Kokkujooksu reguleerimine

[veiko]

Vahetasin kõik roolivardad ära ja nüüd vaja kokkujooksu reguleerida. Ega praegu sõita ei saagi eriti, see kokkujooks on ikka väga mööda momendil, asfaldil sõites kostab kerget kummivilina moodi heli. Mõtlesin, et laseks kusagil ära teha, aga sellega jälle väikesed probleemid. Esiteks üsna mitmes kohas kus käisin, öeldi, et nad ei saa sellise auto kokkujooksu reguleerida, sest arvutis (mille abil reguleerimine käib) puuduvad andmed selle kohta. Paar kohta ikka leidsin ka kus öeldi, et saavad ära teha, ühes kohas taheti 475, teises 375 kr, (tunni hind, aga alla tunni ei võetagi, samas olen kuulnud ka, et saab kusagil 275-ga vms), aga neis järjekorrad üsna pikad, mõtlesin, et prooviks ise enam-vähemgi paika saada, et vähemalt sõita saaks ja kummi ei sööks.
Nüüd siis küsimused:

*kui suur kokkujooks 063-l peaks olema? Raamatust lugesin ?igulite kohta, et mingitel vanemat tüüpi varraste-liigendite-hoobadega süsteemil 4 mm (ilma koormusta 9), uuematel 3 mm. Samas mu autol on hoopis mingi teistsugune tähistus kui need raamatus mainitud (ei ole "vanem" ega "uuem", ilmselt veel uuem. Raamat ju aastast 197*, auto aga 1985:spin)

*kust kohast seda kokkujooksu suurust mõõta, kas velje serva järgi või rehvi?

*kuidas koduste vahenditega seda kõige parem reguleerida oleks?

* kokkujooksu reguleerimisel pidi vist kuidagi ka tagarataste asendit arvestama?

[veiko]

Üritaks võibolla homme asja ette võtta , aga pole seda varem teinud ja põhjalikku infot ka asja kohta ei oma, sooviks mingeid juhiseid saada.
Kas põhimõtteliselt peaks asi nii käima, et panen rooli otseks, vean tagumise rattaga paralleelselt näiteks nööri või mingi pika laua esiratta juurde ja siis üritan roolivardaotsa pikkust muutes saada sellise tulemuse, et velje (kui mõõtmine velje järgi käib) eesmine ots oleks lauast/nöörist u. 1,5 mm kaugemal kui velje tagumine pool? Sama teise rattaga tehes peaks tulemuseks olema kokkujooks 3 mm. Hehe, tegelikult nii ei pruugi ikka olla, juhul kui äkki tagumised rattad ei ole täiesti parallelsed (ma ei tea kas on või mitte, aga mine tea). Siis peaks ikkagi teise esiratta panema eelnevalt reguleeritud esiratta järgi paika, et velje eesmiste otsade vahe oleks 3 mm kitsam kui velje tagumise otsa? Sellist pikka vahemaad pole muidugi eriti mugav mõõta, eriti kuna rehvid all ja ei saa mõõdulinti täpselt velje servast teise velje serva vedada, peab mõõdulinti painutama (rehvid all ju). Ja üksinda seda ei tee ka.

[marks]

Tagumiste rataste vahe on kitsam, kui esimestel.

Kunagi ma reguleerisin kokkujooksu nii: rattad otseks, võtsin kaks pulka, mõõtsin rataste salongipoolsema vahe ära, tegin pulkadele märgid ka, siis mõõtsin esiotsapoolsema vahe ära, siis reguleersin ühte ratast nii palju, et esirataste eesimse ja tagumise vahe erinevus oleks 2-3mm.

[Mel]

Kokkujooksu saab reguleerida vardaga, mis nn teleskoop põhimõttega, st ühte varrast saad teise seest välja tõmmata. Rattad autol otseks ning lähed auto alla (kanalis hea teha). Paned varda rataste vahele kummi keskosas ning enam-vähem ratast poolitavale kujuteldavale joonele (kindlasti ratta peal ettepoole või tahapoole). Märgid kriidiga varada koha ära. Nüüd lükkad autot edasi või tagasi nii, et ratas teeb pool ringi ning näiteks enne taga olnud märgistatud koht liigub ette. Nüüd paned varada uuesti märgistatud kohapeal vahele ja vaatad, kas on kokkujooks, milline on ja kuhu on vaja reguleerida. Tulemus peab olema see, et kui ees on varras rataste vahel täpselt vastas, siis taga peab jääma kummi ja varda vahele väikene vahe. Kui suur see millimeetrites oli, ei mäleta praegu peast.

Kokkujooksu ennast saad reguleerida pikki ja lühikesi rooliotsasid ühendavat klambrit keerates. Lõdvendad selle klambri kinnituspolte ning keerad. Jällegi peast ei mäleta kumba pidi keeramine kuidas rattaid liigutab.

Kui kokkujooks on ikka väga mööda, siis ei aita nende klambrite keeramine, vaid võtad rooliotsa lahti ja keerad ainult ühte otsa klambri sees.

Seda, kas reguleerida vaskult või paremalt poolt, olen ma puhtalt silmaga vaadates teinud. Rooli olen otseks pannud, siis vaadanud, kumb esimene ratas on sisse või välja. Võrrelnud tagumiste ratastega. Vajadusel keerad ainult ühte poolt või mõlemat. Näiteks keerad ühte poolt välja ja teist sisse, kui tahad rooli ilusti otseks.

Kui sellist varrast ei ole, saad reguleerida ka kahe pulga abil. Pulgad paned teatud osas üksteisega kattuvaks/kõrvuti. Hea oleks näiteks pleki klambriga kattuvate kohtade pealt pulgad paraja tugevusega kokku tõmmata, siiski peab saama pulkasid edasi tagasi liigutada. Ülejäänud kokkujooksu seadmine nagu eelpool vardaga kirjeldatud.

Jutuna kirjutada on seda väga raske, otsi näiteks raamatukogust mingi ?iguli raamat ja seal piltidelgi näidatud, mida ja kuidas teha.

[veiko]

Uurisin veidi raamatut nüüd. Kirjade järgi peaks mõõtmine toimuma siiski velje servast, kui kummi pealt mõõta ja selle järgi kokkujooks paika panna, siis tegelikult jääks kokkujooks väiksem kui peaks. 4 mm tühjal autol peaks olema siis paras kokkujooks vist. Aga jah, just see täpne mõõtmine on veidi problemaatiline mul.

Hmm, tegelikult tuli mingi mõte, et võtaks näiteks mingi sellise jäiga metallvarda (või toru) ja ühte otsa laseks keevitada vana roolivarda küljest lõigatud keermestatud osa. Siis sinna saaks ühe vana reguleermuhvi ilusti otsa keerata (see, millega 2 roolivarrast ühendatud on). Kui nüüd keerme samm teada on, siis ei peakski hakkama mingeid mõõtevahendeid kasutama, lihtsalt arvestan välja mitu pööret pean seda muhvi keerama.
(pildi järgi võib tekkida mulje, et panen varda rehvi vastu, tegelikult mõtlen ikka velje äärt, ma ei oska rehvi sinna peale joonistada:P)

[tiit]

Kõik õige aga varda otsad ürita võimalikult teravad teha. Mõõtmine konkreetsem. Vabrikus tehtud riistapuul on otsad vända kujulised siis parem ligi pääseda.

[veiko]

Jah, ega sellist ka raske aretada pole. Muidugi kui otsad teravamad tahta teha, siis pean sellele originaal-reguleermuhvile midagi otsa panema, muidu seest tühja asja ei saa teravamaks lasta. Homme töö juures vaatan, kuidas teha saan, kas vändakujulise või sirge.

[motamees]

Materjalideks suusakepitoru, 12mm keermelatt ja 12mm mutter.
Mutrit keerates saab pikkust muuta.
Ükskord oli vaja kiiresti kokkujooksu mõõta. Kodus olevatest materjalidest sai kähku kokku pandud. Nii on jäänud.

[tiit]

Algselt postitas: Veiko
Jah, ega sellist ka raske aretada pole. Muidugi kui otsad teravamad tahta teha, siis pean sellele originaal-reguleermuhvile midagi otsa panema, muidu seest tühja asja ei saa teravamaks lasta. Homme töö juures vaatan, kuidas teha saan, kas vändakujulise või sirge.

Sinu konstruktsiooni järgi on ainult see viga et kui lada järgi teed siis mõnel laiemal või kitsamal autol sellega ei mõõda.
Mota variant geniaalselt lihtne

[veiko]

See Motamehe variant hea lihtne/kiire jah. No põhimõtteliselt mul mingi pikk keermelatt seisab tööl kapis, pole küll vist 12 mm, arvan et 10 mm, aga ega väga pikka juppi pole tarvis, siis ei hakka painduma vast. Suusakeppi poleks kusagilt võtta, aga torusid leidub tööl küllaga, enamus neist on küll mitu(kümmend) korda jämedamad, aga vast leiab ka mingi pooletollise vms, kuhu see keermelatt enam-vähem täpselt mahuks. Võibolla tõesti kasutan sellist lihtsamat varianti. Aga palju te ise kokkujooksuks paneksite siis (tühja autoga reguleerides), 4 mm?

[tiit]

Kui raamat ütleb 4 siis pane 4. Samas pead arvestama sellega et sirget latti sa tõenäoliselt päris ratta tsentri kõrgusele ei saa, seega võid ka 2-3 panna midagi ei juhtu

[veiko]

Algselt postitas: tiit
Samas pead arvestama sellega et sirget latti sa tõenäoliselt päris ratta tsentri kõrgusele ei saa

Njaa, selle peale ma ei mõelnud. Kui tõesti ei saa, siis teen ikka nö vändakujulise.

[veiko]

Täna siis proovisin, tõsi ta on, sirge vardaga päris tsentri kõrgusele ei saa ja velje ääre vastu hoopiski mitte. Kahjuks polnud praegu võimalik vändakujulist varrast aretada. Seetõttu siis mõõtsin rehvi pealt (üsna välimise ääre lähedalt, kus üks joon jookseb). Kuna nõutud kokkujooks (4 mm tühja autoga) on antud velje äärest mõõtes ning rehvi äär asub kaugemal, siis põhimõtteliselt peaks sealt mõõtes natuke rohkem olema. Umbes 5 mm siis panin.
Lisaks kokkujooksule oleks vaja arvatavasti ka ratta külgkalle ja pöördtelje pikikalle paika panna, sest on ikka tunda, et mingi asi päris paigas pole. Põhimõtteliselt peaks rool ise keskele jooksma kui peale pööramist lahti lasta, seda aga ei juhtu kohe üldsegi mitte, peab ikka ise suhteliselt tugevalt (umbes nii nagu keskasendist välja keerata) keerama. Sel juhul vist pöördtelje pikikalle mõjutab kõige rohkem? Seda aga vist koduste vahenditega kohe mitte ära ei tee.

[motamees]

Algselt postitas: Veiko
... 4 mm tühjal autol peaks olema siis paras kokkujooks vist.

Raamat annab 2-4mm koormatud autol. Pole ju raske mõned kartulikotid istemetele panna (praktiliselt vajalik esitelje koormatus).
Mina olen üritanud panna 3mm kummi keskelt, nii kõrgelt, kui sirge latt võimaldab. Väike (1mm) eksimine siia-sinna pole mingi patt. Enne panekut keerutan kummid läbi, et keered ei oleks.
Enne mõõtma asumist tuleb auto läbi kiigutada. Rooliga edasi-tagasi, amplituudiga väiksemaks, kuni keskele sirgeks.
Eestpoolt panen mutriga lati pikkuse paika. Latt tahapoole vahele ja tõmban vastu kummi mõlemad otsad. Mutri ja toru vaheline pragu ongi kokkujooks (võid keermeniite lugeda).
Külgkallet ja ettejooksu ei ole võimalik kodustes tingimustes usaldusväärselt panna.

[veiko]

Enam-vähem siis panin eile paika, kusagil 4 mm kanti tundus jäävat (tühi auto), aga üksinda oli suhteliselt kehv mõõta, proovin lähemal ajal kusagil siiski täpsemalt üle kontrollida.
Aga jah, kalde ja pöördtelje pikikallet ei olekski mõtet pragu reuleerida lasta, kuna tundub, et õõtshoobade puksid vajavad varsti vahetamist, üsna pragunenud teised.

[tiit]

Külgkallet on täiesti võimalik reguleerida. Olen teinud. Vajalikud tööriistad on sile loodis põrand, raskusega nöör ja supler. Nööri riputad üle poritiiva ääre ratta keskele ja supleriga mõõdad velje ülemisest ääres nöörini ja samuti alumisest äärest. Usaldusväärsem tulemus jällegi nii nagu kokkujooksu mõõtmiselgi kui liigutad autot ratta poole pöörde jagu ja mõõdad samast velje punktist

[m6mm]

Kas võistlusautodel on standardautoga samad kokkujooksu mõõdud, külgkalded peaksid kindlasti suuremad olema, aga kui palju... (asfalt, kruus, lumi/jää)? Kindlasti igal juhil ja autol on oma käekiri, aga tõenäoliselt on mingid rusikareeglid.

[onual]

Võistlusautol peaks igale võistlesele vastav seade olema.Hetkel saaremaa jaoks panin enda omal külgkalded nulli ja väikese lahkujooksu.Kui saaks,paneks tagasillale ka kerge kokkujooksu.

[m6mm]

Algselt postitas: onual
Võistlusautol peaks igale võistlesele vastav seade olema.Hetkel saaremaa jaoks panin enda omal külgkalded nulli ja väikese lahkujooksu.Kui saaks,paneks tagasillale ka kerge kokkujooksu.

Olen täiesti nõus, et igal ühel on oma lemmik, aga ikkagi kas päris nii erinev ka on ,et mõni mees läheb asfaltile lahku-, teine kokkujoksuga:puzzled.
Panid Saaremaale kalded nulli, miks... Ise mõtlen, et null võiks olla jääl hea, auto ei vaju libeda pärast kaldu? Aga nüüd tuleb saarel kindel kruusaralli, kas seal ei võiks olla rattad kaldus?
Ja panid väikese lahkujooksu? Vaadates eelmisi postitusi on linnasõidu autol kokkujooks...? Äkki täpsustad miks selline valik;).
Ise pole kunagi mingeid erilisi seadeid proovinud. Tavaliselt olen kokkujooksu lasknud nulli panna ja rattad natukene kaldu. Samas olen kuulnud, et vähemalt esisillaveolisega pidi kiirendades kokkujooks kõvasti muutuma, ei mäleta täpselt kummale poole (vist lahku):puzzled

Uurin kuna neljapäeval on stendi aeg kokkulepitud

[onual]

Ei jõudnudki enne saaremaad foorumisse,aga tagantjärgi võin öelda et valik oli õige.
Kalded panin nulli jäiga vedrustuse pärast.Meil amordid nii kõvad,et auto ei kaldu.Null kaldega on rehv kogu aeg täiega maas.
Lahkujooks aitab keerata.Kiviaedade vahel pööras auto väga hästi.Tagasilla kokkujooks hoiab auto otse,ehk siis tagumine ots ei kipu ette minema.

[Muudetud: 29-11-2009 onual]