Eesti Ladaklubi

Kas keegi seletaks ära mis on erinevused erinevatel velgedel (toll, ET, kaal, kinnine või lahtine velg).
Pean silmas piik, kruus ja asfvalt. Piigi veljed on kitsamad ja peamiselt kinnise disainiga, kas on midagi veel (kaal, ET)? Rohkem tunnen huvi asfalti ja kruusa velgede erinevuse kohta.

Piigivelg peaks olema kinnise disainiga rohkem sellepärast, et velg lund täis ei saaks. Üldjuhul mingit "überterast" ei kasutata jäärajasõidus, samas rallis hakkab kehtima allpool kirjutatu.
Kruusa ja asfaldivelje erinevus peaks olema just standard mõõtude kohta, et milline rehv on levinum näiteks asfaldil (slikk: 13/15/17 tolli), kruusal vist peaks olema 13/15/16 tolli levinum mõõt.
Õige asfaldivelg on disainitud nii, et rattast mööduv õhuvool ei hakkaks ennast velje sisse tagasi suruma, ega keerist tekitama, samas sisemine disain on selline, et õhk saaks ikka veljest välja poole visatud. Ning materjal on orienteeritud just kõvadusele, mitte sitkusele, et vältida igasuguseid materjali läbipaindeid.
Kruusavelg on üldjuhul sitkemast metallist tehtud, et taluks löökkoormust rohkem - rinkal üldjuhul otsest löökkoormust pole ning kui peaks masin hüppesse minema, siis üldjuhul on ka miskit muud lõpuks ära ikaldanud nii, et sõit on katkestatud nagunii.
Kruusavelg peab just hüppeid ja auke ja kurat teab mida kannatama. Aga samas liiga pehmest metallist velg, mis talub löökkoormust rohkem, läheb lihtsalt kõveraks. Tavaliselt on kruusaveljed avatud disainiga, sest ega kruusal vähem ei pidurdata kui asfaldil. Kruusal ei mängi aerodünaamiline element niipalju rolli kui asfaldil, sest mahapidurdamisi on rohkem, ning selleks, et optimeerida ratastest mööduvat õhuvoolu, mille effekt võib avalduda vaid kolm korda terve ralli jooksul, siis pidurite jahutamata jätmine ja sellest tulenevalt pidurite äraküpsetamine, ei ole seda väärt.
Kaal - mida kergem on õige võidusõiduvelg, seda rohkem ta tavaliselt maksab, sest materjali tootmise tehnoloogia ning ka materjal ise on kõvasti kallimad. Kehtib rusikareegel - 1 kg vedrustamata massi võrdub 2 kg vedrustatud massi, ehk kilo kergem velg on kaks kilo kerest maha viilida.

Jutt õige:

kui paned alla "ainult" 1kg raskema velje, siis kogukaal suureneb 8k-seejuures langeb märkavalt ka auto jõudlus (just vedrustamata detailide kohapealt).

Lada originaal ET on 35-38 vahel (ei hakka laagrile)
Autospordis aga laagrite tööiga ei loeta, määravaks saab käändtelje kandvus/vastupidavus, ka siit tuleneb, et kruusaratta velje ET alla 30 pole soovitav

piigi 16" velje mass on ca 7.5kg, piik ise ca 10-13kg
15" kruusavelg ca 5.5 - 6.5kg rehv ca 11-12kg

Lisaks seda, et olenevalt teekattest (hea kinnine lumi nt.), sõidetakse piigiga märgatavalt kiiremaid aegasid kui sama rada suvel kruusaga.

Pidurite ülekuumenemise vastu aitab ka nö "ventilaatorvelg" mida katsetas ka Eesti Formula Student meeskond.
Pikemat lugemist ajakirjast Inseneeria http://issuu.com/eas-estonia/docs/inseneeria_04_2012 lk 34