"traktor"2121,motamees,81

[overspeed]

Kuna sumbutist tuli suitsu, siis eeldasime, et klapisääretihendid (edaspidi: kst) on läbi. Motamees käskis need mul ära vahetada, sest ma pole kunagi ise kst-id vahetanud (körvalt olen näind küll), et saaks asja oma käega läbi tehtud.
Olnud esimese klapivedru eemaldanud leidsime, et vanad tihendid puhta pehmed alles. Nii kui olex just vahetatud eelmise omaniku poolt ennem seisma jätmist. Vahetasin esimesel sil.-l mölemad. Tekkis küsimus, et kas on siis mötet üldse vahetada, kui asjad puhta uued. Samas on ju nukkvöll maas, et vahetaks siis juba südamerahulduseks ära. Aga pealepandavad on mingid kahtlased omamoodi tihendid (vaata pildilt), et jätaks ikka vanad.
Kurvaks tegi asja ka see, et kust see suits siis tuleb, kui tihendid uued on. Äkki on möni tihend halvasti pandud, sellest piisab ju, et suits lahti. Otsustasime köik siiski vahetada. 4. silindril oli üks kst viltu pääl ja seega valesti kulunud, teised köik paistsid korras. Eks näis, kas suits kaob.

Pilt: valge on selline kummi moodi asi, nimetatakse fturoplast. keskmine asi on teda all hoidev korpus ning viimane seib hoiab korpust. Seibi hoiab maas väiksem vedru. See "kumm" käib 2/3 klapijuhtpuksi pääl, 1/3 klapi sääre vasta.

[chp]

Huvitav mis see aparaat praeguses olekus kaaluda võib?
Ja veel huvitavam on, et kuidas ta maastikul käituda võib.
Mota ehk võimalusel kommenteerib?

[motamees]

Ega seda kaalu ei oska õelda. Vaevalt ma temaga kusagile kaalu peale minna saan. Saleduskuur on olnud igastahes tõsine.
Tagumisel otsal (käisin just proovisin) sain üksinda tuule alla. Kolmekesi lükkasime küljeli.
Maastikusuutlikuse kohta ei tule ilmselt adekvaatseid kommentaare kunagi. Mul ju puudub selline rassimise kogemus tavaNivaga. Võin pajatada kunagi kogemusi konkreetse isendi kohta, kui sõitmiseks läheb.

[chp]

Eks jääme siis seda puudevedu ja kommentaare ootama
Sai siin paar päeva enda niivuriga ka puid veetud...polnudki erilist koormat kärus...vast 600-700 kg....aga masin tegi küll enneolematuid kiikse ja kääkse...eks sõltub muidugi ka mis tüüpi kärukonks taga on jne.
Sai ka täna tagasillale kõik uued vardad ostetud kuna turnimisega puksid täitsa õhtusse läinud. Veerenni tn poeomanik soovitas mõlemale poole puksidele seibid panna, et puksid rohkem pinges oleksid...Mota ehk viitsib sellise asja kohta ka midagi kommenteerida? Mina esimest korda kuulen sellisest varjandist....

[põletaja]

Algselt postitas: chp
.
Sai ka täna tagasillale kõik uued vardad ostetud kuna turnimisega puksid täitsa õhtusse läinud. Veerenni tn poeomanik soovitas mõlemale poole puksidele seibid panna, et puksid rohkem pinges oleksid...Mota ehk viitsib sellise asja kohta ka midagi kommenteerida? Mina esimest korda kuulen sellisest varjandist....

kommenteeriks seda nii et klassikal võid nii teha aga nival ei soovitaks kuna niva tagasild peab igatpidi palju liikuma ise“sai järgi proovitud ja peale väikest turnimist juba oli vardal silm otsast läinud jääb liiga jäigaks nii et ei soovita

[Landy]

Algselt postitas: põletaja
kommenteeriks seda nii et klassikal võid nii teha aga nival ei soovitaks kuna niva tagasild peab igatpidi palju liikuma ise“sai järgi proovitud ja peale väikest turnimist juba oli vardal silm otsast läinud jääb liiga jäigaks nii et ei soovita

Korralik Niva omanik keevitab varrastele kenasti vinklist tugevdused peale ja ka silmadele teeb tugevdused. Siis ei murra ega painuta neid nii kergelt.

[motamees]

Algselt postitas: chp

Sai siin paar päeva enda niivuriga ka puid veetud...polnudki erilist koormat kärus...vast 600-700 kg....aga masin tegi küll enneolematuid kiikse ja kääkse...
Veerenni tn poeomanik soovitas mõlemale poole puksidele seibid panna, et puksid rohkem pinges oleksid...

Niva konks tuleb jah natuke liiga palju (seda põhjustab pikk stange kinnitustoru) tagant välja - pikk jõuõlg. Üheteljelise käruga tuleb palju raskust taguosale.
Mul tuleb taha spetsiaalne kaheteljeline käru. See ei vaeva keret. Konksu nupu panin hästi kere lähedale - lühike jõuõlg.
Kummipuksidele on ennegi seibe juurde pandud. See võtab ka kulunud puksilt loksumise võimaluse. Spetsiaalselt valmistatud (läbimõeldult) seib ei lase ka kummipuksi äärtel lõhki pakatada. Sellisel juhul peaks seib olema kausi kujuline.
Niva all selliste seibide kasutamist ei oska kommenteerida. Tegelikult võiks siis Nival kasutada seibideks raua asemel transportöörlindist seibe. Teeb pea sama töö, mis raudseib aga samas on väheke elastsem. Transportöörlindist seibe on Sierradele esisilla pukside jäigastamiseks pandud (enne seda, kui tehas otsustas jäigad puksid ise teha) küll-küll.
Tuli ka praegu üks äkkmõte. Mis oleks siis, kui kasutaks silla reaktiivvarraste valmistamiseks torsioonvedru? Ükskord korralikult teha ja oleksid eluaegsed. Need juba katki ei lähe. Vedrule tuleks ilmselt null otsa keevitada otsast. See aga juba tehniline (keevitajale) küsimus.

[põletaja]

Algselt postitas: Landy
Korralik Niva omanik keevitab varrastele kenasti vinklist tugevdused peale ja ka silmadele teeb tugevdused. Siis ei murra ega painuta neid nii kergelt.

Aga Ländi, kui tulihingeline ohvrooder peaks ka seda teadma, et selline seibide vaheletoppimine on tagasilla liikuvuse piiramine, mis läbivusele just kasuks ei tule

[motamees]

Algselt postitas: motamees
Tuli ka praegu üks äkkmõte. Mis oleks siis, kui kasutaks silla rektiivvarraste valmistamiseks torsioonvedru? Vedru tuleks ilmselt nulli otsa keevitada otsast. See aga juba tehniline (keevitajale) küsimus.

Seda mõtet edasi arendades (hommikuse kohvilaua tulemus) võiks kindluse mõttes nullid otsa sepistada. Vedruteras võibolla ei salli keevitust. Sepistatud otste jaoks tuleb kasutada ilmselt teisi kummipukse. Nende valik on ilmatu lai.
Torsioonvardad lasevad ka sillal kergemini liikuda, vaatamata kõvadele kummipuksidele.

[overspeed]

Endine Niva omanik, olles teinud midagi tagapidurite juures, ei ole saand trummleid kätte, kuna need pooltelje flansi külge liialt kövasti kinni oksüdeerunud olnud. Et neid kätte saada, siis ta on puurinud trummlitel flansiäärse auklikuks.

[motamees]

Sai siis Niva maale viidud.
Peale eilset tööpäeva koos Overspeediga on projekt "traktor" jõudnud lõpule. Sillavahetus tehtud. Probleeme oli bena sissevalamisega (paak lekkis). Sai siis lihtsalt 5liitrine kansa paigutatud kapoti alla. Sealt seest pump imebki.
Esimesed sõidumuljed on head. Teepeal probleeme polnud. Ei kuumene ta üle (sumbuti asetuse pärast) midagi. Isegi esimene veetakistus sai edukalt ületatud.

[motamees]

Maale jõudes otsustasime ka kohe tema kasutuskõlblikkuse ära proovida. Kodus valmis tehtud kaheteljelise käru eelik sai tagant ära haagitud ja siis metsa minek. Käru täna taha ei tihkand panna. Üleeile metsast talvest jäänud puid, kälimehe traktoriga, tooma minnes õnnestus see ära uputada. 3tundi metsas tööd ja ühtegi puud kodu polnud.
Otsustasime siis need trakatsi käru pealt maha visatud puud ära tuua soolo masinaga.

[motamees]

Traktori käru koormast jäi veerand metsa peale Niva täislaadimist. Tuli välja ilma probleemideta. Polnud nagu sellist mõtetki, et kinni jääks. Ometi sama koht, kus traktor kinni istus (eespool näha puudega täidetud mudaauk).

[motamees]

Sai tehtud kolm "proovireisi". Ikka muljed head. Ainuke viga mis ilmnes, oli starteri pukside kulumus. Nimelt ei taha töösooja mootorit hästi ringi vedada. Jahtunud mootorit veab lõbusalt.
Ka oleks ikka võinud jätta alla niva vedrud (Panin taha alla natuke pehmemad Volvo vedrud). Sellise koorma all ikkagi sild pukside peal. Mõlemad vead on kergesti kõrvaldatavad.
Metsas kapotini ulatuva võsa sees sai mindud pisut liiga julgeks. Puuhoovis riida kõrval otsustasin sõita läbi nõgese põõsa. Läbi/üle sõites selgus aga nõgesepõõsa tegelik pale. Seal sees oli ZILi vana velje, millest niivur ilma probleemideta lihtsalt üle (esirattaga) sõitis.

[chp]

Rõõm näha, et masin oma eesmärki edukalt täidab. Ise vedasin samuti niivuriga puid seal kus t-40 põhjapeale kaevas ennast, samuti kinnijäämise märke ei ilmutanud. Eks kergus mängib oma osa.

[motamees]

Selline käru tuleb taha. Kast veel peale panemata. Seda saab siis sügisel katsetama hakata.
Et metsas oleks mugavam manööverdada ja sisse-välja käia on uks eest ära. Ukse poldid käivad ära näpuga võttes.

[chp]

Kui haagisele kast lehtrauast tuleb (ebatõenäoline) pole probleemi. Kui aga puitkarkassiga või sootuks nö voodrilauast, siis hakkab koorma all esimene ja tagumine ots pinnasel erinevalt mängima. Tulemuseks see, et pool koormat jääb metsa tee perve,haagise kandev osa muutub kiirelt "pehmeks" ning üllatavalt kiirest lõpetab väga ebasobival hetkel töölepingu. Kogemused samalaadse, gramm-kaks pisema "haakega".

[overspeed]

Haagisele tuleb kast saaremaa omapärast: lennuvälja plaatidest. Ja seda käru kasutati metsast puude toomiseks ennegi ning mingeid probleeme pole siiani esinenud. Ennem oli ta aga hobuse vedada, nüüd traktori.

[logman]

Algselt postitas: overspeed
...Haagisele tuleb kast saaremaa omapärast: lennuvälja plaatidest....

Maru aparaat saab olema ,kerge!
Aga kuidas jääb mugava lisavarustusega? Kast kallutama....
Kas tuleb?

[motamees]

CHP-le. Nagu eelpool kirjutatud, tulebki kast lehtmetallist. Kuigi veidi auklik. Mõte oli põimida kokku neli lennuvälja plaati. Mõlemad äärmised tõusevad külgedeks. Käru saab diisli peal pikemaks tõmmata. Siis ka plaadi mõõdu välja annab (3m).
Logmanile. Kast ei tule kallutatav. See muudaks asja oluliselt keerulisemaks ja raskemaks. Aga mõte siiski hea - Ehk saan kuidagi külgplaati alla käima panna. Siis pole vaja maha tõsta, vaid saab veeretada üle külje.
Lisavarustusena konditsioneeri ka ei tule. Talvel tal ikka vähe otstarvet.