1. leht 2-st
Küsimus Niva nelikveo kohta!
Postitatud: 28 Okt 2009 21:39
Postitas HC1
Tere,
olen värske niva omanik ning kuigi lugesin hoolikalt siinseid teemasid diffrite ja niva kohta üldiselt siis paar asjaolu jäi siiski segaseks.
Saan aru et auto on pideva nelikveoga aga kas siis ikkagi koguaeg kõik neli ratast veavad VÕRDSELT? Foorumit lugedes võib aru saada et keskdiffri lukustades ei saa kardaanid erineva kiirusega pöörelda ning kõik rattad pöörlevad ühe kiirusega, kas siis ilma lukustamata ikkagi ei vea kõik rattad pidevalt ja võrdselt??
Nagu aru saan siis juhipoolne väike kang on aeglusti ning kangi asendid siis vastavalt tagant ette poole: kiire, neutraal, aeglane. Neutraal on selge, kuhugi ei jõua mingit veojõudu. Kiire on siis nö tavasõidu asend mis puhul siis kõik rattad veavad(vist)??
Mis põhimõte on aga aeglustil, saan aru et see muudab ülekanded aeglasemaks ja jõudu oleks justkui rohkem aga kui üks esiratas satub auku ja hakkab nö tühjalt käima ning ka ratastele mis korralikult haarduvad jõuab samavähe veojõudu siis mis kasu on aeglustist??
Olukorras kus üks esiratas ja üks tagaratas on haardumise kaotand pole siis nagu nivaga enam midagi teha (kuna esi ega tagadiffritelukke pole)???
ja veel et kas seda aeglustit ja diffri lukku peab kasutama ainult koos või üks ei välista teist??
Palun aidake võhikut:) Igasugune vastukaja teretulnud.
Ettetänades.
[Muudetud: 28-10-2009 HC1]
Postitatud: 28 Okt 2009 21:42
Postitas rene07
Väike kang taha on kiire, keskel neutraal ja ette poole on aeglusti. Kui mudas möllad siis on ikka veits rohkem jõudu vaja
Postitatud: 28 Okt 2009 21:44
Postitas HC1
Algselt postitas: rene07
Väike kang taha on kiire, keskel neutraal ja ette poole on aeglusti. Kui mudas möllad siis on ikka veits rohkem jõudu vaja
Sorri, aga pole väga sisutihe postitus:D kangi asendeid ma tean.
Postitatud: 28 Okt 2009 23:04
Postitas marauder
Sildades difrid on sul kindlasti olemas, lihtsalt lukke ei ole sees:spin
Enamus maasturid on diagonaalveoga (eest 1 ja tagant 1), möned ka 3 ratta veolised, millel tagasillas LSD differ.
Paraku jah, kui diagonaalis pidamine kaob, siis oled kinni. Aitavad difrilukud.
Aeglusti kasu on see, eet ta annab mootorile "jöudu juurde" . Kui teed mäkketöusu näiteks, siis kiire nelikuga ei jaksa minna, aga aeglustiga jaksab. Lisaks kui on raske maastik siis aeglustiga kena vaikselt turnida.
[Muudetud: 28-10-2009 marauder]
Postitatud: 28 Okt 2009 23:28
Postitas HC1
Algselt postitas: marauder
Sildades difrid on sul kindlasti olemas, lihtsalt lukke ei ole sees:spin
Enamus maasturid on diagonaalveoga (eest 1 ja tagant 1), möned ka 3 ratta veolised, millel tagasillas LSD differ.
Paraku jah, kui diagonaalis pidamine kaob, siis oled kinni. Aitavad difrilukud.
Aeglusti kasu on see, eet ta annab mootorile "jöudu juurde" . Kui teed mäkketöusu näiteks, siis kiire nelikuga ei jaksa minna, aga aeglustiga jaksab. Lisaks kui on raske maastik siis aeglustiga kena vaikselt turnida.
diffrite all mõtlesin jah diffrilukke siis:rolleyes
aga siiski tuleb välja siis et niva pole ju pideva nelikveoga:(
[Muudetud: 28-10-2009 marauder]
Postitatud: 28 Okt 2009 23:30
Postitas VAZ
Ma ei saa aru, mida sa ajad.
Postitatud: 28 Okt 2009 23:32
Postitas marauder
sellesmöttes on ta pidev nelivedu, et esisilda ei saa järelt ära lülitada. Koguaeg veab mölemast sillast vähemalt 1 ratas
Postitatud: 28 Okt 2009 23:59
Postitas Walter
Postitatud: 29 Okt 2009 00:11
Postitas HC1
jah,täpselt sama jutt ka ladafoorumis
Postitatud: 21 Jaan 2010 18:28
Postitas heiki
aga tegelt on nivaga sedasi,et kui lukk sees pole siis vana krt ise ka ei tea mis parasjagu veab kas eest või tagant,aga libedaga tasub sõita lukk sees siis on tiba kindlam,et kraabib nii üks eest ja teine tagant
Postitatud: 21 Jaan 2010 20:03
Postitas rene07
No igal juhul veab üks ees teine taga. Lukk on lihtsalt raskete kohtade läbimiseks.
Postitatud: 21 Jaan 2010 22:09
Postitas seenior
Mis diagonaalveost siin räägitakse:seinKuna nii esi.kui ka tagasillal puudub(tehase seades) difri lukustus.siis keskdifri lukustus paneb vedama koos ainult esi- ja tagasilla võrdse pöörlemiskiirusega. Missugune ratas sillal veab,või ei vea,seda otsustab iga sild ise:D Kui ikka parema küljega kraavi sõidame,siis tõenäoliselt ketravad mõlemad parempoolsed rattad seal kraavipõja libedaolluse sees ja vasakud rattad vahivad seistes kõva tee peal paremate vudimist pealt. Nii lihtne see ongi:lol
Postitatud: 25 Jaan 2010 13:50
Postitas pavlik
Kulla HC1, loe see difrite jutt nüüd veel kolmas kordki läbi ja katsu kaasa mõelda ja endale asja ette kujutada. St katsu ette kujutada, mis juhtub erinevate veoskeemide (ja difrilukkude kombinatsioonide) korral, kui üks või mitu ratast kaapima hakkavad. Minu arusaamise järgi on seal kõik puust ja punaseks ette tehtud. Aga kui sa ikka tõesti aru ei saa, siis esita oma küsimused uuesti ja katsume asja veel rohkem puust ja veel punasemaks teha (kuigi ma ei tea, kas see on võimalik).
Postitatud: 25 Jaan 2010 17:20
Postitas HC1
Algselt postitas: pavlik
Kulla HC1, loe see difrite jutt nüüd veel kolmas kordki läbi ja katsu kaasa mõelda ja endale asja ette kujutada. St katsu ette kujutada, mis juhtub erinevate veoskeemide (ja difrilukkude kombinatsioonide) korral, kui üks või mitu ratast kaapima hakkavad. Minu arusaamise järgi on seal kõik puust ja punaseks ette tehtud. Aga kui sa ikka tõesti aru ei saa, siis esita oma küsimused uuesti ja katsume asja veel rohkem puust ja veel punasemaks teha (kuigi ma ei tea, kas see on võimalik).
Kõik tiptop selge ja ka praktikas korduvalt järele proovitud:)
Postitatud: 25 Jaan 2010 17:22
Postitas HC1
Algselt postitas: seenior
Mis diagonaalveost siin räägitakse:seinKuna nii esi.kui ka tagasillal puudub(tehase seades) difri lukustus.siis keskdifri lukustus paneb vedama koos ainult esi- ja tagasilla võrdse pöörlemiskiirusega. Missugune ratas sillal veab,või ei vea,seda otsustab iga sild ise:D Kui ikka parema küljega kraavi sõidame,siis tõenäoliselt ketravad mõlemad parempoolsed rattad seal kraavipõja libedaolluse sees ja vasakud rattad vahivad seistes kõva tee peal paremate vudimist pealt. Nii lihtne see ongi:lol
Selline ja sarnased olukorrad on juba väga tuttavad
Postitatud: 27 Jaan 2010 09:30
Postitas pavlik
No siis on ju äste. Jõudu müttamisel.
Postitatud: 22 Veebr 2010 12:13
Postitas rene07
Aga kas selle lukuga võib ka pikemat maad läbida või on asjast kasu kui oled juba kinni jäänud ning siis sisse lülitad?
Postitatud: 22 Veebr 2010 12:24
Postitas motamees
Algselt postitas: rene07
Aga kas selle lukuga võib ka pikemat maad läbida või on asjast kasu kui oled juba kinni jäänud ning siis sisse lülitad?
Võib kasutada, siis kui pinnase pidamine on vilets. Kõvakattega teedel ei ole soovitav/lubatav. Olgu sees kasvõi 100km, kui lumevälja mööda sõidad.
Diffrilukk on soovitav ikka sisse lülitada veidi ennetavalt. Kinnijäämisel oled lülitusega juba veitsa hiljaks jäänud.
Postitatud: 22 Veebr 2010 13:23
Postitas rene07
Selge! Aga lugesin netist, et nüüd uutel Nivadel see lülitamine ka lubatud sõidu ajal. Endal 2003.a. vanker. Kas selle võib ka sõidu ajal või on kasulikum ikkagi seisma jääda ja siis kangidega mässama hakata?
Postitatud: 22 Veebr 2010 13:50
Postitas JX
peaks ju sõidu ajal tunda olema kas on võimalik normaalselt sisse lülitada või peab jõudu rakendama...