2101, twist, 1971
2101, twist, 1971
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Aknad ja uksed küljes ning oligi käes hetk, kui masin liikus üle pooleteise aastase pausi järel taas omal jõul.
Hetkel küll originaalsisselaskega.
Mõned tunnid lasin tal sisse töötada kohapeal. Kolleteip andis ka pisut suitsu välja, aga mitte midagi hullu.
Seejärel juba läks treileri peale ja suundusime lähimat lumerada otsima. Treilale ajades tuli ka esimene probleem välja. Nimelt oli taguots nii kerge, et tavaliste Masterite ja oma jõuga ta treilerile ei saanudki. Tõmbasin vintsiga peale ja otsisin pagasnikusse raskuseks kaks varuratast.
Rajale jõudes keerasin salongi soojakraani pärani lahti(mis hiljem osutus veaks) ja asusin vaikselt sõitma. Tahhoka käiguvahetustuli süttib hetkel 4500 pöörde pealt:D Ja sinnagi lasin mootorit vaid paar korda.
Huvitav seik oli, kui aeglasema lõigu peal järsult seest tossu täis lõi. Seisma jäänud ning kapotti pealt võttes selgus, et kolleteip va raip polnud ikka suitsemist lõpetanud. Küllap torud all oli punased. Sademeid ei olnud ja edasi sõitsin ilma kapotita:) Niipalju sellest teibist ikka kasu on, et karpa keema ei läinud.
Üldiselt võin rahuliku südamega öelda, et auto varasemaga võrreldes aeglasem pole, seega on tuuning õnnestunud ja kui hästi läheb, võib kevade poole mõelda õige sisselaske ja sportnuka peale. Veermikus kolinaid ei olnud, rool tundub kiirem ja esiosa pidamine on varasemaga võrreldes tunduvalt paranenud.
Hetkel küll originaalsisselaskega.
Mõned tunnid lasin tal sisse töötada kohapeal. Kolleteip andis ka pisut suitsu välja, aga mitte midagi hullu.
Seejärel juba läks treileri peale ja suundusime lähimat lumerada otsima. Treilale ajades tuli ka esimene probleem välja. Nimelt oli taguots nii kerge, et tavaliste Masterite ja oma jõuga ta treilerile ei saanudki. Tõmbasin vintsiga peale ja otsisin pagasnikusse raskuseks kaks varuratast.
Rajale jõudes keerasin salongi soojakraani pärani lahti(mis hiljem osutus veaks) ja asusin vaikselt sõitma. Tahhoka käiguvahetustuli süttib hetkel 4500 pöörde pealt:D Ja sinnagi lasin mootorit vaid paar korda.
Huvitav seik oli, kui aeglasema lõigu peal järsult seest tossu täis lõi. Seisma jäänud ning kapotti pealt võttes selgus, et kolleteip va raip polnud ikka suitsemist lõpetanud. Küllap torud all oli punased. Sademeid ei olnud ja edasi sõitsin ilma kapotita:) Niipalju sellest teibist ikka kasu on, et karpa keema ei läinud.
Üldiselt võin rahuliku südamega öelda, et auto varasemaga võrreldes aeglasem pole, seega on tuuning õnnestunud ja kui hästi läheb, võib kevade poole mõelda õige sisselaske ja sportnuka peale. Veermikus kolinaid ei olnud, rool tundub kiirem ja esiosa pidamine on varasemaga võrreldes tunduvalt paranenud.
Pisike jupp liikuvat pilti ka:
http://www.youtube.com/watch?v=fvEepZW6V18
Tahab veel kõvasti timmimist.
http://www.youtube.com/watch?v=fvEepZW6V18
Tahab veel kõvasti timmimist.
Nüüdseks, kui lumi sulanud, on aeg kopikas suvisesse seadesse sättida.
Mootor tundub nüüd hästi jooksvat. Madalatel ja keskmistel pööretel väänet kenasti, aga lõpust kustub natuke ära. Ilmselt võib selle standardnuka kaela ajada. Võib-olla aitaks, kui tsipa hilisemaks keerata, hetkel on 0-asendis.
Tagasillale on vaja jäigemaid ja madalamaid vedrusid. Sain paari Volvo 240 tagavedrusid, aga need on 1:1 klassiku tagavedrud. 245 omad on jäigemad, kuuldavasti jäigemadki, kui 02 vedrud.
On keegi proovinud klassiku esivedrusid taha sobitada?
Vanadest varudest sai välja otsitud ühed Alfa Romeo veljed, mis midagi ringi tegemata Lada rummu otsa istuvad. Tikkpoldid on siiski vaja sisse keerata. Veljed vajavad ka pisut hoolitsust, et jälle ilusaks saada.
Sõber tegi ka pisut photoshoppi, et oleks aimdus, kuidas "color coded" veljed all välja näevad:
Mootor tundub nüüd hästi jooksvat. Madalatel ja keskmistel pööretel väänet kenasti, aga lõpust kustub natuke ära. Ilmselt võib selle standardnuka kaela ajada. Võib-olla aitaks, kui tsipa hilisemaks keerata, hetkel on 0-asendis.
Tagasillale on vaja jäigemaid ja madalamaid vedrusid. Sain paari Volvo 240 tagavedrusid, aga need on 1:1 klassiku tagavedrud. 245 omad on jäigemad, kuuldavasti jäigemadki, kui 02 vedrud.
On keegi proovinud klassiku esivedrusid taha sobitada?
Vanadest varudest sai välja otsitud ühed Alfa Romeo veljed, mis midagi ringi tegemata Lada rummu otsa istuvad. Tikkpoldid on siiski vaja sisse keerata. Veljed vajavad ka pisut hoolitsust, et jälle ilusaks saada.
Sõber tegi ka pisut photoshoppi, et oleks aimdus, kuidas "color coded" veljed all välja näevad:
Kui tahad jäika vedrut, siis võta Opel Frontera vedrud. Kui väga mööda ei pane, siis tal ees torrosioon ja taga spiraalvedrud. Spiraalvedrud sobisid minu raskele autole ilma lõikumata ja läbimõõt sama. Vedrud tunduvalt jäigemad, kui 02 ja volvo omad.
Näiteks, kui mul autos taga isub kaks tüüpi peal, siis tagaots vajub umbes 20mm.
Jäik vedru tahab ka jäika amorti. Ei tea, kas mul niva gabrielid väsinud, või jäävad pehmeks opeli vedrudele, igaljuhul kiltsil oli näha, kuidas tagasild perutab mul autol all.
Volvo vedrudel vaja siiski kas peenem osa ära lõigata, või kinnitused vedrukanduritele keevitada.
Mul krt õigekiri jamaks läinud.
Näiteks, kui mul autos taga isub kaks tüüpi peal, siis tagaots vajub umbes 20mm.
Jäik vedru tahab ka jäika amorti. Ei tea, kas mul niva gabrielid väsinud, või jäävad pehmeks opeli vedrudele, igaljuhul kiltsil oli näha, kuidas tagasild perutab mul autol all.
Volvo vedrudel vaja siiski kas peenem osa ära lõigata, või kinnitused vedrukanduritele keevitada.
Mul krt õigekiri jamaks läinud.
.._____
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
Pühapäeval oli kardiarajal trennipäev.
Ajapuuduse tõttu jäid autole alla 175R13 rehvid ja keevitatud diferentsiaal. Need just suurepäraselt auto juhitavusele ei mõjunud, aga esmase asfaldimulje sai kätte ja ka esimesed lastehaigused välja tulnud.
Kuna kemppidiffer vägisi mõnes kohas otse tahtis pressida, olid pääseks siduri tampimine või käsipiduriga tagaotsa lahti päästmine. Aeglasemates kurvides sai lihtsalt teisele käigule vahetusega ka tagumiku pikalt libisema, kiiremates tahtis ikka käsipidurit saada. Käsipidur andis lõpuks kogu nalja peale oma töölepingu üles. Kuna tagapidurid jätkuvalt toimisid, langeb kahtlus taaskord kässari silindri tihendile, mis ilmselt otsad andis. Viimane kord seda vahetada. Järgmine kord ostan juba õige silindri.
Teise asjana jooksis õlist tühjaks käigukast. Soe ilm ja tempokas sõit lõpetasid selle kasti eesmise rõngastihendi. Algul kahtlustasin väntvõlli tagumist simmerit, aga kuna seal oli kõik õli veel sees ja maha jäänud õliloik oli käimaõlile kohaselt must ja viskoosne, siis polnud enam kahtlust.
Oskab keegi öelda selle simmeri täpseid mõõte? Tootekood ei aita, kui riiulist on vaja otsida.
Järgmisena valuveljed ja lahtine 4.3 differ alla. Tikkpoldid on juba paigas.
Jah, tean, Niva mutrid ei pruugi valuvelje jaoks piisavad olla.
Ajapuuduse tõttu jäid autole alla 175R13 rehvid ja keevitatud diferentsiaal. Need just suurepäraselt auto juhitavusele ei mõjunud, aga esmase asfaldimulje sai kätte ja ka esimesed lastehaigused välja tulnud.
Kuna kemppidiffer vägisi mõnes kohas otse tahtis pressida, olid pääseks siduri tampimine või käsipiduriga tagaotsa lahti päästmine. Aeglasemates kurvides sai lihtsalt teisele käigule vahetusega ka tagumiku pikalt libisema, kiiremates tahtis ikka käsipidurit saada. Käsipidur andis lõpuks kogu nalja peale oma töölepingu üles. Kuna tagapidurid jätkuvalt toimisid, langeb kahtlus taaskord kässari silindri tihendile, mis ilmselt otsad andis. Viimane kord seda vahetada. Järgmine kord ostan juba õige silindri.
Teise asjana jooksis õlist tühjaks käigukast. Soe ilm ja tempokas sõit lõpetasid selle kasti eesmise rõngastihendi. Algul kahtlustasin väntvõlli tagumist simmerit, aga kuna seal oli kõik õli veel sees ja maha jäänud õliloik oli käimaõlile kohaselt must ja viskoosne, siis polnud enam kahtlust.
Oskab keegi öelda selle simmeri täpseid mõõte? Tootekood ei aita, kui riiulist on vaja otsida.
Järgmisena valuveljed ja lahtine 4.3 differ alla. Tikkpoldid on juba paigas.
Jah, tean, Niva mutrid ei pruugi valuvelje jaoks piisavad olla.
-
uuzzac
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 859
- Liitunud: 13 Aug 2007 00:19
- Asukoht: prn/tln
- Autod: Volvo S40
Äge. Auto paistab kurves päris kenasti paigas, ukselingid vastu maad ei hõõru nagu tava Ladal. Ära nende mutrite pärast väga põe, kasutasime neid ise ka alguses ja toimised kenasti, lihtsalt veendu, et mutri ja velje koonused sobivad. Ma tunneks muret rohkem tikkude pärast mis paistavad 8.8 tsingitud poldi moodi välja? Ise tegime vanadest samaari plokikaane poltidest, mille keere on täpselt õige Lada mutrile Natuke pidi keeret juurde lõikama treipingis aga see-eest hea tugev polt.
Poldid on Racingexperdist Graystoni toodang (EN8 high tensile material, 850N/mm^2, ehk tõesti 8.8) Loodan, et päris rämps pole. Sel hetkel oli mõte, et Sparco omade peale pole mõtet finantsi raisata.
Tean, et plokikaane poltidest saab teha, aga pole ühtki samaari kunagi olnud, et neid polte vedeleks. Klassiku omadel on liiga lühike keere ja ise treitud keere pole ikka see, kui tehases rullitud keere. Kui praegu juhtuks samaari polte kätte, siis kindluse mõttes ilmselt paigaldaks need, kuigi ka praegused 100Nm-ga pingutades mingit venimist ei näidanud.
Tuli meelde, et enne Rapla sõitu paigaldasin uued mootoripadjad, parajalt jäigad ja sobivalt Vene toodang (ГОСТ 62-54-75). Järgmisena käigukastile uus tugi jäigema padjaga.
Tean, et plokikaane poltidest saab teha, aga pole ühtki samaari kunagi olnud, et neid polte vedeleks. Klassiku omadel on liiga lühike keere ja ise treitud keere pole ikka see, kui tehases rullitud keere. Kui praegu juhtuks samaari polte kätte, siis kindluse mõttes ilmselt paigaldaks need, kuigi ka praegused 100Nm-ga pingutades mingit venimist ei näidanud.
Tuli meelde, et enne Rapla sõitu paigaldasin uued mootoripadjad, parajalt jäigad ja sobivalt Vene toodang (ГОСТ 62-54-75). Järgmisena käigukastile uus tugi jäigema padjaga.
- siim789
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 735
- Liitunud: 07 Apr 2006 18:56
- Asukoht: Rapla, Alu
- Autod: Vaz 2107 90a, Ford Taunus 81a, BMW e39 530dA Touring 00a
Klassiku kaanepoltidele sai väga ilusti keeret juurde keerata ka tavalise keermelõikuriga. Uue keermega osa läheb rummu poole ja seega saad ju mutri ikkagi originaal tehasekeermele keerata. Minul toimib selline lahendus igatahes väga ilusti.
Sai isegi korra kardikal masinat sõitmas nähtud, liigub küll ja päris viisakas näeb välja:) Kas järgmisel sõidul oled kah A-klassis sõitmas?
Sai isegi korra kardikal masinat sõitmas nähtud, liigub küll ja päris viisakas näeb välja:) Kas järgmisel sõidul oled kah A-klassis sõitmas?
Suvi täies hoos, aga rajale rohkem kui eelmisel kuul kardirajale pole jõudnud.
Enamjaolt põhjuseks ajapuudus, aga üksikutel vabadel hetkedel olen pühendunud ikka kopikale.
Alustaks tähtsamast.
Eile paigaldasin lõpuks võimekama nukkvõlli(284 kraadi). Vana nukki eemaldades selgus taas, miks mitte usaldada Vene varuosi.
Nimelt olid peale sissetöötamist nookurite tööpinnale ilmunud sügavad ristivaod. Need olid juba ampsanud endale ka pisut nukkvõlli. Kõrval uus nukk freesitud nukaraamis.
Vahetasin siis kõik nookurid tutikate tehasenookurite vastu, pistsin uue nuka vahele ja keerasin nulli.
Tulemus on, et tühikäik tõusis, veab veel üle 6500 pöörde ja kiirendusel on 205 rehvidega sama palju pidamist, kui varem 175 rehvidega. Esialgu võib rahule jääda.
Järgmisena lähevad käiku karpad, mis on juba projekti algusest saati plaanis olnud. Tegin neile kõigepealt väikese puhastuskuuri.
Järgmisena kolledele termoteip ümber, kuumaekraan paigaldada, gaasi ja toore trossid leiutada ning karpad otsa ühendada ja siis hakkab lõbu nende häälestamisega.
Ammu oli vajadus korralike suvevelgede jaoks. Ühed pisut kehvas korras veljed olid juba varem olemas. Ei jäänudki muud üle, kui need korrastada ja alla keerata.
Algmaterjal:
Kuna veljed on Lada sugulasmargilt pärit, ei ole ka vaja tunda häbi võõraste sulgedega ehtimise pärast. Umbes nagu Bentley veljed Golfi all Seega tundusid ka üleni hallid kapslid pisut kohatud. Sai pisut pintslituuningut tehtud ja tulemusega võib rahule jääda:
Veljed ise said värvi selle kevade moe järgi - valge velg poleeritud servaga.
Värvi jäi niipalju püstolisse, et otsustasin ka vanad piigiveljed üle tuisata.
Ja lõpuks otsustasin ka mõne korralikuma pildi teha:
Enamjaolt põhjuseks ajapuudus, aga üksikutel vabadel hetkedel olen pühendunud ikka kopikale.
Alustaks tähtsamast.
Eile paigaldasin lõpuks võimekama nukkvõlli(284 kraadi). Vana nukki eemaldades selgus taas, miks mitte usaldada Vene varuosi.
Nimelt olid peale sissetöötamist nookurite tööpinnale ilmunud sügavad ristivaod. Need olid juba ampsanud endale ka pisut nukkvõlli. Kõrval uus nukk freesitud nukaraamis.
Vahetasin siis kõik nookurid tutikate tehasenookurite vastu, pistsin uue nuka vahele ja keerasin nulli.
Tulemus on, et tühikäik tõusis, veab veel üle 6500 pöörde ja kiirendusel on 205 rehvidega sama palju pidamist, kui varem 175 rehvidega. Esialgu võib rahule jääda.
Järgmisena lähevad käiku karpad, mis on juba projekti algusest saati plaanis olnud. Tegin neile kõigepealt väikese puhastuskuuri.
Järgmisena kolledele termoteip ümber, kuumaekraan paigaldada, gaasi ja toore trossid leiutada ning karpad otsa ühendada ja siis hakkab lõbu nende häälestamisega.
Ammu oli vajadus korralike suvevelgede jaoks. Ühed pisut kehvas korras veljed olid juba varem olemas. Ei jäänudki muud üle, kui need korrastada ja alla keerata.
Algmaterjal:
Kuna veljed on Lada sugulasmargilt pärit, ei ole ka vaja tunda häbi võõraste sulgedega ehtimise pärast. Umbes nagu Bentley veljed Golfi all Seega tundusid ka üleni hallid kapslid pisut kohatud. Sai pisut pintslituuningut tehtud ja tulemusega võib rahule jääda:
Veljed ise said värvi selle kevade moe järgi - valge velg poleeritud servaga.
Värvi jäi niipalju püstolisse, et otsustasin ka vanad piigiveljed üle tuisata.
Ja lõpuks otsustasin ka mõne korralikuma pildi teha:
Selle nädalavahetuse plaan nägi ette karburaatorite paigalduse. Selleks oli aga jällegi palju eeltööd vaja teha. Kuna ma karpadega ühtegi trossi kaasa ei saanud, tuli ise valmistada tooreklapi ja gaasi trossid ning tühikäigu reguleerimise kruvi tuua karpadest eemale.
Alustasin viimasest. Siin oli palju abi Lada enda varamust. Nimelt nokkisin ühes vanast spidomeetrist välja päevase läbisõidu nullimise trossi koos nupuga. Keermestasin otsa ja treisin pisikese ülemineku, mille keerasin karpa külge kruvi koha peale. Ülemineku sisekeermes hakkab nüüd liikuma uus reguleerkruvi. Palju möla, aga pildi pealt peaks igaüks aru saama:
Tooreklapiga palju nuputamist polnud, sai kasutatud pisut teist tüüpi kaherattalise osi. Lihtne ja loogiline.
Gaasitrossina kasutan jalgratta piduritrossi. Seal eriti mingit aretamist polnud, kuna tsikli trossid on samasuguste otstega.
Nüüd jäi veel paigaldada sisselaskekolledele termoteip ja kuumaekraan. Viisakama välimuse nimel pihustasin kolled pärast katmist ja kuivamist veel musta kuumakindla värviga üle.
Ekraan on roostevabast plekist.
Kõik see valmis, hakkasin külge proovima karpasid nende õigete ühenduslõdvikutega ja koheselt selgus, et see mul ei õnnestu. Lõdvikud olid kui plastikust ja peale venitades ilmus neis ohtralt mõrasid ja pragusid.
Jälle ikaldus. Peab ikka silikoonlõdvikut ostma.
Alustasin viimasest. Siin oli palju abi Lada enda varamust. Nimelt nokkisin ühes vanast spidomeetrist välja päevase läbisõidu nullimise trossi koos nupuga. Keermestasin otsa ja treisin pisikese ülemineku, mille keerasin karpa külge kruvi koha peale. Ülemineku sisekeermes hakkab nüüd liikuma uus reguleerkruvi. Palju möla, aga pildi pealt peaks igaüks aru saama:
Tooreklapiga palju nuputamist polnud, sai kasutatud pisut teist tüüpi kaherattalise osi. Lihtne ja loogiline.
Gaasitrossina kasutan jalgratta piduritrossi. Seal eriti mingit aretamist polnud, kuna tsikli trossid on samasuguste otstega.
Nüüd jäi veel paigaldada sisselaskekolledele termoteip ja kuumaekraan. Viisakama välimuse nimel pihustasin kolled pärast katmist ja kuivamist veel musta kuumakindla värviga üle.
Ekraan on roostevabast plekist.
Kõik see valmis, hakkasin külge proovima karpasid nende õigete ühenduslõdvikutega ja koheselt selgus, et see mul ei õnnestu. Lõdvikud olid kui plastikust ja peale venitades ilmus neis ohtralt mõrasid ja pragusid.
Jälle ikaldus. Peab ikka silikoonlõdvikut ostma.
Nagu lubatud, esimesest karpadega käivitusest video.
http://www.youtube.com/watch?v=4w6PVS-VeWg
http://www.youtube.com/watch?v=-VnAaEi_BRA
http://www.youtube.com/watch?v=4w6PVS-VeWg
http://www.youtube.com/watch?v=-VnAaEi_BRA
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
See, et ta nii küttesegu välja taob miski hea asi küll pole.
Imelik, et isegi küllaltki kõrgel pöördel kippus välja pahistama.
Loodan, et sul lairiba lamda on kasutada, et jälgida küttesegu koostist kogu mootori töödiapasoonis - muidu varsti kolvis auk sees
Imelik, et isegi küllaltki kõrgel pöördel kippus välja pahistama.
Loodan, et sul lairiba lamda on kasutada, et jälgida küttesegu koostist kogu mootori töödiapasoonis - muidu varsti kolvis auk sees
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."
Probleem peamiselt selles, et segu on väga-väga rikas. Tagant tuli musta ja ujutas kanalid nii täis, et pöörded langesid pärast gaasi lahtilaskmist tükk aega. See ju alles esimene käivitus täiesti häälestamata karpadega. Imestan, et üldse pöördesse läks. Siin veel vaja näppida tühikäigukruvi, sünkida, vahetada düüse jne jne. Vaja ka välja mõelda õhufiltri lahendus, sest karpad tahavad korralikult toimimiseks omale airboxi ümber. Ja lairida lambda on tõesti ostunimekirjas, küünalde pealt segu lugeda pole mingi mõistlik lahendus.
-
oolaaf
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 4924
- Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
- Asukoht: nõmme
- Autod: 2105 s1300, 1119
Leedu sõpradel on sarnaste sikli karburaatoritega hädasid parasjagu - küll on segu madalal rikas ja kõrgel vaene, saad pöördel paika siis jookseb madalalt täis jne.
Eks siit ole hea algus nüüd EFI suunas liikuda, kui hädadest lahti ei saa...
Pane mingeid pilte nende karburaatorite peadoseerimise ja abiseadmete tööpõhimõtte skeemidest - siis saab ehk midagi nuputada.
Ma loodan, et nii põhi kui abi õhu ja kütuse düüsid on ikka vahetatavad...
Eks siit ole hea algus nüüd EFI suunas liikuda, kui hädadest lahti ei saa...
Pane mingeid pilte nende karburaatorite peadoseerimise ja abiseadmete tööpõhimõtte skeemidest - siis saab ehk midagi nuputada.
Ma loodan, et nii põhi kui abi õhu ja kütuse düüsid on ikka vahetatavad...
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."
"90 percent of carb problems are ignition related.."