeetodil. Raha pärast - tänapäeva trend ja selle vastu ei saa kuna kapitalismis kehtivad omad seadused.
Sina saad oma väljateenitud paberi, õpetaja või õppeasutus kiirelt sinu raha. No ja vahepeal toimub ka miskine õppimist või õpetamist kujutav tegevus.
Samamoodi, kuidas õpilasi niiväga välja ei prakeerita (no ehk saab ta elus ikka kuidagi hakkama; altkäemaks; haletsustunne - paneme talle siis "kolme" välja), ei pöörata ka õpetajate meetoditele suuremat tähelepanu (nagunii ei käi ma/minu laps siin koolis igavesti, mis see minu asi on...).
Sellise suhtumise juuri tasub otsida kaugelt minevikust.
Siin, kodunt kaugemal olles ja seda olustikku nähes kisub mõte ikka ja alati sinnakanti, et eestlane on paras orjarahvas - pole tal kunagi olnud õieti oma maad, -raha ega varandust. Kõik see, mis taskus, ongi tema mõtteis tema oma, globaalsemad asjad on nn. "riigi asjad" ja temasse suurt ei puutu. Niikaua kui taoline suhtumine ei muutu, ei muutu ka elu-olu sel tuulisel kivisel pinnal, ei suhtuta autosõidu õpetamistes üksteisesse hoolivalt ja seda vähem on oodata seda hoolivust liikluses juhtide vahel.
Võti on mu arust sellest, et auto on ikkagi tarbevahend jõudmaks mugavamini punktist A punkti B või et ei peaks jalgsi käima, aga kui paljudele meist on seda koolis räägitud? - Minule küll mitte!
Ja nii ongi meie jaoks auto aeg-ajalt enese väljaelamise vahend demomaks tema võimsust, halvemal juhul teistele juhtidele ärategemise vahend sooritades ohtlikke möödasõite samal ajal eesliikunud "penskarit" või "mammit" kirudes.... jne, jne...
Kuid mis ma ikka hädaldan - eks isegi olen sellise suhtumise omanik, kuigi püüan seda poolvägisi maha suruda, vahetevahel vägagi ebaõnnestunult. Kui ikka väga ajahädas olen või kui tee ja masin imehästi kokku klapivad ning keegi mu sõidulustil "jalus koperdab" (-EI KOPERDA!!!, vaid tema tahab ühes tükis koju jõuda!!!, tegelikult ka.).
Mõelge, meenutage, kas teie koolis sellest kõigest räägiti. Kui räägiti, kiitke oma endist õpetajat, kui mitte, siis olete minuga n.ö. ühe ja sama toodangu vili ehk paras praak, kuid mitte parandamatu.
Aga hr. kopeci kirjeldatud õpetaja koht ei ole küll autokoolis.
Ja veel...
ehk kas meie saame midagigi ära teha:
Ühte asja kindlasti!
Selleks ju meie klubi ongi, et seda praaki siluda või järelkoolitust anda/saada. Näiteks rajapäevade sisu ei peaks mu arvates seisnema ainult arutus kihutamises, lõpukarika saamise eesmärgis. Pigem võiksid kiiremad ässad kogenematuid kurvides ohutult liikuma õpetada, näidata, kus on kurvi tipp, kuidas õiget teelpüsimise trajektoori rehkendada, kus ta erineva kujuga kurvides asub jne...jne...
Mõnel raja- ja viguripäeval korralik koolitus - uskuge, sellest on rohkem tolku, kui niisama huupi teel vibamisest.
Kas kõigis autokoolides kästakse kahe käega roolida?
Mul kästi, kuid nüüd koguaeg roolin ühe käega. Ühe käega hea rahulik sõita, kui roolikäik on 2,5 pööret.
Pean kunagi varsti täiendkoolituse ära tegema ja kui peab kahe käega roolima, siis läheb sõit ohtlikuks:D
Mul kästi, kuid nüüd koguaeg roolin ühe käega. Ühe käega hea rahulik sõita, kui roolikäik on 2,5 pööret.
Pean kunagi varsti täiendkoolituse ära tegema ja kui peab kahe käega roolima, siis läheb sõit ohtlikuks:D
.._____
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
./_____\ -KOPIKAS

(OIIIIIIO)
.U........U
-
aAlfist
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 349
- Liitunud: 03 Okt 2007 20:36
- Asukoht: Tallinn
- Autod: Vaz 21011,Audi 100 2.3E -89,Alfa Romeo 166 3.0 Twin Spark
Mul autokoolis õpetati, et ristmikule lähenedes tuleb valida sobiv sõidukiirus ning mitte lennata sinna suure kiirusega sisse, sest inimesed võivad ülekäigurajal teele astuda, asfalt võib õline olla jne.
Ristmikul parempööret sooritades ei saanud käiguna kõrgemat käiku kasutada kui teine käik, sest kolmandaga oleks juba liiga kiiresti ristmikule parempööret sooritama minnes sisse sõitnud.
Ning teine käik tuleb juba enne ristmikule minekut sisse panna, ehk siis ennem ristmikule pööret sooritama minnes tuleb sobitada sõidukiirus parajaks, et sisse saaks lükata teise käigu, vähemalt sõiduõpetaja rääkis ja õpetas mulle nii.
Korra alguses, kui olin sõitnud alles paar sõidutundi, suutsin kolmanda käiguga ristmikule parempööret tegema minna ning sõiduõpetaja vajutas kohe piduri põhja ning ütles, et liiga suure hooga läksid parempööret sooritama, kuna sellistes kohtades tuleb vaiksemalt ja ohutumalt sõita.
Esimese käigu asi on küll väga mööda, sest esimene käik ei lähegi hoo pealt sisse (kui lähebki hoo pealt esimene käik sisse, siis seda käimarit on päris kõvasti retsitud) ning ta on mõeldud ainult kohalt mineku jaoks.
[Muudetud: 9-4-2011 Alfist]
Ristmikul parempööret sooritades ei saanud käiguna kõrgemat käiku kasutada kui teine käik, sest kolmandaga oleks juba liiga kiiresti ristmikule parempööret sooritama minnes sisse sõitnud.
Ning teine käik tuleb juba enne ristmikule minekut sisse panna, ehk siis ennem ristmikule pööret sooritama minnes tuleb sobitada sõidukiirus parajaks, et sisse saaks lükata teise käigu, vähemalt sõiduõpetaja rääkis ja õpetas mulle nii.
Korra alguses, kui olin sõitnud alles paar sõidutundi, suutsin kolmanda käiguga ristmikule parempööret tegema minna ning sõiduõpetaja vajutas kohe piduri põhja ning ütles, et liiga suure hooga läksid parempööret sooritama, kuna sellistes kohtades tuleb vaiksemalt ja ohutumalt sõita.
Esimese käigu asi on küll väga mööda, sest esimene käik ei lähegi hoo pealt sisse (kui lähebki hoo pealt esimene käik sisse, siis seda käimarit on päris kõvasti retsitud) ning ta on mõeldud ainult kohalt mineku jaoks.
[Muudetud: 9-4-2011 Alfist]
"Alfa Romeo ei ole lihtsalt autotehas... See on nagu haigus... Või eluviis... Seda ei saagi defineerida. See kuulub tunnete ja kirgede valda, allub südame, mitte mõistuse kontrollile".
Insener ja disainer Orazio Satta Puglia
Insener ja disainer Orazio Satta Puglia
-
aaargo
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 164
- Liitunud: 31 Mai 2010 16:02
- Asukoht: Viljandimaa / Tuhalaane
- Autod: Vaz 2107 83a 1,6 / Mazda 626 93a 1,8 78kw
Lõpetasin autokooli küllaltki hiljuti. Load sain kätte 6.jaanuar. Foori all seisma jäädes pidi kohe käigu sisse panema ja aidurit ning PIDURIT all hoides foori rohelist tuld ootama. Ristmikul pööret sooritades üldjuhul 2. käik, erandkorras sõites maanteele, kus oli kiirendusrada, sinna võis natuke vaiksema hooga 3.käiguga suunduda.
Hautz, 2 käega roolist kinni hoidmine oli kohustuslik. Ühe korra tagurdades lappasin ühe käega kiirelt, sain sellise peapesu kohe et andis ikka kuulata seda sõimu
Peale autokooli on muidugi ükskõik kuidas sõidad, kui on mugavam ja kiired käed on siis anna minna 
Hoo pealt esimese käigu sisse raiumine..hmm, kuna sõitsin talvisel ajal, olid teed libedad. Ükskord juhtus kogemata et panin 5. käigu asemel 3.käigu:rolleyes selle peale tuli samuti kohe loeng, et oleks veel libedam olnud, oleks juhitavus niimoodi kadunt et hoia ja keela.
Mis siis veel. Pöörde ajal kas vedu järel või mitte - Mind õpetati nii et pöördekohale lähenedes läks käik sisse ja poole pöörde peal pidin uuesti veo järgi laskma. ARKi eksamil öeldi minu sõidustiili kohta et kõik on tip-top, ühtegi halba sõna polnud öelda ja täideti paberid ära.
Nii palju siis minu kogemustest.
Hautz, 2 käega roolist kinni hoidmine oli kohustuslik. Ühe korra tagurdades lappasin ühe käega kiirelt, sain sellise peapesu kohe et andis ikka kuulata seda sõimu


Hoo pealt esimese käigu sisse raiumine..hmm, kuna sõitsin talvisel ajal, olid teed libedad. Ükskord juhtus kogemata et panin 5. käigu asemel 3.käigu:rolleyes selle peale tuli samuti kohe loeng, et oleks veel libedam olnud, oleks juhitavus niimoodi kadunt et hoia ja keela.

Mis siis veel. Pöörde ajal kas vedu järel või mitte - Mind õpetati nii et pöördekohale lähenedes läks käik sisse ja poole pöörde peal pidin uuesti veo järgi laskma. ARKi eksamil öeldi minu sõidustiili kohta et kõik on tip-top, ühtegi halba sõna polnud öelda ja täideti paberid ära.
Nii palju siis minu kogemustest.
Aga žiguli on ka auto 

-
ppavlik
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 163
- Liitunud: 17 Nov 2005 15:29
- Asukoht: Tartu
- Autod: VAZ 21011 '78 / VIS 2346 '03 / ZAZ 965 '61
Einoh, jälle saab tsiteerida klassikuid: "Tule Taevas Appi!". Üks esimesi asju, mida ma auto juhtimisest teada sain (kodus, hiljem autokoolis kinnitati see üle) oli, et vedu peab koguaeg taga olema, sest lahutatud siduriga auto on sisuliselt kelk, mis läheb sinna, kuhu kergem veereda on. Mis puutub pidurdamisel mootori välja suretamisse, siis selle vastu on üks suhteliselt lihtne abinõu - tuleb üritada meeles pidada, et pedaalil on rohkem asendeid, kui üleval ja põhjas (loe: tuleb sutsu leebemalt vajutada).
See sidurivärk on nii ja naa - mõnel masinal ehk tõesti kestab, samas mossedel tuleks sihukese stiiliga seda tobedat grafiidist survemuhvi keskmiselt kord nädalas vahetada.
Hautzile: mina tegin lube siis, kui Tartu ARK veel Vasara tänaval asus (seal, kus praegu autokool on) ja siis märgiti eksamil ühe käega roolimine lausa veaks (3 viga võis teha). Muidugi tollal oli eksaminaatorite hulgas ka sihukesi frukte, et mõni eksam otsustati juba enne autosse istumist näo järgi - kirjutati sõidu ajal mingid suvalised vead protokolli ja polnud kaevata kellelegi.
See sidurivärk on nii ja naa - mõnel masinal ehk tõesti kestab, samas mossedel tuleks sihukese stiiliga seda tobedat grafiidist survemuhvi keskmiselt kord nädalas vahetada.
Hautzile: mina tegin lube siis, kui Tartu ARK veel Vasara tänaval asus (seal, kus praegu autokool on) ja siis märgiti eksamil ühe käega roolimine lausa veaks (3 viga võis teha). Muidugi tollal oli eksaminaatorite hulgas ka sihukesi frukte, et mõni eksam otsustati juba enne autosse istumist näo järgi - kirjutati sõidu ajal mingid suvalised vead protokolli ja polnud kaevata kellelegi.