Kardaanirist.
Kardaanirist.
-
SexSix
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 2509
- Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: 013
Kardaanirist.
Kas keegi teab,et Volvo ...260 kardaanirist sobib Ladale?Kas keegi on sellega kokku puutunud?Volvo on suurem,raskem ja võimsama mootoriga.Järelikult on rist ka tugevam.
-
motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2864
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Vaatan ja leian määrdenipli. Laual GME universal joint GU400. Täpselt Lada mõõdud. See ei pea olema just Volvo oma. Võib panna kõigile masinatele, millel sellised paigaldusmõõdud.
Kunagi üks volvomees andis mulle kaks risti, kes müüs oma auto ära. Kadunud need ristid on. Ei mäleta, millisele autole (ikka Ladale) need alla läksid. Mäletan, et olid pika määrdenipliga.
Koormuse viimine ühelt detaililt teisele on ju lihtne. Näiteks võib olla Volvo tagadiffer aeglasema ülekandega ja käigukast kiirema ülekandega. Lõpptulemus sama aga koormus on kantud rohkem käigukastile. Hoopis lihtne on rattareduktoritega varustatud sildade veokardaani ristide elu.
Muidugi ei väida ma, et Volvo (või mistahes teised lääne ristid) ristid pole tugevamast materjalist, kui made in ussr ristid.
Risti kulumise põhjus võib olla ka muu, kui vilets risti materjal. Väga palju loeb kardaani murdenurk. Kui murdenurk liialt väike, siis rist kulub kiiremini. Suure nurga puhul andmed puuduvad.
Ja veel tänane avastus.
Vahetasin ühel Ladal kardaani tugilaagrit. Selleks peab lahti lööma esimese risti. Rist ise oli korralik. Ei tahtnud aga tagasi panna samu kausse (nõelad sassis, võibolla mustust sisse läinud). Kuna mul on uusi kausse tagavaraks olemas, mõtlesin panna need. ... aga ei lähe. Sellel ristil oli tööpind 1mm jämedam, kui tavaristil. Panin siis uue risti. Asja üle järgi mõeldes, võib see jämedam rist pidada hulga kauem vastu, kui tavarist.
[Muudetud: 28-11-2007 motamees]
Kunagi üks volvomees andis mulle kaks risti, kes müüs oma auto ära. Kadunud need ristid on. Ei mäleta, millisele autole (ikka Ladale) need alla läksid. Mäletan, et olid pika määrdenipliga.
Koormuse viimine ühelt detaililt teisele on ju lihtne. Näiteks võib olla Volvo tagadiffer aeglasema ülekandega ja käigukast kiirema ülekandega. Lõpptulemus sama aga koormus on kantud rohkem käigukastile. Hoopis lihtne on rattareduktoritega varustatud sildade veokardaani ristide elu.
Muidugi ei väida ma, et Volvo (või mistahes teised lääne ristid) ristid pole tugevamast materjalist, kui made in ussr ristid.
Risti kulumise põhjus võib olla ka muu, kui vilets risti materjal. Väga palju loeb kardaani murdenurk. Kui murdenurk liialt väike, siis rist kulub kiiremini. Suure nurga puhul andmed puuduvad.
Ja veel tänane avastus.
Vahetasin ühel Ladal kardaani tugilaagrit. Selleks peab lahti lööma esimese risti. Rist ise oli korralik. Ei tahtnud aga tagasi panna samu kausse (nõelad sassis, võibolla mustust sisse läinud). Kuna mul on uusi kausse tagavaraks olemas, mõtlesin panna need. ... aga ei lähe. Sellel ristil oli tööpind 1mm jämedam, kui tavaristil. Panin siis uue risti. Asja üle järgi mõeldes, võib see jämedam rist pidada hulga kauem vastu, kui tavarist.
[Muudetud: 28-11-2007 motamees]
C
-
motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2864
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Saa sa nüüd aru.Algselt postitas: motamees
Asja üle järgi mõeldes, võib see jämedam rist pidada hulga kauem vastu, kui tavarist.
Täna mõõtsin huvi pärast üle ka GME risti tööpinna. See oli 14,5mm, vene rist on 15mm ja see imelik rist 16mm tööpinnaga. Loogika järgi peaks jämedama tööpinnaga rist pidama kauem, aga päris nii see vist ikka ei ole. Ega siis GME insenerid mingid papist poisid pole. Või on? 
Tagab siis määrdenippel pikema eluea?Tavaliselt kulub just risti see ots, millel määre otsa saab. Või on vastupidi? Kulunud otsal põleb määre välja.
?????????
C