Eesti Ladaklubi

Tere kõigile.

Minu postkasti laekus selline kiri:
Sattusin kogemata Kopli Lastekeskusesse, kes oli saanud suure annetuse riideid nende hulgas ka täiskasvanute riideid ning soovis neid kellelegi ära anda. Minu leidsid nad läbi Rahvusvahelise Naisteklubi ja pakkusid neid klubi kaudu Väikemõisa lastekodu töötajate jaoks. Läksingi ja tagantjärele saan aru, et olin täiesti ettevalmistamata...
Lastekeskus korjab tänavalt, sildade alt, mahajäetud majadest üles lapsi, peseb nad kõigepealt puhtaks, paneb puhtad riided selga, siis annab süüa ja seejärel küsib, mis juhtus. Kui asi väga hull, siis antake laps turvakodule üle, kuid ülejäänud käivad lastekeskuses iga päev - umbes 25 last, kelle jaoks see koht on ainuke turvalike paik, kus neile antakse süüa ja kus neid aidatakse kooli tagasi minna ja õppida.
Ma ei kujutanud ettegi, et täna ja keset Tallinna linna veel selliseid õnnetuid lapsi võib leida. Näiteks isa vägistab ja ema on skisofreenik; või isa müüb oma 7 a poega meestele, et saada raha narkootikumide jaoks; üks vanem oli kodus ka voodi maha müünud, et viina osta; no ja siis veel lihtsalt joodikute lapsed, kes on hooletusse jäetud ja keda vahepeal pekstakse.
See tund aega, mis ma seal viibisin, külmetasin ma kohutavalt – selgus, et nad hoiavad raha kokku kütte pealt (ruumides 17kraadi), et jaguks rohkem raha söögi ostmiseks, kuna veebruar-aprill on nende jaoks rahapuuduse kuud, sest sponsorid on käinud enne jõule ja jõulude ajal. Teine selline aeg on sügisel septembris–oktoobris pärast suviste sponsorite ärakäimist.
Ja nii ma mõtlesingi välja, et makaronid/pasta on üks odav asi - Säästumakaroni pakk maksab umbes 4 krooni , Manni makaronid umbes 8 krooni - ja siin saavad kõik kaasa lüüa, kes aidata soovivad.... Järgmine kord kui poodi lähete, siis võtke oma kaupadele lisaks üks kõige odavam makaronipakk lastekeskuse jaoks. Praegu on mul juba kogunenud 12 pakki makarone, annetuse viin ära 18 või 19. veebr.
Kui te peaksite soovima külastada lastekeskust koos minuga, siis andke aga teada! Kuid valmistage end hingeliselt ette, sest see koht ei ole nõrganärvilistele!
Lootuses et, kui lastekeskus saab väikese pasta annetuse, siis saavad nad ehk küttekraade juurde keerata...

Teema arenes natuke edasi ning siis sain Lastekeskuse töötaja poolt sellist infot:
Peamiselt vajaks meie lapsed nt pesu, tumedaid sokke, poistele pikki pükse, talveks jalanõusid. Jah, ja eks raha, et saaksime toitu osta ja maja kulude (küte, vesi jne) eest tasuda. Toiduained (pasta, kartulid, tatar, ketsup, või, konservid, suhkur, moosid, kompotid jms) on alati vajalikud. Sellest saame ise teha ja tuleb kohe palju odavam. Riknevad asjad (piim, puuviljad, leib, sai jms) saame iga päev juurde osta siis. ( PS Ehk on keegi maal, kes saaks odavalt koti kartuleid müüa (praegu ostan poest või turult 5 kilo kaupa). Võib-olla tahaks keegi lihtsalt lastega midagi koos teha. Meie lapsed on alati väga õnnelikud, kui saavad mõne täiskasvanuga koos kasvõi lauamänge mängida. Igatahes palju õnnistusi Sulle ja Su sõpradele. Oleme avatud igaks hulluks ideeks, sest sellest me siin elamegi - unistame ja teeme igasuguseid trikke, et unistused ellu viia. parimate soovidega, Mall

Tean, et praegu on kõigil raske aeg, kuid sellele vaatamata võiksime korraldada väikese korjanduse Lastekeskuse heaks. Usun, et nende jaoks on iga kroon tähtis. Summa ei pea kindlasti algama neljakohalisest numbrist. Ka 25 krooni on abiks.


Antud teemas uuendan jooksvalt infot maksjate kohta. Kes
ei soovi, et tema nime avalikustatakse, siis palun kirjuta see ülekande selgitusse.

Samuti võiks mõelda ka nende lastega koos millegi tegemise peale.


Laekunud raha
1. Anonüümne
2. Anonüümne
3. Anonüümne
4. Eve Vutt
5. Anonüümne
6. Reiner Prukner
7. Ronald Hansson
8. Heiki Hõbemägi
9. Jörgen Shtubis
10. Anonüümne
11. Mikk Talvik
12. Villu Tuulik
13. Anonüümne
14. Anonüümne

Kokku laekunud 3 500.-

[Muudetud: 7-4-2009 Eve]

[Muudetud: 6-4-2010 Eve]

Nagu esimesest postitusest näha, siis tänaseks kogunenud 1850.-.
Oma poolne panus on võimalik anda kuni 15.03. Seejärel võtan juba lastekeskusega ühendust.
Natuke lootsin, et see kiri läheb rohkematele inimestele hinge ning suudame suurema summa kokku koguda. Kuid kindlasti on ka juba praeguseks kogunenud summa abiks.

Veel viimaseid päevi on võimalik omapoolne rahaline panus anda.
Esmaspäeval võtan juba keskusega ühendust ning teen ülekande ära.
Ma olen selle rahakogumise aktsioonist palju positiivseid emotsioone saanud. Näiteks üks meie foorumi kasutaja võttis Lastekeskusega ühendust ning kirjutas mulle järgmist: "et kuna neil on palju poisse, siis äratab huvi neid
igasugune auto ja moto. Ja näiteks meid kutsus ta tsikliklubiga (www.wima.ee) kevadel demonstreerima tsikleid - see oleks nende lastele hea motivatsioon tubli olla, sest ainult tublimad saavad välisüritustele nö preemia korras."
Mis te arvate sellest, kui teeks klubiga midagi sarnast. Olen nõus selle korraldamise ja asjaajamise enda peale võtma. Kes on nõus sellise aktsiooniga kaasa tulema?

Eve

Algselt postitas: Eve
Näiteks üks meie foorumi kasutaja võttis Lastekeskusega ühendust ning kirjutas mulle järgmist: "et kuna neil on palju poisse, siis äratab huvi neid
igasugune auto ja moto. Ja näiteks meid kutsus ta tsikliklubiga (www.wima.ee) kevadel demonstreerima tsikleid - see oleks nende lastele hea motivatsioon tubli olla, sest ainult tublimad saavad välisüritustele nö preemia korras."
Mis te arvate sellest, kui teeks klubiga midagi sarnast. Olen nõus selle korraldamise ja asjaajamise enda peale võtma. Kes on nõus sellise aktsiooniga kaasa tulema?

Eve

aktsioon "tublimad lapsed ladaga sõitma" pole üldse paha mõte ja olen minagi selle peale mõelnud. iru ring enamusel klubilistel tundmatu, samas see üpris aeglane ja ohutu ning linna lähedal. kui turvalisusnõuded liiga ranged pole, siis miksmitte kaks asja yhendada, seda muidugi karikasarjavälliselt(see esimene idee, mis pähe lõi, seega ärge kõvasti näkku lööge)
teine mõte oleks ka klubikassast väike toetussumma eraldada (nii rahaeraldus kui summa suurus tuleks kindlasti liikmetefoorumis hääletusele panna )

Iseenesest värt idee kuid kahjuks ei saa ise veel osa võtta lähiajal. Lada alles ehitusjärgus.
Samas lõi pähe mõte, et võiks kodust kokku korjata kõik mittevajalkud ja seisvad riided jalatsid ja muu selline. Eriti praegusel hetkel kuluksid need kindlasti abivajajatel ära.
Mõte tuli sellest kui ükspäev oma kapiukse lahti lõin ja ei olnud ruumi enam sinna midagi panna.
Selle korjandusega seoses oleks ka üks suurem idee kuid see vajaks natukene klubi juhtkonnaga arutamist. Eks järgmisel väliüritusel võiks sellest juttu teha.

Loomulikult võiks kokku koguda korralikult, kuid mitte enam vajalikud riided ja jalatsid ning need lastekeskusesse viia. Keegi peaks lihtsalt selle asja eestvedaja olema. Mina kahjuks seda enda õlgadele võtta ei jaksa. Mul kooli ja töö kõrvalt väga aega üle ei ole.
Niipalju veel uut, et helistasin Lastekeskusesse. Millalgi ülejärgmisel nädalal lähen kohale ning viin meie poolt kogutud raha ära. Nad panevad kodulehele üles, kes neid on toetanud. Kas on ok, kui sinna listakse ka Eesti Ladaklubi nimi?
Samuti peaksime otsustama, kas saame/tahame nendele lastele mingit üritust korraldada. Kõik ettepanekud on teretulnud.

[Muudetud: 17-3-2009 Eve]

Algselt postitas: Eve Kas on ok, kui sinna listakse ka Eesti Ladaklubi nimi?

Ma usun, et see halba ei tee meile ega neile, et jah.

See mille Must Kytt välja pakkus et võiks tublimatele väikese sõidu teha oleks hea idee. Minagi oleks siis tulemas aga alles siis kui ilmad juba ilusamad ja soojemad. Hetkel ei tahaks oma autot välja veel ajada.

Käisime täna Indrekuga lastekeskuses ja viisime kogutud 3500.- ära. Nende kodulehele tuleb toetajate alla ka Eesti Ladaklubi.

Ülimalt positiivne kogemus oli seal käik.
Esmamulje põhjal võin öelda, et tegemist on väga toredate põhikooliealiste lastega, kuid kahjuks on elu neile päris suuri takistusi teele veeretanud.

Aga tõsiselt peaks mõtlema selle peale, mida me saaksime koos teha. Kyti pakutud Iru ring on täitsa hea idee.

Tekkis ka selline mõte, et läheks kõige pealt neile külla ning teeks seal õues väikese grilli. Neil on suhteliselt avar õu, et siis saaks poistele autosid ka tutvustada. Kui oleme kõik omavahel tuttavaks saanud, siis võiks edasi mõelda ka koos sõitmise peale.
Ma väga loodan, et on piisavalt palju inimesi, kes on nõus selle ideega kaasa tulema ning enda vabast ajast head tegema.
Mis te arvate ühisest grillist juuni esimesel laupäeval 06.06.


Eve

te oma kopikaga ka sinna? et treilalt maha ja siis las näpivad? endal tuli küll selline idee...poistele kindlasti meeldiks

Plaanis Kopikas ka viia, aga kõigepealt peab ta valmis saama.


Aga arvan et see üritus oleks tore, juhatajal oli väga hea meel annetuse üle ja kui pakkusime et poisid saaksid kasvõi autosid vaadata.

Ausaltöelda enne ma ei arvanud sellest Eve veetud asjast midagi. Et noh jah, "naiste värk", keegi saatis südantlõhestava kirja jne... Aga sealt läbi käies oli näha et need on lapsed tahavad lihtsalt normaalset elu. Nad saavad peale kooli seal süüa, riideid, rääkida muredest, neil aidatakse õppida jne jne. Ma olin äärmiselt üllatunud ja läks väga südamesse et inimesed tegelevad niimoodi laste aitamisega. Alguses sinna jõudes tundus asi nagu filmis, vana kole maja, pole remonti vähemalt pool sajandit näinud. Aga seest ilus, puhas, koogilõhnaline. Lapsed tegid oma asju ja askeldasid, oli kohe näha kuidas neile seal meeldib.

Kindlasti arvan et teeme neile meeldejääva ürituse ja loodan et tulevikus saab see meie klubi osaks nagu on summer ja wintercamp.

Kui asi toimub, siis olen käpp.

Hei hopsti... turgatas pähe idee, et kuna meil on tulemas üritus Tere Kevad! Siis äkki ühendaks asja ka väikse heategevusega ja võtaks lastekodu lapsed kaasa meie kevadisele retkele. Kuna Mel-ilt peaks nüüd ilmselt lähimal ajal ka kuupäevad selguma oleks oluline selgeks teha, kas teie kaasfoorumlased ja -klubilised jagate minu mõtteviisi või mitte. Igasugune vastukaja oodatud.
Päikest, Mikk

Minu meelest on tegemist väga hea mõttega. Kuid ise teatavatel põhjustel sellel üritusel kahjuks kaasa lüüa ei saa. Annaksin hea meelega lastekeskuse juhataja kontaktid korraldajatele, siis saate juba ise ühendust võtta ja täpselt asjad kokku leppida. Juhataja on hästi tore ja soe inimene. Kui lastekeskust külastasime, siis ta rääkis, et nad väga ootavad just selliseid ettepanekuid, kus lastele pakutakse midagi huvitavat teha. Ainult tublid lapsed pidid sellistele üritustele saama.
Kui otsustate lapsed sellele üritusele kaasata, siis see tähendab vastutust ja lisaplaneerimist.

[Muudetud: 30-3-2010 Eve]

Usun, et lisaplaneerimise pärast ei pea muretsema, aga vastutuse pool sõltub paljutki laste vanusest, kes kaasa tulevad. Enne kui mingit infot lastekeskuses küsima hakata oleks vaja teada, kas rahvas on nõus endale lisa seltsilisi võtma.... ei tahaks nagu niisama tühja lootusid hellitada.

Mõte on hea ja mul ei oleks selle vastu midagi.
Kuid on siiski mõningad küsimusi, millele tuleb mõelda:
Kui vanad lapsed on?
Turvalisuse ja vastutuse küsimus. Alates sellest, kas turvavööd on autodes sobivad (sobiva kõrgusega). Sõit - mis saab avarii korral. Samuti kui läheme rabasse, kes vastutab, et laps kuskile vett ei kuku või niisama märjaks ei saa ja ei külmetu. (Eelmisest aastast on näide olemas, kus Messi poiss tegi allikaga lähemalt tutvust)
Või on keskusel mingi enda transpordi võimalus?
Oleneb vanusest, kas ja palju lapsed jõuavad ja viitsivad väljas olla.
Tuleb vaadata, et keegi niisama metsa uitama ei lähe.
Grillimisel ja toidu valmistamisel tuleb ka lastele toit varuda.
Samuti peab valmis olema, kui mõni laps otsustab alkoholiga lähemalt tutvust teha.
Kui palju meist reaalselt oleks praegu valmis võtma kogu selle asja eest vastutuse?
Samas ei ole see eelnevalt kirjeldatu midagi ülemõistuse, vaid üritusest osavõtjad peavad kõik olema samal arusaamal ja valmis üheskoos laste eest hoolitsema.

Kõige kiiremad vastused saab konsulteerides konkreetse lasteasutusega.

Sest mingitele kommionudele (vabandust, aga selline mulje jääb lastekodu töötajale igaljuhul, kui lähed sinna oma autosse karja põngerjaid nuiama) ilma lastakodupoolse järelvalveta keegi lapsi välja ei laenuta.

Noh, natuke karvane see tekst sai, aga ei oska paremaid väljendusi leida. Mõttest peaks igaüks aru saama.

Igatahes, idee on hea ja tasub teostamist, aga varuge siis palju aega, kannatust ja mõistmist jõmmide jaoks. Ning arvestage, et nad jäävad teid pärast sellist põnevat üritust kindlasti taga igatsema.
See viimane fakt on minu jaoks isiklikult kõige suurem ja hinge haavavam probleem taolise ettevõtmise juures.

Parimate soovidega
/Jan.

Meenutuseks üks lugu, mis sündis tugeva emotsionaalse vapustuse ajendil. Niisama, lambist ma niisugust juttu kokku kirjutama poleks olnud võimeline.

Peatan auto juba tuttava värava ees.
Olen siin korra käinud. Pillega kohtumas ja mõtteid avaldamas. Ma ei käinud tookord üksinda, sõbrast klubikaaslane Jevgeni oli seltsiks. Rääkisime rohkem enese ja klubi tegemistest, Pille kuulas.
-"Nägemiseni! Ilusat päeva!",
ja lubasime mõne nädala pärast tagasi olla.
Ja siin ma nüüd olen ...

Sulgen sisenedes enese järel värava, sest s i i n on niimoodi kombeks. Lahtist aiaauku ei soosita.
Peahoonest uurin Ilme järele.
-"Seal, tolles majas",
viidatakse mulle lahkesti tee kätte.
Paarsada meetrit sammumist puhtaks klantsitud asfaldil, kui vastu tuleb omamoodi olemisega umbes kümneaastane poiss.
-"Tere! Miks te tulite!?"
-"Tere jah, näe, vaat on tarvis täna natuke siin olla ja üks asi korda ajada",
vastan kavala naeratusega ja sammun agaralt edasi.

Maja on uhke. Parajalt suur, igatpidi vinks-vonks ja korralik. Ümberringi valitseb puhtus, muru korralikult pöetud.
Ei tihka kohe sisse astudagi, tahan pisut ennem niisama ringi kaeda.
Nojahh, näedsa! Nurga tagant ilmub juba teine jõmpsikas, aga mina ei ehmu - neid on siin palju, olen (pean olema!) sellega harjunud.
Viisakas "Tere!" ja...
-"Teie olete vist sponsor?"
Kae kus kurinahk, terane tüüp... nats naljakas see nimetus, paneb muigama ...
-"Ju siis vist jah, kui niimoodi nimetad..."
Viipab seepeale kutt mu nurga taha ja ennäe, peale tervitust saangi tuttavaks Ilmega, kes vastrajatud kasvuhoones askeldamisest pingil hinge tõmbab. Palav on täna tõepoolest.
-"Andreas, sa tutvusta külalisele meie elamist, ma niikaua askeldan pisut köögis", sõnab Ilme.

Minu ees avatakse uksi, näidatakse tubasid ja panipaiku - vahva, aga enam paelub see väike poisiuss, kel vanust üksteist eluaastat. Täielik tulesäde, üliviisakas, jutukas, kuigi pisikese kõnedefekti tõttu on temast arusaamine tiba konarlik, aga kahepeale saame laused "tõlgitud". Eks poiss ole närvis kah ja siis lööb kerge kokutamine rohkem välja.
Õbluke, peene kondiga, tumedapäine, tedretähniline nägu säramas nagu kevadine päike.
Tahaks temaga veel vestelda, pikalt laialt, maailma asjadest, teda tundma õppida, enda teadmisi jagada..., aga täna pole aega. Andreas kiirustab bussile. Ta käib dzuudotrennis.

Jääme Ilmega kahekesi. Õigemini kolmekesi, sest Ilme kolleeg on ka täna siinsamas külas. Joome piima, sööme küpsiseid ja kuulan igatsugu lugusid lastest, nende vanematest ja asenduskodust, mille ruumides just viibin.

Ilme peres on kümme last. Kõik nad on natuke omamoodi, hüperaktiivsed, kohati ka agressiivsed. Imetlen seda daami ja vaatan tema otsa alt üles. Kuidas ta küll suudab niimoodi?
Kakskümmend ööpäeva kuu jooksul on ta siin majas pereemaks. Praktiliselt elab siin, omas toas. Valmistab söögid, õpetab, kuulab ja kamandab nagu iga teine tavaline ema. Vahe on ainult selles, et tema hoole all on kümme last. Need ei ole tavalised lapsed. Kõigil on oma minevik, keeruline story, eripära, päritolu ja omadus, mida meie, tavainimesed, nimetame heal juhul sõnaga "kiiks".
Praegu, nädala sees on rahulik. Enamus lapsi on koolis, mis asub kaugemal ja kuhu jäädakse viieks päevaks. Ainult Andreas õpib lähemal, siinsamas linnas. Aga nädalavahetustel on maja rahvast täis. Kõik need väikesed inimhakatised vajavad tähelepanu. Nad lausa nõuavad seda. Sageli kasutavad selleks füüsilist jõudu...
Ja Ilme suudab. Vaata et on pool elu suutnud. Kõik kuulata, aidata, toita, ülesandeid jagada, kraamida, tülid lahutada, jne jne jne ...

Telefonihelin. Juba tuntakse minu kadumisest puudust. Tont võtaks! Olen enese pea kaheks tunniks jutuhoogu unustanud ja pean töö juurde tagasi kiirustama.
Ajan korda formaalsuse, mille pärast tegelikult selle lasteküla väravat paotasin, jätan Ilme ja teme kolleegiga hüvasti ning lahkun juba tuttavat puhtusest säravat asfaltteed mööda.
Kohtan sel mõnesajameetrisel lõigul umbes kuueteistaastast poissi, kes tõusnud tuules agaralt vastpöetud muruliblesid õhku loobib ja nende tuules laialikandumisest rõõmu tunneb. Särtsakale tervitusele vastan samaga. Tore poiss, aga omas maailmas. Ikkagi tore.

Sulgen aiavärava, sest s i i n on niimoodi kombeks. Lahtist aiaauku ei soosita.

Autos sõites valdab mind kummaline tunne.
Tean, mis see on.
Täpselt sama tunne, mis valdas mind, kui istusin 1990 aasta 14. novembril Lätis Adazi suurtükipolgust koju, päriselt o m a koju sõites. Vabadus.

Vabadus saabub ühel päeval ka kõigile neile noortele inimestele, kes täna lastekülla maha jäid. Ka Andreasele.
Kuidas nad seda kasutada oskavad, kas nad saavad täiskasvanutena omas uues, iseseisvas elus hakkama? - Seda näitab aeg.
Ja palju sõltub sellest, millised on tingimused seal asenduskodus, kus nad praegu elavad, kuidas Pille, Ilme ja teised kasvatajad suudavad neisse süstida headust, viisakust, ausust ja muid häid inimloomuse ilusamale küljele omaseid väärtusi.
Ma ei tea. Keegi ei tea.

Täna sain olla vaid abiks, et see pere saaks natukenegi muretumalt teha teoks reisi Saaremaale. Et lapsed kohaneksid paremini maailmaga, kus meie, endid normaalseteks inimesteks pidavad, oleme vahel jäänud võlgu. See on kokkuvõttes kõigi võlg.

Aitähh kõigile klubi liikmetele, kes toetusel otseselt või kaudselt abiks olid!

[Muudetud: 2-4-2010 logman]

Mida ma konsulteerin, kui tundub, et vastukaja tuleb ainult nendel inimestel, kes selle asjaga seotud on või mingil määral selliste asjadega tegelenud. Tundub, et see vist on ikkagi inimestele liigne vastutus või aitaks teid kui uuriksin välja laste vanuse?

Sauki!
Mina olen umbes aasta juba sealsamas Koplis Tähetorni Lastekeskuses kord nädalas vabatahtlikuna abis käinud (aitan lastel õppida, niisama mängime ja lobiseme). Täitsa vahvad tegelased, tragid ja tublid, kuigi nende pered pole maailma kõige edukamad ning sageli kodus pole vanematel aega-oskust-tahtmist nendega õppida ja tegeleda. Vanus 7-14. Poisse on rohkem ja mis seal salata - suurem osa lastest on vene rahvusest.

Kui vaja, võin aidata Teil juhatajaga suhelda (tõesti ääretult tore ja täiesti kahe jalaga maa peal olev inimene, kes teab, milleks need lapsed võimelised on ning et võõrad nende lastega hakkama ei pruugi saada) või siis veel parem - sel reedel, 9.04 kell 16.30 on Lastekeskuse 9. sünnipäev, kuhu on kõik toetajad kutsutud väikesele koogile ning laste esinemist vaatama (see tähendab lastele väga palju). Saab tutvuda maja ja õpetajatega ning oleks vahva ka teha ettepanek lastele autosid näidata jne. Mina olen ka kohal

Päikest!
ProZik