
Panen siia Teile lugemiseks kõike head ja halba oma projektika kohta. Kindlasti kunagi hiljem ka endal hea ja põnev lugeda

Niisiis, auto soetasin 3. oktoobril aastal 2017. Kihutasin pidevalt ringi Samaradega ja sattusin kogematta Eesti Ladaklubi lehele. Avastasin siit igasugu põnevaid teemasid ja muudki. Hakkasin lugema erinevaid külastajate ja foorumi liikmete autode teemasid. Vaz auto restaureerimine tundus väga põnev ja sai hakata vaatama ka endale žigulid



Võtsin auto enam-vähem juppideks ja sain ta viia mehe juurde kes kunagi tegi keretöid. Ta vahetas ära karbid, tagapõlle, esimese parempoolse tiiva ja veel mõned roostepesad. Peale seda jäi auto pooleks aastaks lihtsalt garaaži seisma. Ühel hetkel tekkis uuesti huvi ja läksin siis vaatama mida teha. Kahjuks oli selle poole aasta jooksul ta mõnest kohast hakanud roostetama uuesti ja ka uued karbid olid juba roostesed. Hakkasin siis uurima ja tuli välja, et keevitaja kelle juures auto käis, ei teinud just kõige meeldivamat tööd. Vanad karbid oli alla jätnud ja uued lihtsalt peale keevitanud. Esimese rattakoopa augu lappis plekitüki ja plekikruvidega ära ning tõmbas peale paksu mastiksi.


Keevitamist oli palju. Peale seda tuli üks jubedamaid töid minu arvates selle juures


Ette tuli võtta eeltööd värvimiseks. Õnneks ei pidanud tegelema ise pahteldamisega ega kruntimise ja värvimisega. Minu tööks jäi auto ainult matistada. Peale seda võttis auto üle värvija. Veetis pikki päevi pahteldamisele ja muudele töödele. Lõpuks sai enne olnud beež žiguli endale uue värvkatte. Värviks tuli tumesinine ja koodiks oli S3733. Lõpptulemusega jäin igati rahule


Auto värvitud, nädalaid kuivanud ja hakkas pihta kokkuladumine. Hetkel on veel see pooleli, sest ega kiiret pole ja ega kiirustada ei tohigi, kaua tehtud kaunikene

Aga minu poolt hetkeks kõik, öeldakse, pikk jutt, s*** jutt

