Eesti Ladaklubi

Kas keegi on kuulnud-näinud õhkvedrustust vaz 2101-el?Klassikul , siis tagaveolisel?
On ju veoautodel kabiinivedrustus õhu peal.Mõnel amort ja õhkpadi eraldi aga mõnel ühes tükis-õhupadja sees on ka amort.
Veoauto kabiin ju kaalub tonni ligi.

Kabiini padi on võimalik sinna alla aretada, kui sul rahakott sellele valule vasta peab. Sellise raha eest oleks juba mõttekam osta Nivomat amordid.
Veoka sillapadi ei mahu sinna alla kuidagi ära. Lisaks on vaja õhusüsteem autole aretada. Seal mitmeid võimalusi.

Kui vaja siis saan tööjuurest uurida palju maksab kabiini õhk padi.

Ei teagi millise automargi omad võiksid kõige odavamad olla.Scania 113 äkki,vana mudel ja puha.Siin hakkab kindasti rolli mängima ka padja läbimõõt-kui suurt õhusurvet vaja , et asi toimiks.Üks padi peaks kannatama vähemalt 350kilokrammist raskust.
Väike arvutus;67,5 korrutada 67,5 korrutada 3,1416 =143 cm2.Padja läbimõõt=135mm.Suruõhku siis vaja umbes 2,5 atti ja peaks 350kg üles suruma.
Peaks olema nii?!

sisuliselt tähendab see terve auto kere ja sildade täielikku ümberehitamist..
milleks seda vaja on? tahad pehmet ja mugavat autot?

kardan, et pead autot märgatavalt tõstma - vaata kui pisike lada esiamort on võrreldes selle jubedusega mis mota pildil

Ega see jubedus nüüd niiväga suur ka pole. Võrdluseks pandud patarei pikkus on u. 5cm, täpsemalt peaks olema 48mm.
Kaelamurdjaks võib saada just see, mida mota eespool mainis - padja ja amordika + ümberehituse hind. Kompressor pealekauba ja rõhuregulaator oleks ka mõistlik paigaldada, saab kliirensit vastavalt teeoludele kiiresti muuta.
See kabiini vedrustuse jubin on üsna kallis, täpset hinda ma ei tea, aga tean seda, kuidas autojuhid kiruvad omi ülemusi, kes vanadele rüsadele uusi osta ei raatsi ja piloot peab seetõttu varsti seljahädade käes vaevlema.

MOTA pildil olev Volvo FH (vist),vaadake kui kompaktne lahendus!!!Esivedrustusse sobib ideaalselt!Alumine amordi ots poldid alumise õõtsa külge ,ülemisega peab natuke vaeva nägema,keevitama.Kas kellegil on orginaalis LADA-l parem lahendus?Tahan saada lahti metallvedrudest.
Ja mis see plastvooluikud ära vedada pole!
LOG on asja ära jaganud!!!Kliirensi muutmiseks!!!Mugavus maksab ka midagi!!!Cadillac.
Üldiselt kiman üksi,siis oleks mõnus "madallendu" harrastada.Ma ei mõtle kiiresti sõita vaid veeremist võimalikult madalal tee kohal.
Kui süsteem peab õhku siis pole vaja suruõhku juurde.Muidugi kui tõstad ja madaldad autot siis suruõhk haitub väliskeskonda.Kompressorit pole vaja asenduseks üks õhupaak!



[Muudetud: 22-1-2008 SexSix]

Citroen

no kui see kupatus kokku peenem kui esivedru siis piisab ilmselt vedrukanduri lahtilõikamisest ja ülespoole toomisest..
kui autot märgatavalt tõstad lähevad rattakalded jumala puu taha ju võrreldes madala seadega.. \--/ <- sellise seadega lausa lust sõita või mis
rääkimata sellest, et kui juba 10cm tõstad siis kokkujooks kohe laiali lased väga madalaks siis kokkujooks jälle kokku

No aga kui huvi on, siis ikkagi võiks patjade hindu uurida, rekkalammutusi on ka ju meie maarjamaal hulgim, esialgu kõlbaks kasutatud padi ka ju? Kompressoriks sobib ideaalselt mingisugune auto kliimaseade, nupust lülitatav, tootlikkust jääb patjade jaoks ülegi.

Kui huvi siis võin 2000.- ühe korras vedrustusega citroen xm-i maha müüa selleks tarbeks

Muide kabiini õhkpadja max.-min. pikkuse vahe ei tule üle 100mm!Amplituud väga väike!Isegi sõiduauto jaoks.Tagaamordi amplitud 490-310mm=180mm!!!Esiamordil vaid 80mm.
No need esisilla kokkujooksud ja kalded NII PALJU ka ei muutu!
Motamees;nivomaat amordid jällegi hakkavad amordikandurite pihta käima-sinna rakenduvad samas suurusjärgus suuremad jõud kui auto kaal suureneb.Nivomaat vist hakkab lihtsalt vedru läbipainet kompenseerima ise suurema jõuga surudes kere sillast eemale?
Subarul 4#4 on õhkvedrustus selleks , et raskesti läbitaval teelõigul kliirensit muuta kõrgemaks-läbivus.
Kas CITROENIL on vedrupüstakud (amordid)õhkpadja sees või eraldi?



[Muudetud: 22-1-2008 SexSix]

Algselt postitas: SexSix
Motamees;nivomaat amordid jällegi hakkavad amordikandurite pihta käima-sinna rakenduvad samas suurusjärgus suuremad jõud kui auto kaal suureneb.Nivomaat vist hakkab lihtsalt vedru läbipainet kompenseerima ise suurema jõuga surudes kere sillast eemale?

Nivomati jaoks pannakse pehmemad vedrud. Siis on tühjalt hea mugav sõita. Koormaga pumpab Nivomat omale autonoomselt (ilma kõrvalise abita) survet juurde. Siis ka koormaga hea sõita. Tulede regulaator kaotab mõtte.
Ega amordi kinnitused nii nõrgad ka pole.

Algselt postitas: SexSix
Muide kabiini õhkpadja max.-min. pikkuse vahe ei tule üle 100mm!Amplituud väga väike!Isegi sõiduauto jaoks.Tagaamordi amplitud 490-310mm=180mm!!!

18cm on ette nähtud reguleerimatule vedrustusele. See amplituut peab vastu võtma tühja ja ka koormatud masina liikumise.
Reguleeritavale vedrustusele võib isegi 10cm piisata, tingimusel, et paigaldatud automaatne tasemeandur.

Citroenil ei ole õhkvedrustus. kogu süsteem on hüdrauliline, "vedrude" pehmus saavutatakse sellega et iga "vedru" juures on membraaniga lämmastikku täis reservuaar, kuhu amortisaatoritest (august või künkast üle sõites) õli pressitakse.
See lämmastikku täis "pall" teebki hüdraulilse vedrusutse pehmeks, teatavasti ei ole võimalik vedelikke praktiliselt kokku suruda(olenevalt ainest siiski ülivähe).

Sõjaväes sai pmp-ga trikke tehtud.Titaanist kere;kaal vaevalt 7 tonni-tangil!!!Sellel oli ka õli pealt "vedrutus".Luuresse jäädes sai tangi kõhuli vastu maad lasta.

Oki, Pets saan aru. Selle palli nimi on hüdroaku. Metsatehnikal kasutatakse samuti teravate löökide ärahoidmiseks ja vetrumise saavutamiseks - harvesteripea edasiveomehhanismi silindri juures (Keto-150); tõstuki masti peapoomi silindri tõstepoolel (Valmet 911); pidurisüsteemis (Valmetil kõik mudelid, Logman 811F, Ponsse kõik mudelid) jne...
A kuidas siis Citroenil see üles-alla kliirensi muutmine toimub? Ega seda ometi akudega tehta?

Njahh, mõtlesin tsipa. Õli pumbatakse siis juurde või lastakse amordikatest kuskile reservuaari tagasi. Niimoodi?
Ise pole kunagi täpsemalt selle asjaga tutkinud, seepärast huvitabki.

[Muudetud: 27-1-2008 logman]

Algselt postitas: Pets
...teatavasti ei ole võimalik vedelikke praktiliselt kokku suruda(olenevalt ainest siiski ülivähe).

Austin Printsessil kasutatakse vedrustuseks spetsiaalset vedelikku, mida on võimalik kokku suruda. Vedrustus ligilähedane Citroeni omaga. "Pallide" sisse on pandud surve alla see vedelik spetspumbaga.

Algselt postitas: logman
A kuidas siis Citroenil see üles-alla kliirensi muutmine toimub? Ega seda ometi akudega tehta?

Selle jaoks on Citroenil olemas õlipump. Osadel versioonidel on õlipump ühine pidurivõimendamiseks , vedrustuseks, roolivõimendamiseks ja kurat teab veel milleks.
Isegi pidurdamiseks kasutatakse sama õli. Kui piduritoru lekkima hakkab, siis vajub auto maoli.
OT. Osadel Citroenidel pole isegi pidurivoolikuid. Piduritoru on liikuva osa kohal spiraali keeratud. Mängib seal nagu vedru. Üldse üks väga eripärane masin. Selliste ideede peal võib tulla ainult konni süües.

[Muudetud: 27-1-2008 motamees]

No aga siis kannatab ju seda värki kuidagi ise kah ehitada, või mis?
Hüdroakud on kallis lõbu valmis kujul sebida. Metsakola ei kõlba, need nii kõvad, et hea kui auto ühe aku suudab kuidagi tööle panna. Neis on lämmastiku vastusurve arvestatud 140-220 baarisele õlisurvele.
Õige kogus maarjajääd enne punni pealepanekut sisse visata?

Muide, mul olid eelmisel kopikal huvitavad amordikad all, mis töötasid väga hästi, kui õli sees oli. Põhiprobleemiks saigi see, et ei pidanud õli. Rõngastihenditele mõeldud sooned olid valesti tehtud. Mingi lätlaste omalooming.
Neil oli kaas/või kork, kuidas meeldib... siis kolb oma kanalite ja neid katvate vetruvate õhukeste plekkseibidega ja kõige põhja käis veel üks põhjakaane moodi tihendusvärk. Selle põhjakaane alla jäävasse ruumi lasti ventiili kaudu õhk sisse.
Aga vead:
Esiteks oli ülemine kork, kust amordika säär läbi käib, tihendatav ainult rõngastihendiga, mis nagu öeldud, oli valesti välja mõeldud. Sama kehtis sääretihendi kohta.
Teiseks ei pidanud õli ka alumine põhjakork nii, et õli ja õhk vahetasid tasapisi omad kohad ning amordikas enam kokku ei läinud - hakkas kolksuma.