Niih, nüüd pea selgem, jalg kergem...
Ei teagi, kumba teemasse postitada, saagu siis siia lühike kokkuvõte minu, kui kõrvaltvaataja silmade läbi.
Masin on toores ja juht samuti. Läheb veel tiba aega enne, kui need kaks kokku kasvavad ja korraliku omavahelise klapi leiavad.
Valdzil oli enne starti seljataga mitu magamata ööd, kõva pool aastat päevi täis tihedat tööd ja pingelist närvikõdi.
See kõik kulmineerus eile õhtul Kiltsi lennuväljal üheks suureks tohuvabohuks, millest mees end auga välja võitles.
Starti mineku plaanid mattis ta kohe maha, kui seadistustripilt naases.
Pidurid ei töötanud enam nii nagu kord ja kohus - pildiltki näha, et tagatuled säravad. Lisaks lüliti jamamisele ilmnes veel fakt, et pidurid jäävad peale.
Teine asi - tahhomeeter vajab veel niblimist. See üks põhjustest, miks masinat tagasi hoiti. Kõrva järgi nii kalli mootoriga elu esimest võistlussõitu teha on mõnes mõttes lausa hullumeelsus.
Kolmas asi - puudulik, viimistlemata seadistus. Kütuse pealetulek turbomootoril, eriti nii võimsa vurri juures peab olema igas töörezhiimis filigraanselt paigas, sest muidu lendab kogu töö ja vaev halvimal juhul mööda lansekaid laiali.
Kõik käisid peale, soovitasid ikkagi startida, et saada kätte esimene kogemus selliselt võistluselt. Õnneks ka mees nõustus ja tegi kõik õigesti, st. ei piitsutanud masinat üle, lõpetas sõidu ja sai omad punktid kirja.
Käiguvahetus läks nagu läks ja selline sidur tahab samuti harjumist.
Kes kohal käisid, need nägid, kui hästi mõjus sõit ja mismoodi Valdz muutus taas selliseks, nagu me teda tavaliselt nägema harjunud.
Eile purustati paar korda ka rekordeid. Omamoodi sügelemapanev on fakt, et Valdz tegi elu esimese stardi just kõrvuti värske B-klassi Eesti rekordiomanikuga
.
http://toru.ee/view/2637f6ddee68
[Muudetud: 1-6-2008 logman]
.
