Killercops

[Landy]

Järjest loe! http://www.zone.ee/killercops/

http://www.zone.ee/killercops/X

[effekt]

1 lugu, mis mulle just saadeti

Loodan, et see lugu sobib siia jätkuks. kõik politseinikud ei ole tapjad...... neid on ka autojuhtide seas ja ka politsei tahab elada.
Lugege läbi... ehk paneb mõtlema.

Jaak vaatas pika pilguga oma spidomeetrit enne kui kiirust vähendas:
järjekordselt 130 km/h lubatud 90 asemel. Juba neljas kord nende viimaste kuude
jooksul!!!! Kui palju kordi võib ometigi üks mees vahele jääda??

Jaak vähendas kiirust, peatudes tee serval, kuid seda ainult osaliselt....
Vaadaku pollar ise, kuidas hakkama saab, kui Jaagu ebakorrektselt pargitud
auto liiklusummikuid tekitama hakkab! Mine tea, ehk riivab mõni möödasõitev auto
teda oma peegligagi näiteks? Politsei astus oma autost välja, suur mapp kaenlas.
Peeter? Kiriku Peeter? Jaak vajus veelgi sügavamale oma istmele.
Hetke olukord oli kümme korda hullem kui oodatav trahv. Pollar, kes nabib
kinni mehe oma enda kirikust! Mehe, kes oli ehk veidi liiga innukas jõudmaks
koju peale pikka ja väsitavat tööpäeva kontoris. Mehe, kellega oli plaanis minna
homme golfi mängima. Hüpates autost välja, lähenes Jaak mehele, keda ta nägi
igal pühapäeval kirikus; mehele, keda ta polnud kordagi näinud vormis.

"Tere Peeter! Mis tore kohtumine meil täna!"
"Tere Jaak!" oli vastus ilma vähimagi naeratuseta.
"Tundub, et said mu rajalt maha just siis, kui kiirustasin oma naise ja laste
juurde."
"Jah, tundub nii." Peeter näis veidi ebakindel, mis sütitas Jaagus väikese
lootuskiire pääseda kergema karistusega.
"Meil on kontoris olnud väga kiired ajad... pingutasin vist kiirusega veidi
üle. Malle ka just helistas ja rääkis midagi seapraest ja ahjukartlitest.... Sa
ju mõistad?"
"Ma mõistan. Kuid ma tean ka, et sul on küllatki kõrge reputatsioon meie
kiiruse ületajate seas."
Aihh, nüüd läks küll metsa! Aeg on vist taktikat muuta! "Kui palju eest sa
mulle siis käänad?"
"110 eest. Kas sa oleks nii kena ja istuks palun tagasi oma autosse?"
"Kuule, oota nüüd Peeter! Ma vähendasin kiirust niipea kui ma sind nägin. Mul
oli vaevu 100 ees!" Tundus, et valetamine sujus üha ladusamalt peale igat vahele
jäämist.
"Palun sind Jaak, istu autosse." Pettununa prantsatas Jaak tagasi oma istmele,
jõllitades üksisilmi auto armatuurlauda. Tal polnud kuhugi kiiret akna
avamisega.

Minutid läksid, Peeter kritseldas midagi oma mapil... Huvitav, miks ta siis
juhilube ei küsi? Misiganes ka see põhjus, üks on kindel - Jaak ei istu enam
tükil ajal selle pollari kõrvale kirikus. Koputus aknale tõi ta tagasi oma
mõtetest ja vasakule pöördudes nägi ta Peetrit akna taga seismas, paberilipik
käes. Jaak avas akna vaid niipalju, et Peeter sai vaevu vaevu paberi sisse
poetada.

"Tänan!" kõlas Jaagu suust küllaltki iroonilisel toonil. Peeter läks sõnagi
lausumata tagasi oma auto juurde.
Jaak saatis teda oma pilguga veidi ja voltis siis lahti talle ulatatud paberi.
Kui kalliks see siis läheb?
Oota, aga... mis see siis on? Mingi nali või? Trahv see ju küll pole.
Ja Jaak alustas lugemist:

"Armas Jaak,

Mul oli kord tütar. Ta oli kuuene, kui ükspäev autoõnnetuses surma sai. Õieti
arvasid - juhi poolt, kes ületas kiirust! Trahv ja kolm kuud vanglat ning mees
oli jälle vaba. Vaba kallistamaks oma tütreid - kõiki kolme neist!
Minul oli vaid üks ja nüüd ma pean ootama kuni taevani, mil teda taaskord näha
ja kallistada võin. Ma olen tuhandeid kordi püüdnud andestada selle mehele.

Ja tuhandeid kordi ma arvasin, et olen seda teinud. Võimalik, et isegi
tegingi, kuid ma pean seda tegema ikka ja jälle. Isegi praegu. Palveta mu eest.
Ja ole ettevaatlik Jaak, sest mu poeg on ainus, kes mulle veel jäänud on!

Peeter"

Jaak pöördus õigel ajal ümber, et näha Peetri autot alustamas liikumist,
kadudes peagi liikluskeerisesse. Jaak vaatas talle järgi nii kaua kui
silm seletas. Oma veerand tundi hiljem alustas ka tema liikumist, sõites
aeglaselt paludes andestust ja kallistades koju jõudes kõvasti kõvasti
oma üllatunud naist ja lapsi. Elu on väärtuslik. Hoia seda hoolega. See on
väga tähtis sõnum, mistõttu saada see edasi kõigile oma sõpradele ja
tuttavatele. Sõida hoolikalt ja turvaliselt!
Kummaline, kui tihti me saadame E-mailide kaudu laiali tuhandeid nalju
ja muud tühja-tähja, kuid kui küsimuse all on elu ja selle pühadus, pole
me enam eriti kindlad. Me ei saada taolisi sõnumeid just eriti tihti ja
mitte eriti paljudele, sest me pole päris kindlad, mida teised küll mõtlevad
või arvavad meist, kui me seda teeme?!
Kuid vaatamata sellele - saada siiski, sest see võib päästa kellegi
elu. Ja kui ka mitte, siis ometigi ei saa me sest muidu teada, kui me ei
proovi.