Eesti Ladaklubi

Pikka aega juba kriibib kõrva, otsustasin teema teha.

Mis värk on ladameestel selle läbisõiduga.
90% masinatel siin foorumis on "100% õige läbisõit" enamasti alla 50 000 km. Alati on tegu esimese tiiruga odomeetril.

See on umbes sama nagu saksast tuuakse igapäevaselt bahnil kulgevaid masinaid, mille läbisõit on "tegelt ka" 50 000 ja endine omanik oli kirikuõpetaja...

Tulge nüüd mõistusele?
Või tehke veidi selgitust mulle.

Selline seik tuli meelde: 05-e originaalspidol oli juba iseseivusaja algul seisma jäänud odomeeter. LS sel hetkel oli 131000 ja natuke peale. Ülevaatuse paberitesse läks igal aastal kirja 31 000, sest seda vaadati ise ja lisaküsimusi ei esitatud. Aasta võis olla ehk 2001,kümmekond aastat oli kirja läinud see sama 31 000, leti tagant uuriti mingit statistikat ja isalt küsiti väga imestunud näoga, et MILLEKS, kulla inimene, teile see ülevaatus, kui te absoluutselt EI sõida???

[Muudetud: 30.3.08 GTA]

Kunagi läksin uhte LADA-t Rootsi ostma,lammarist.Jöutsin kohale aga asi jäi katki-vaesekest oli jöutud juba töstukiga tösta-mölki aetud.
Kähku leht näppu ja seal ta oligi-see LADA 21099(tumepunane).Ost sai tehtud pimedas.Sinine jäi samasse garaasi seisma kust LADA ostsin.Tulin LADA-ga Eestisse.
Sinisele hiljem järgi minnes (valges) nägin , et lada olin ostnud kiriku öuepealt garaasist.
Autoomanik ei olnud kirikuöpetaja!!!

Ise arvan seda... ET veneajal kui eestlased said oma ladasi ostma hakata. Selleks pidavat palju vaeva nägema ,et üldse saada. Siis kui said, hoidsid seda korralikult. Ehk siis talvel ei sõidetud, ja välja aeti ilusate ilmade saatel. Ja tihtipeale üldse seisis järjest päris kaua. Ja ehk sellega seletabgi see läbisõitu.
Ei tea palju ka üldse välismaal käidud sai, eesti ju ise väike ja pole kuhugile sõita. Saksa jne, seal sõidad ühest otsast teise, on ikka jube pikk maa.

Enda 05-s sama moodi. Penskar sõitis ainult suveti, talviti ikka seisis pukkidel.

üks pisiasi veel, kui saksast tuuakse kolmanda-neljanda-viienda omaniku käes olnud auto, siis paljud eestis müüdavad ladad on alles esimese omaniku käes(kel tihti peale 10-15 aasta yv paberite jms. on alles ka automyygipoe ostutshekk). vene ajal polnud uue auto ost sama mis tänapäeval, kui sa autoostuloa said siis oli see ikka suur sündmus ning higi ja pisaraid valades välja teenitud autot hoiti väga hellalt. kui lisada juurde mõbekümne aasta tagused ajad kui rahval raha oli, aga benssu polnud kuskilt saada ning veidi varasem aeg, kui benssu polnud ja raha ka polnud ning veel veidi varasem aeg kui raha oli ja benssu ka oli. paraku seda viimast aega sai poest uue lada ostnu üpris vähe nautida, sest selleks ajak oli keskmine lada-omanik pensionile jäänud ja kätte oli jõudnud aeg kui benssu oli saada, aga raha nappis. autot aga ei nõustunud nad ka kehva ostujõu kiuste maha myyma, sest aastakümnetega oli liikurist saanud nagu perekonnaliige keda armastati ja hoiti ning kaitseti soolaplögaste teede, halva ilma ja suurte läbisõitude eest. paraku on viimastel aastatel olnud tendents sinnapoole, et ka sellised väga väikesed läbisõidud muutuvad nüüdseks juba 70+ aastasele keskmisele auto esmaomanikule väga kulukaks, pidev bensiinihinna kerkimine sunnib inimest sõitmist piirama, kindlustuse ja üv maksumus teeb keskmiselt 3800-4000.- kuus saava pensionäri eelarvesse märkimisväärse augu, kordusülevaatus võib aga viia finantskrahhini, tuleb ju lisaks uuele ülevaatusele teha korda ka avastatud vead(paraku pole aga keskmisest 70+ vanainimesest enam remondimeest) ja nii jääbki auto seisma, kellel kuudeks kellel aastateks kuni see kurva südamega maha müüakse.

ühesõnaga, kui autoga ei sõideta, siis ei saa ka läbisõit suur olla;)

kytt@omas 06 mis 18 aastaga oli läbi sõitnud 98000km, neist viimased 2 aastat ja 13000km tema käes
ülejäänud neljal omatud ladal pole olnud võimalik läbisõidu õigsust kontrollida ja ega see mind eriti huvitanud polegi, minupärast olgu see 100000 või 600000 km, peaasi et auto heas korras on



[Muudetud: 30-3-2008 MUST KYTT]

85 aasta 21063. Vanaisa ostis tutikana ning 23 aastaga on tulnud läbisõitu 146 tuhat km (viimase aastaga minukäes 16 tuhat ). See siis aus läbisõit, kuna auto pole talvel sõitnud ning seda on erakordselt hästi hoitud, selle läbisõidu kohta väga vähe kulunud.

[Muudetud: 30-3-2008 VAZ]

Mu 72a kopikal olemas serviseraamat. Viimane hooldus tehtud 79a ja läbisõiduks 17000. Praegu kella peal 65000. Sõbra vanaisa käis laupäeval turu peal ja pühapäeval vanemate hauda koristamas, Eestist kaugemale auto ei käinud. 72a eelmine omanik sai ostuloa sest rändkino kinomehaanikuna töötades tegi 300% aastaplaani Kahjuks ei saanud autot taastatuna talle näidata, jaanuari kuus 80 aastaselt mees lahkus meie seast
Sama elulugu on sõbra isa autol. Auto (21033) ostetud uuena 79 aastal ja praeguseks läbisõiduks 42000, peremees on 77 aastane ja masin seisab umbes 5a, ise ei sõida, maha ei müü ja pojale sõita ei anna.

[Muudetud: 31/3/2008 viaccess]

Kui vanasti auto saadi, ega siis igapäevaselt kihutama ei hakatud. Tihti sõideti autoga ainult suviti ja just nimelt nädalavahetusel suvilasse ja surnuaeda. Tööle, poodi ja lühikesed otsad käidi ikka ühistranspordiga.

Näiteks minu 79. aasta 011 oli aastaks 1991 sõitnud 37000 ja järgmiseks liikus auto minu kätte jõudes aastal 2002. Minu käes on jõudnud auto 80 000 km peale.

Samas tuleb ka arvestada, et näiteks uus 01 maksis 6500 rubla ja keskmine palk oli umbes 150 rubla. Seega auto ostmiseks oli vaja 43 kuupalka. Praegu saab uue Lada osta 11 kuupalgaga. Volga ostmiseks oli vaja aga 106 kuupalka. Seega oli auto hoopis väärtuslikum kui tänapäeval.

Oli ka teistsuguseid peresid ja suhtumisi.

Vanaisa, Eesti Korpuse veteran, sai autoostuloa 1975.aastal. Kõik ootasime seda päeva, millal ometi ükskord autot näha saame. Sama aasta augustis ilmuski peresse valge 2103.
Omanik, abikaasa, tütred, poeg ja väimehed olid kõik hoolega ametis värvile õige läike andmisega. Mäletan seda nagu eilset päeva, kui muudkui nühiti ja nühiti masinat aviobensiiniga, sest kogu auto oli kaetud mingisuguse kaitsva pulbrisarnase värviga, mis sarnanes alumiiniumvärvi tolmule.
Stanged, ilukilbid, kõik nikeldatud vidinad hakkasid justkui imeväel särama, valge värvgi sai õhtuks hoopis teise ilme. Ilus oli küll, kuramus...

Vanaisal endal lube polnud ja ei tulnudki, olgu muld talle kerge.
Esimese sõidu tegi minu isa, kuid teda eriti ei huvitanud selle masina edasine käekäik.
Vanaema oli aga kõva "sõidumutt". Teinud alles noore pensionärina autojuhieksami, polnud aastaid mingi ime näha teda roolis, spidokal seier 130 juures tantsimas.
Kõige rohkem sai seda masinat liigutada lõppkokkuvõttes noorema tütre mees, kui põllule ilmus päratu suur kasvuhoone, kust siis hakati kurgikoormatega Leningradi vahet sõeluma. Suvinsed ärid olid nii intensiivsed, et esimeseks talveks oli aastane läbisõit 100 000km.
Vanaisa hakkas tigedaks muutuma. Mäletan, "luksi" võtmed hakkasid olema tema toas ja neid sealt enam niisama lihtsalt keegi võtta ei saanud.
Loogiline - masin ei saanud mitte mingisuguste korrosioonitõrjet, vahel oli auto mitu kuud noorte käes ja need omakorda jumalteab kus... Tehnilises hoolduses suurt ei käidud, kõik mis lagunes remonditi küll ära, aga omaniku kulul.
Ühe suve tegi veel tädimees autoga Leningradi otsi, siis läks tüli juba nii suureks, et ta ostis enesele turult kopeika.
03 sai kerge kere- ja mootoriremondi ning kollakasvalge koleda värvkatte, mille alt peagi taas rooste lagedale ujus ning mis mõne aasta pärast omakorda veel koledamaks roheliseks võõbati.

Kui auto lõpuks minu kätte anti, et "näe, võta, tee korda ja sõida, kui veel kannatab", oli masinal vanust pea 20 aastat ja spidokas käis neljandat ringi. Aasta pärast hakkas taguots õõtsuma, poolraamid, vedrukapid, tagatiivad andsid lõpuks teada, et on pidevatest kurgikoormatest nüüdseks väsinud.

Müüsin kere maha, tehnikat kasutasin doonorina oma 78. aasta 21011 juures.
Duubelkopikale paigaldatud "luksi" mootori müüki koos autoga kahetsen siiamaani.

[Muudetud: 31-3-2008 logman]

Muidugi oli ka teistsuguseid näiteid:D

Mu vanaisal oli sapakas (õigemini siiani alles mu käes). 70. aasta oma zaz 966V, 30hj , talvel ei sõitnud, suvel käis maal ja tegi muid pikki otsasid. Maanteedel sõit käis 110ga. See oli ka selle auto tippkiirus. See tähendas, et pidevalt olid klapid põlenud ning 50 000 km peal tehti mootorile kapremont.

92. aastal ostis vanaisa Soomest Lada 1500Si (03 siis). Enne ostu oli tehtud mootorile kapremont ja eelmine omanik väitis, et läbisõitu 300 000. Paar aastat oli auto rahulikus kasutuses, kuid siis hakkas isa sellega sõitma ja umbes 6 aastaga oli järgmised 300 000 läbitud. Siis jõudis auto minu kätte ja mina võtsin veel viimast. Nüüd seisab mul niisama. Julgelt võin väita, et see oli üks vastupidavamaid autosid, mida ma enda peres ja tutvusringkonnas olen näinud. Tundub müstikana, aga ainult istu sisse ja sõida - kõik toimis.

Kuni 90000 on vága lihtne, odomeetri esimesed (10000, 20000 jne.) numbrid on várvunud kollaseks. Need numbrid mida odomeeter náidanud pole on valged.
http://veteranzsiguli.hu/forum/viewtopic.php?f=9&t=160
Vaadake pildigaleriid.
http://www.autogidas.lt/lada-2103-sedan ... 66905.html
http://suchen.mobile.de/fahrzeuge/showD ... geNumber=2