
Seega võtsin ühendust sakslasest omanikuga, kellega õnneks sujus suhtlus ka inglise keeles. Tegelikult pakkus müüja kaasa ka Lada 111, kuid selle transport pole küll kulutust väärt ja sain Funi hinna soodsamaks kaubelda selle arvelt.
Varsti mõtlesingi juba transpordi peale ja selleks võtsin ühendust Mobile.ee-ga. Olen ka varem ühe auto nende kaudu ostnud, seega oli positiivne kogemus all. Tegelikult teen täiesti varjamatult neile ka reklaami (ka esimesed pildid on Mobile.ee tehtud ja nende FB lehelt võetud). Mõlemad ostukogemused on väga positiivsed. Suhtlemine kiire ja meeldiv. Räägid läbi tingimused ja asjad, mida auto vastuvõtmisel kindlasti vaadata tuleb, teed ülekande ära ja siis nii paari-kolme nädala pärast võid minna Kadaka teele vastregistreeritud autole järele. Kui tahta saab valida nende teenuste hulgast ka paketi, kus autole tehakse tema asukoha riigis kõik tehnilised kontrollid jms lisaks üldisele taustakontrollile. Kuna mul mõlemad autod suht odavad olnud, siis pole tehnilist kontrolli lasknud teha.
Auto Eestisse jõudmisega seotud kulud olid: 600€ transport, riigilõiv registreerimisel 219€, mobile.ee vahendustasu 200€ ja lisaks mõned väiksemad summad, nt pangaülekandekulud jms.
Auto ise on pärit Bohse tehasest. Mis on Bohse, saab tänu Markoj-le lugeda siit http://www.bohse.ee/ Tegemist on siis Saksamaale Deutsche Ladale tehtud autoga, omades Lada VIN-koodi ja embleeme (mitte nö päris eraldiseisvat Bohse VINi ja embleeme).
Läbisõiduks pakkus eelmine omanik 124 000, mis on vast ka tõsi auto seisukorda arvestades.
Mootoriks on 1.1 liitrine. Selle toide ja süüde tahab ülekäimist. Esimene sõit Kadaka teel Piritale oli päris vaevarikas. Auto liikus ainult jalaga pidevalt gaasi pumbates ning kiiruse saamine üle 40 km/h oli sisuliselt võimatu.
Katuse riidest osa rändas kõvaks ja kollaseks tõmbunud "klaaside" vahetuseks Tepingusse.
Salong on suhteliselt heas korras, kuid armatuur on lõhki pakatanud nagu ikka Samaradel. Selle osas aitas parema tükiga hädast välja Ivar7.
Kere tahab ka värskendust saada. Otseselt läbivat roostet pole, kuid kobrutavaid kohti ikka jagub. Sellel aastal teen pigem kiire iluravi ja põhjalikud keretööd jätan talve/järgmisesse aastasse.
Põhja alt oli siin-seal kooruvat mastiksit, kuid tüüpilised nõrgad kohad nagu põhi tagasilla kinnituste juurest on kõvad. Ühe pehkinud koha leidsin siiski kõrvalistuja jalge juurest.
Ka summutaja tuleb välja vahetada, vaatamata äärmiselt loomingulisele keevitustööle lekib see mitmest kohast.
Välimuselt läheb auto originaaliks, saades külge tavapärased Samara stanged. Praegused on Saksamaal Samaradele tehtud maaletooja nö tuuningpaketist "TOP", mida Bohsedele ei käinud küljes. Muidugi see tagumise värv...
Lisaks tavapärased hooldused nagu rihmavahetus, uued vedelikud, pidurite ülekäimine jne jne.