K: Kas talvel hea kui plokkdiffer ja mis võivad probleemideks tulla???
K: Kas talvel hea kui plokkdiffer ja mis võivad probleemideks tulla???
Ainuke probleem on see, et liiga hea läbivus on:spin
Kui muidu oli nii, et üks ratas lumes kinni, siis plokkdiffriga veab igaltpoolt välja. Rajal sai mitu korda välja sõidetud ja alati tuli omal jõul rajale tagasi.
Kes räägib midagi otse kakkumisest ja millegi murdmisest, siis vale jutt. Asfaltil aeglaselt pöörates hakkab küll rehvi lõhkuma, kuid sõidu ajal pole midagi tunda. Maanteel ei saa midagi aru, et plokkdiffer oleks.
Eks LSD oleks ikka parem suvel, kuid talveks täisplokk väga hea.
Kui muidu oli nii, et üks ratas lumes kinni, siis plokkdiffriga veab igaltpoolt välja. Rajal sai mitu korda välja sõidetud ja alati tuli omal jõul rajale tagasi.
Kes räägib midagi otse kakkumisest ja millegi murdmisest, siis vale jutt. Asfaltil aeglaselt pöörates hakkab küll rehvi lõhkuma, kuid sõidu ajal pole midagi tunda. Maanteel ei saa midagi aru, et plokkdiffer oleks.
Eks LSD oleks ikka parem suvel, kuid talveks täisplokk väga hea.
.._____
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
./_____\ -KOPIKAS

(OIIIIIIO)
.U........U
Pooltelje murdumise põhjus on tavaliselt see, et tullakse suurte pööretega libedalt pinnalt kuskile kus haardumist on ja siis lõhubki ära. Eks kui mõistlikult sõita siis peab vastu ka.
Aga enda kogemus on selline, et läbivus küll paranes tunduvalt aga üks negatiivne kogemus oli siis kui hakkasin väikse kaldega libedal teel tagurdama ja siis oli ikka üpris jama auto tagaotsa teel hoida...ükstapuha kui vähe pöördeid andsin, tahtis perse ikka kraavi poole minna kuna tühja käivatel ratastel külghaarduvust ei ole. See võib üpris suureks probleemiks olla nt kuskil autode vahel manööverdades.
Aga enda kogemus on selline, et läbivus küll paranes tunduvalt aga üks negatiivne kogemus oli siis kui hakkasin väikse kaldega libedal teel tagurdama ja siis oli ikka üpris jama auto tagaotsa teel hoida...ükstapuha kui vähe pöördeid andsin, tahtis perse ikka kraavi poole minna kuna tühja käivatel ratastel külghaarduvust ei ole. See võib üpris suureks probleemiks olla nt kuskil autode vahel manööverdades.
Suht võimatu. Ilmselt oli asi sul juba pooltelgedes endas, mis mikromõrasid täis.Algselt postitas: vazist
Jääl murdnud kaks ja kruusal ühe pooltelje. Loobusin.
Teine varjant on pool tonni lisaraskust:P
Mis rehvid kasutusel?
Isegi mina pole ühestki poolteljestlahti saanud. Diffreid küll hunnikute kaupa.
.._____
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
./_____\ -KOPIKAS

(OIIIIIIO)
.U........U
- zajetz
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 14 Nov 2002 15:31
- Asukoht: Tallinn, Nõmme(Pääsküla)
- Autod: 4x 2101x ; 626 ; Auris hybrid
momo kunagi lõhkunud umbes 6-7 pooltelge oma kempi diffriga linnasõidul. Samas mina ei saanud poolteljest ka slikkidega raplas jagu. Kui silla sukk juba kõver on siis jäädki pooltelgi vahetama. muidugi momol 95% pooldelgedest läksid ka pikkupidi pooleks mitte risti nagu oleks pidanud.
[Muudetud: 8/12/2010 zajetz]
[Muudetud: 8/12/2010 zajetz]
Ega peenestamisega ju plokkdiffer ei lõhugi. Siis käivad niikuinii rattad tühja.
Rahuliku sõiduga hakkab just murdma, kuna rattad haakuvad paremini.
Sellest ma aru ei saa, kas rahuliku sõiduga ja maanteel annavad poolteljed ise järgi, või annab rehvidest järgi. Kui üks ratas õhus, siis rattamuttreid lahti keerates annab nagu pooltelgedest järgi.
Lumisel teel tükib plokkdiffriga uisutama küll rohkem, kui lahtisega:P
Rahuliku sõiduga hakkab just murdma, kuna rattad haakuvad paremini.
Sellest ma aru ei saa, kas rahuliku sõiduga ja maanteel annavad poolteljed ise järgi, või annab rehvidest järgi. Kui üks ratas õhus, siis rattamuttreid lahti keerates annab nagu pooltelgedest järgi.
Lumisel teel tükib plokkdiffriga uisutama küll rohkem, kui lahtisega:P
.._____
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
./_____\ -KOPIKAS

(OIIIIIIO)
.U........U