Mure salongi soojendusega
Mure salongi soojendusega
-
aAntsK
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 3
- Liitunud: 20 Apr 2010 18:42
- Asukoht: Tallinn
- Autod: et targemaks saada
Mure salongi soojendusega
Salongi soojendus jamab. Enne mootori (jahutusvee) soojenemist töötab, siis enam mitte.
Milles võib olla probleem?
Ants
Milles võib olla probleem?
Ants
-
aAntsK
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 3
- Liitunud: 20 Apr 2010 18:42
- Asukoht: Tallinn
- Autod: et targemaks saada
Aitäh vastuse eest Arvos.
Natuke olen veel targemaks saanud, et tegemist võib olla elektroonikaga.
Masinaks on Lada 112 2004. aastast.
Täpsemalt soendus töötab kui see sisse lülitada külma mootoriga. Kõik on normaalne, kuni auto on vaja seisata. Uuesti käivitades tuleb ainult külma õhku.
[Muudetud: 17-5-2010 AntsK]
Natuke olen veel targemaks saanud, et tegemist võib olla elektroonikaga.
Masinaks on Lada 112 2004. aastast.
Täpsemalt soendus töötab kui see sisse lülitada külma mootoriga. Kõik on normaalne, kuni auto on vaja seisata. Uuesti käivitades tuleb ainult külma õhku.
[Muudetud: 17-5-2010 AntsK]
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Tasub tutvust teha sellise osakonnaga: punasega joonitud elektrimootor-reduktor, hoob mida ta liigutab ja igaks juhuks vedasin ringi luukidele.
Kumbagi neist peaks see el.mootor nüüd opereerima.
See jura oleks võinud nüüd küll venkul trossidega nihutatavaks jäädagi
.
Originaal: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
[Muudetud: 19-9-2010 logman]
Kumbagi neist peaks see el.mootor nüüd opereerima.
See jura oleks võinud nüüd küll venkul trossidega nihutatavaks jäädagi

Originaal: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
[Muudetud: 19-9-2010 logman]

- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Ja siin üks veider asi veel, mis tuleks samuti vbl. üle kontrollida.
See punasega märgit' jubin kannab retsirkulatsiooni klapi nimetust.
Ja luuk siis vastavalt retsirkulatsiooni siiber.
Millega need tegelevad, ma ei tea (pole 112 omanik), aga teema valdamise huvides võiks masina peremees selle endale selgeks teha
.
Originaal: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
[Muudetud: 19-9-2010 logman]
See punasega märgit' jubin kannab retsirkulatsiooni klapi nimetust.
Ja luuk siis vastavalt retsirkulatsiooni siiber.
Millega need tegelevad, ma ei tea (pole 112 omanik), aga teema valdamise huvides võiks masina peremees selle endale selgeks teha

Originaal: http://www.autosoft.ru/online/acat/?idg ... =3&atype=0
[Muudetud: 19-9-2010 logman]

- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Ma tegin pikema jutu 
Kõige suurem probleem on sul eneseväljendusoskusega. Aga sellest saad ehk ajapikku üle, kui saad.
Püüaks midagi siis välja nõiduda nende andmete põhjal, millest kuidagi aru sain ja millest mitte, selle osa mõtlen ise juurde.
*Soojendus ei puhu piisavalt sooja õhku.
1. Kas külma õhku puhub?
Kui külma kah ei puhu "piisavalt" (väga abstraktne väljend muide mis tekitab küsimuse, et millal on piisav), siis võib soojendusradikas väljastpoolt igatsugu mudruga kaetud olla. Võta maha, puhu suruõhuga puhtaks, leota ribide vahele jäänud viimsedki kübemed välja ja paigalda tagasi masinale.
2. Kui õhuvool on tugev, aga 80*C mootori temp. juures on salongi suunduva õhu temperatuur vaid leige, siis esmalt kontrolli soojenduskraani korrasolekut ja avatust.
Kui kraan on täielikult avatud (oled selles kindel?) ja õhk ikka leige, siis nähtavasti on soojendusradikas lihtsalt katlakivist või muust savist ummistunud.
Nii juhtub, kui peetakse kalliks osta korralikku jahutusvedelikku ja kühveldatakse selle asemel radikasse paljast vett, mida võetakse sageli mõnest maanteekraavist.
Selle asja vastu aitab kas uue radika paigaldamine või vana lahtilammutamine, puhastamine ja kokkupanemine. Kuidas ta pärast pidama saada - on juba tegija mure. Võid ju loota, et pesed/loputad mingite imekeemiate või kivieemaldajatega läbi, aga radika ehitus on säärane, et päris puhtaks teda loputades ei saagi.
3.*Sooja hakkab puhuma keskmisest kauem.
Sellest lausest ei saanud üldse aru. Kasutad guugli translaatorit jälle vä?
4.*Termostaat.
Selle jubina tööd ja korrasolekut saab ju kontrollida, kui on anum, kus vett kuumutada ja vee temp. mõõtmiseks kraadiklaas mõõtepiirkonnaga kuni ~100*C.
5*Hea või halb?
Suvel hea, talvel halb.

Kõige suurem probleem on sul eneseväljendusoskusega. Aga sellest saad ehk ajapikku üle, kui saad.
Püüaks midagi siis välja nõiduda nende andmete põhjal, millest kuidagi aru sain ja millest mitte, selle osa mõtlen ise juurde.
*Soojendus ei puhu piisavalt sooja õhku.
1. Kas külma õhku puhub?
Kui külma kah ei puhu "piisavalt" (väga abstraktne väljend muide mis tekitab küsimuse, et millal on piisav), siis võib soojendusradikas väljastpoolt igatsugu mudruga kaetud olla. Võta maha, puhu suruõhuga puhtaks, leota ribide vahele jäänud viimsedki kübemed välja ja paigalda tagasi masinale.
2. Kui õhuvool on tugev, aga 80*C mootori temp. juures on salongi suunduva õhu temperatuur vaid leige, siis esmalt kontrolli soojenduskraani korrasolekut ja avatust.
Kui kraan on täielikult avatud (oled selles kindel?) ja õhk ikka leige, siis nähtavasti on soojendusradikas lihtsalt katlakivist või muust savist ummistunud.
Nii juhtub, kui peetakse kalliks osta korralikku jahutusvedelikku ja kühveldatakse selle asemel radikasse paljast vett, mida võetakse sageli mõnest maanteekraavist.
Selle asja vastu aitab kas uue radika paigaldamine või vana lahtilammutamine, puhastamine ja kokkupanemine. Kuidas ta pärast pidama saada - on juba tegija mure. Võid ju loota, et pesed/loputad mingite imekeemiate või kivieemaldajatega läbi, aga radika ehitus on säärane, et päris puhtaks teda loputades ei saagi.
3.*Sooja hakkab puhuma keskmisest kauem.
Sellest lausest ei saanud üldse aru. Kasutad guugli translaatorit jälle vä?
4.*Termostaat.
Selle jubina tööd ja korrasolekut saab ju kontrollida, kui on anum, kus vett kuumutada ja vee temp. mõõtmiseks kraadiklaas mõõtepiirkonnaga kuni ~100*C.
5*Hea või halb?
Suvel hea, talvel halb.
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Miks ei saa soojendusradikat loputades puhtaks?
Selles on süüdi radika ehitus.
Kui kapillaartoru oleks üks pikk "kokkuvolditud" katkematu sikk-sakk, siis poleks probleemi.
Ainult leota ja puhu jne... kuni soovitud tulemus saavutatud.
Aga ta kuramus ei ole.
Neid kapillaare ei ühenda miski peale otsavannide. Mõned torud saad puhtaks, teised jäävad ikka sodi täis, sest vedelik voolab meelsamini sealt, kus lihtsam voolata on. Soojus ei jaotu ühtlaselt, paarikümnest torust on töös vaid pooled ja täielikku soojusülekannet ei toimu.
Pildi samaari soojendusradika ehitusest leiab siit:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 258&page=4
See oli ikka hullu savi täis, isegi pärast Cif'iga keetmist. Lammutasin laiali, vaatasin, puhastasin, tegin paar pilti ja tänaseks on otsavannidki juba kuskile kaduva teed läinud. Ostsin uue radika.
Muide, mingist ajast hakati klassikutele kah seda liimitud vannidega varianti paigaldama. Vana malli vaskradika tinutaks peale puhastamist veel kuidagi kokku, aga see alumiinium mu arust pidama ei jää. Pole proovinud.
Selles on süüdi radika ehitus.
Kui kapillaartoru oleks üks pikk "kokkuvolditud" katkematu sikk-sakk, siis poleks probleemi.
Ainult leota ja puhu jne... kuni soovitud tulemus saavutatud.
Aga ta kuramus ei ole.
Neid kapillaare ei ühenda miski peale otsavannide. Mõned torud saad puhtaks, teised jäävad ikka sodi täis, sest vedelik voolab meelsamini sealt, kus lihtsam voolata on. Soojus ei jaotu ühtlaselt, paarikümnest torust on töös vaid pooled ja täielikku soojusülekannet ei toimu.
Pildi samaari soojendusradika ehitusest leiab siit:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 258&page=4
See oli ikka hullu savi täis, isegi pärast Cif'iga keetmist. Lammutasin laiali, vaatasin, puhastasin, tegin paar pilti ja tänaseks on otsavannidki juba kuskile kaduva teed läinud. Ostsin uue radika.
Muide, mingist ajast hakati klassikutele kah seda liimitud vannidega varianti paigaldama. Vana malli vaskradika tinutaks peale puhastamist veel kuidagi kokku, aga see alumiinium mu arust pidama ei jää. Pole proovinud.
*Soojendus ei puhu piisavalt sooja õhku.
1. Kas külma õhku puhub?
Õhk käib soojendusradikast väga hästi läbi. ehk siis puhub külma õhku küll.
2. Autos on kasutatud koguaeg tosooli (va. see suvi, siis oli mõnda aega vesi). ja ennem kraani vahetust veendusin, et kraan töötab väga hästi.
3.*Sooja hakkab puhuma keskmisest kauem.
Ehk mootor ei lähe piisavalt kiiresti piisavalt soojaks, et puhuda salongi sooja õhku.
4.*Termostaat.
eks seda vaatab ehk vahetan äldse ära.
[Muudetud: 21-10-2010 MuKi14]
1. Kas külma õhku puhub?
Õhk käib soojendusradikast väga hästi läbi. ehk siis puhub külma õhku küll.
2. Autos on kasutatud koguaeg tosooli (va. see suvi, siis oli mõnda aega vesi). ja ennem kraani vahetust veendusin, et kraan töötab väga hästi.

3.*Sooja hakkab puhuma keskmisest kauem.
Ehk mootor ei lähe piisavalt kiiresti piisavalt soojaks, et puhuda salongi sooja õhku.

4.*Termostaat.
eks seda vaatab ehk vahetan äldse ära.

[Muudetud: 21-10-2010 MuKi14]
-
ppavlik
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 163
- Liitunud: 17 Nov 2005 15:29
- Asukoht: Tartu
- Autod: VAZ 21011 '78 / VIS 2346 '03 / ZAZ 965 '61
Teine variant (see vist töötab ainult jaheda ilmaga - soojaga pole kunagi katsetanud): tee nii nagu Arvos õpetas, aga kui kabiini tulev õhk jääb endiselt soojaks, aga mootori temperatuur langeb, siis on termostaat õhtal. Kui ka kohapeal töötaval masinal temp. suurt üle 80 ei tõuse, siis on termostaat anyway õhtal.
- juss
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 171
- Liitunud: 07 Jaan 2008 19:14
- Asukoht: põlva
- Autod: 2106/2101/2X21011/VTR1000(streetfighter)
Soojenduradikas ei pruugi ka ainult katlakivi täis olla. Enda ladal, mis oli ennem mind 28t sõitnud ja seal polnud minu ajal kordagi vesi sees, sellel oli soojendusradikas ikka jubedalt roostet täis. Vanadel sigullimeeste jutu järgi oli veneajal asi isegi nii hull,et radikas oli roote pärast täitsa umbe läinud.
Mina sain peale pooletunnilist kuuma surve veega loputamist radika jälle ilusti toimima.
Mina sain peale pooletunnilist kuuma surve veega loputamist radika jälle ilusti toimima.