Eesti Ladaklubi

Paljud meist ehitavad LADA-si üles.Sellejuurde kuulub ka lammutamine-lõikamine.
Palve selline:tehke pilte ja näidake teistele kust ja kuidas on rooste teinud oma tööd.Just sellistest kohtatest kuhu pääseb ligi vaid mingi kereosa eemaldades(karbid,kirved,lanseronid jne).Siis teab neid kohti "uputada"roostetõrje vahenditega!!!
Umbes sellised pildid nagu nymmik,u 2106 teemas.

[Muudetud: 15-3-2008 SexSix]

Kui karpidel on roostet, või isegi augud sees, need pole mõtet lappida, kindlasti ka vahelehed mädad, nii et karbid maha lõigata ja ka vahelehed vahetada.
Mu kopikal avanes selline pilt kui karbid sai maha lõigatud:

punase rooste krundiga üle lastud käiatud rooste.

siin veel igast http://nagi.ee/photos/juk2/sets/

Nagu näha koguneb küljekarpi tohutult tolmu (pea ämbri täis). Märjaks saades muutub tolm poriks. See ka suureks rooste põhjuseks. Kui kuidagi saaks seda läbi pesta aeg ajalt, oleks roostet vähem.
Näha ka tüüpiline uksenurga rooste. Seda kohta saab survepesuriga hästi pesta (uksematt muidugi vaja lahti võtta). Pesta pole mõtet enam siis, kui rooste väljas. Roostetõrje on ennetav töö.

Vaheleht ei ole sellel isendil nii läbi, aga vahetada tuleb ikkagi.
Suur roostekoguja on tungraua pesad. Sellepärast lõikasin oma autodel need üldse maha. Kõik kahekordsed osad ka. Palju kindlam on tõsta trapetstungrauaga karbi alt. Lauatükiga (10-15cm) laotan tõstejõu mööda karpi laiali (ei aja ka värvi maha).

Siin ongi näha esimese tungraua koha kahjustus.
Läbi on ka teised kahekordsed kohad. Sellepärast teen lapi alati augu suuruse, mitte ülekattega.

Porilaua nurkadesse kogub setet. Sinna ka auk tuleb.

Siin ongi näha, kuidas ma eemaldan tungraua koha. Teisel pool veel alles.
Kollase noolega märgitud kohas on kinnine karp. Natukene uurides saate aru ja oskate õigesse kohta puurida augu. Siis saate sealt august roostetõrjet sisse lasta.

Esimese tungraua kohta tekkiv rooste on tehnoloogiline viga.Konveieril rippudes vigastab konveieri rakise teravik juba värvitud kere läbi ümmarguse augu kere põhjaplekki.Tagumise tungraua kronsteini juures ei ulatu rakise teravik põhjaplekini.

Kollase joonega märgitud kohas on poripõll. Erinevatel mudelitel erinevalt. Logareid pannes tuleb kindlasti eemaldada poripõlle kummitihend. Parem lõigata rellakaga kogu põll välja. Kindlasti pesta kõvasti tühemikku. Enne pesemist saab sealt tavaliselt ämbritäie pori eebliga välja nokkida.

Peale logari paigutamist pole punase noole algusesse enam kummipunni vaja. Selle punni võib panna logaripiirkonnast välja jääva ava peale, eelnevalt muidugi puhastades/töödeldes.

05 esilambi alune osa. Ilmselt on kunagi masin sõitnud ilma logarita ja sinna on korjanud pori. Logari paigutusel ei ole hoolikalt puhastatud/töödeldud. Lammutamise hetkel oli logar olemas.

05 esistange kronsteini ava. Tüüpiline koht roostetamiseks.

Eemaldasin võimalikult palju kahekordset osa (kollase joonega). Rohkem ei saa, kuna see on ka turvaelement.
Punase ringiga näidatud auk jääb pärast katteplekile näha. Sealt läbi saab hiljem õlitada esipoolraami ja seda ohtlikku kahekordset osa. Kattepleki augu varjab pilkude eest esistange.

Uuemate aastakäikude autodel on esiporikoopa tagumine poripõll tehtud kitsam,enam ei ulatu poritiivani.Tänu sellele koguneb vähem ollust ja lihtsam seda eemaldada-pesta.

Uksepost on seestpoolt pikkupidi roostetanud! Eriti uuematel samaratel paistab selline mure olevat!?

Värskelt maha võetud tiib. Siin on näha, et muda on ikka märg (autoga pole sõidetud umbes aasta). Seega on vihmavesi voolanud mööda esiklaasi alla ja sealt edasi.

Sai natukene kruvikeerajaga surgitud seal mudas, tulemuseks oli suur auk!:sein Konkreetselt seda autot pole üritatud kaitsta rooste eest mite kunagi(logarid ja roostetõrje on 100% tegemata)

Kuidas see karp nii palju tolmu kogub?All ääres on paar äravooluavaust,kas sealt kisub sisse nagu tolmuimejaga?
Pealtpoolt nagu võimalust ei näe.
Motamees:kas näen õieti , et vahelehest seestpoolt (pildil tagant) on tehtud korrosiooni tõrje aga väljapoolt ei ole?

[Muudetud: 16-3-2008 SexSix]

Algselt postitas: SexSix
Motamees:kas näen õieti , et vahelehest seestpoolt (pildil tagant) on tehtud korrosiooni tõrje aga väljapoolt ei ole?

Korrosioonitõrje osas võib sul õigus olla. Taga porikoopas olev korrosioonitõrje sissepritsimise ava oli vist suunatud vahelehe sisemise poole peale. Kui sealt mingi pritsiga lihtsalt sisse lasta ongi tõrje tehtud ainult seespool lehte ja ainult tagaosas. Sealt tuleb ikka pika voolikuga lasta etteotsa välja. Vajalik nikerdada ka voolik läbi vahelehe ava väljapoole. Teine võimalus karpi laskmiseks oli ka esiistuja jalgade juures olevast avast. Olen ka puurinud piki karpi auke juurde.
Tolm korjab igale poole (ka sinna, kus sa mitte ei usu teda sattuvat). Tolmust saab niiskusega kokku sattudes pori. Isegi laepolstri pealne on paksult tolmu täis.
Kui ikka väga autost hoolid, siis tuleb aeg ajalt teda väga hoolikalt pesta. Vee sisse ja väljalaskmiseks tuleb teha juurde auke. Aukude asukoht vastavalt vajadusele. Neid auke ei maksa karta. Puuritud auk on oluliselt parem, kui roosteauk.
Korralik pesu kestab 3-4 tundi (selle alla ei käi auto eelnev lahtivõtmine). Eriti paksult on tolmu täis maapiirkondades (kruusateed) sõitvad autod. Väga hea näide selle kohta oli Overspeedi 07 ja ka seesama valge 04. 04 oli postiautoks maapiirkonnas.
Pildil on pildistatud tagaluugi nurka. Ega pildipealt hästi pointi ei jagagi. Asi oli selles, et luugile oli tehtud roostetõrje läbi puuritud aukude (ainult). Täpselt augu kõrvalt on kõik roostes. Kaugemalt nagu uus plekk. Prits laseb ju sisse survega ja mitte nurga taha. Oleks viitsitud eemaldada ka luugi polster ja sealt teispidi sisse lastud, oleks olukord hoopis ilusam.
Roostetõrjet tehes peab olema väga hoolas ja laskma ikka mitme kandi pealt. Ka oleks soovitav tõrjet teatud aja tagant korrata. Kordusel kaetakse (ehk) ka eelnevalt vahelejäänud kohad.