Esialgne postitaja JAN007
Kysiks veel seda, et kui mul homme 6nnestub mootor t88le saada, siis kuidas kasutada aeglustit ja seda difrilukku, mis kiirustel v6i kuidas neid sisse ja v2lja lylitada tohib? Mul sisuliselt puuduvad kogemused jeepidega..
Nüüd siis puust ja punaseks:
Aeglusti kang on see väike juhipoolne . Toimib järgmiselt (ülalt alla) L-N-H. Lahtiseletatult järgmiselt: Kõige juhupoolne asend on kiire ülekandega ja mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, keskmine neutraalasend näiteks kasutav pukseerimisel, ning ülemine asend on aegalase ülekandega ja kasutamiseks raskete teeolude korral või väga raske esme pukseerimisel.
Armatuuri poolne kang on keskdifferentisaali lukustamtaniseks.(Mõlemad kardaanid pöörlevad nüüd ühtlase kiirusega. Sisselülitamisel süttib armatuuris kollane hoiatustuli. Kasutada ainult pehmel pinnasel (muda, lumi, liiv). Kindlasti ei tohi sisselülitatud keskdifferentsiaaliga sõita hea haarduvusega kõval pinnasel!
keskdifferentsiaali lukustuse vabastamiseks tuleb kangi lükata väikesel kiirusel aramatuuri poole.
Seega, kui mõlemad kangid on vastakuti, siis läibus maksimaalne.
Kuldreeglid:
*Rasketes oludes ja metsas sõites unusta siduri ja piduri pedaalid, auto kiiruse reguleerimiseks on aeglusti ja gaasipedaal.
*Lahtise pinnase või lume/jääga ketud mäest laskumisel kasuta aeglustist ja pidurda mootoriga, nii väldid auto juhitamatuks muutumist ja soovimatut libisemist.
*Aeglusti ja ja keskdifferentsiaali lukustus lülita alati sisse ENNE raskel teelõigul sõitmist.
Lisaks loe järgnev läbi:
Käesolev jutt annab kõik elementaarsed tarkused selleks, et tunda end teelt maha keerates enesekindlalt. Kuid, nagu kõik ise hästi teavad, kogemusi ei asenda miski. Maastikul jäävad abstraktsed, kogemustega kinnitamata nõuanded alati hiljaks. Küll peaks see kirjatükk õiged otsad kätte andma.
Seega, kui oled käesoleva juhendi läbi lugenud, mine metsa ja vaata kuidas ise hakkama saad. Kui sa juba offroadid, siis pead pidevalt arvestama maapinna profiili ja veetõkete sügavust, takistustele peale- ja mahasõidu nurki, valima sobiva käigu ja hindama pinnase kandvust. Ja kui sa juba esimesel korral ilma kõrvalise abita metsast välja saad, sa kas ei püüdnud piisavalt või oled kiire taipamisega.
Esimene õppetund: järsud laskumised
Peata oma maastur vähemalt ühe sõidukipikkuse võrra enne kallakut, lükka sisse esimene käik, lülita sisse aeglusti ja kui auto sellega varustatud on, ka difrilukk. Allasõidul ära tallu ei pidurit ega sidurit, välja arvatud juhul kui on vaja auto takistuse ületamiseks peatada - aeglustiga piirab mootor kiirust ise.
Nii kaua kui esimesed rattad pöörlevad, on auto kontrolli all. Kui auto hakkab libisema, lisa õrnalt gaasi, et säilitada suuna stabiilsust - ka nüüd JÄTA PIDUR RAHULE ja ära ürita käiku vahetada. Olles alla jõudnud, vabasta difrilukk ja jätka sõitu.
Teine õppetund: ronimine
Ronides üles järskudest nõlvadest, kasuta võimaluse korral difrilukku ja mine alati üles piki kallet, st. otse mäest üles; diagonaalselt liikumine võib lõppeda auto kallakust külili alla tulemisega.
Järsud tõusud eeldavad tavaliselt aeglusti kasutamist. Kui tegemist on aga lahtise või libeda pinnasega, lähene tõusule hooga ja kõrgeima mõistlikuna näiva käiguga. Liiga suur kiirus võib aga konarlikul pinnasel lõppeda auto hüplemisega, mis omakorda toob kaasa rataste ja tee vahelise kontakti vähenemise ja rataste teega haardumise kaotamise. Sellisel juhul ürita kasutada aeglasemat lähenemist. Juhitavust saab parandada ka hetk enne peatumist veidi gaasi tagasi lastes.
Kolmas õppetund: sõitmine kallakul
Enne kallakule ronimist kontrolli, et maapind oleks kindel ja mitte libe. Jälgi, et kaldes auto allamäge külje rattad ei satuks aukudesse või lohkudesse ja et "ülemised" rattad ei läheks üle kividest, puujuurtest või muudest takistustest, mis võiksid põhjustada järsku piki- või külgkalde suurenemist.
Tagaistmel olijad peaksid isuma auto "ülemisel" küljel. Äärmuslikes tingimustes võiksid nad suisa autost välja minna niikauaks, kuni kalle on turvaliselt ületatud.
Jälgi, et inimeste kaal autos oleks võrdselt jaotatud ja et pagas oleks kinnitatud korralikult ja nii madalale kui võimalik.
Pea alati meeles, et igasugune pagasi äkiline liikumine (ja metsa igasugu träni kaasa vedamisest ei pääse) võib auto ümber keerata.
Neljas õppetund: pinnas
Rajad, roopad, kraavid. Kui tee on tugevalt ette sõidetud ja auto kliirens seda lubab, siis sõida juba olemasolevates roobastes nii kaua kui võimalik ja lase autol end mööda roopaid ise juhtida. See muidugi ei tähenda, et kogu aeg õrnalt roolist kinni hoidma ei peaks.
Kui lased märjas ja pehmes pinnases sõites roolil vabalt pöörelda (või oled ise end ülienergiliselt roolima unustanud), siis auto võib küll roobastes otse sõita, kuid tegelikult on rattad välja keeratud (rattad märjal pinnasel ei haardu) ja tasasele või kuivale pinnale jõudes rebib sõiduk kõrvale.
Viies õppetund: veetakistus
Sa oled kindlasti näinud kuidas ralliautod vett kahte lehte lõigates uljalt läbi ojade kihutavad. Kuigi teleriekraanilt võib see tunduda äge, ei ole selline lähenemine maasturiga sõites tegelikult soovitav. Läheneda tuleks ettevaatlikult ja enne pimesi vette sumamist tuleb kindlasti kontrollida vee sügavust, kuna muidu ei pruugi pelgalt märgade autoakendega pääseda.
Kuues õppetund: jää ja lumi
Jääl ja lumel tuleb liikuda eriti ettevaatlikult. Must jää ei hooli eriti neljarattaveo väidetavalt parematest teelpüsimisomadustest. Järgmiseid näpunäiteid jälgides peaks siiski õnnestuma valitud sõidusuund säilitada.
1. Lukustatud difriga sõites vali kõrgeim võimalik käik.
2. Kohalt võttes anna nii vähe gaasi kui võimalik.
3. Pidurda võimalikult vähe ja ära tee rooliga järske liigutusi.
4. Vabasta difrilukk kohe kui oled jõudnud kindlale pinnasele.
Seitsmes õppetund: raske rada
Raskeltläbitaval teel on soovitav differ lukustada kuna intensiivne hüplemine toob kaasa rataste tühja kaapimist.
Eriti raskel rajal lülita sisse aeglusti. Nii liigub auto stabiilselt ettevaatlikult ilma pidevalt pidurit ja sidurit muljumata. Siledale ja kindlale pinnasele jõudes tuleb difrilukk alati vabastada.
Kaheksas õppetund: auto peatamine pehmel pinnasel
Enne kui sa oma auto peatad, pea meeles: Auto kohalt liikumasaamine kaldel, pehmel pinnasel või liivas on peaaegu võimatu. Pargi auto alati kindlale tasasele pinnale või suunaga mäest alla.
Üheksas õppetund: sõitmine liivas ja pehmel pinnasel
Liiv ja pehme pinnas nõuab auto hoidmist pidevas liikumises. Suur takistus tähendab hoo vaibumisel edasiliikumise raskendumist. Seetõttu tuleb vältida ka käikude vahetamist.
Lukustage difrilukk. Valige kõrgeim sobilik käik ja sõitke sellega kuni jõuate kindlale pinnasele. Üldiselt on soovitatav kasutada madalaid käike, kuna need võimaldavad kiirendamist raskenevates tingimustes ilma, et peaks riskima kohalt mitte liikuma saamisega. Vabastage difrilukk niipea, kui jõuate kindlale pinnasele.
P.S. Kus kandi inimene oled?