Nostalgiapärlid LADA ja KAMAZ

[atzkarik]

Nostalgiapärlid LADA ja KAMAZ
Madis Toomsalu

Hoolimata tipptunni ummikutest Venemaa suurlinnades, oli veel mõne aasta eest riigi motoriseerituse tase võrreldav pigem Aafrika, mitte Ida-Euroopa riikidega. Olukord on vahepeal muutunud, seljataha on jäetud nii mõnigi Euroopa riik ja Venemaa turust ennustatakse aastate möödumisel suurimat Euroopa autoturgu.

Jõukamaks muutunud keskklass eelistab pigem imporditud või kohapeal kokku pandud, kuid mujal disainitud sõiduautosid. Vastupidine situatsioon on aga kommertskasutuses olevate sõidukite turul, kus jätkuvalt domineerivad Vene tootjad ja kasvutrend on äkilisem. Suuna muutumist ei ole oodata, sest ettevõtetel on soodsam osta kohalikku toodangut. Lisaks sõidukite ostukuludele on madalamad hilisemad hoolduskulud ning probleeme ei teki varuosade kättesaadavusega.

Kogu Venemaa autotööstus kasvab keskmiselt 20% aastas ja prognoosid näevad sarnast tõusu ka järgnevateks aastateks. Kuigi sõiduautodest arvestatav hulk imporditakse, siis riigi soosingu, importtollide, odavama hinna ja teede halva olukorra tõttu ei kao kuhugi ka kodumaised tootjad. Turuosa kadumise eest nad siiski kaitstud ei ole.

Kui infrastruktuur oleks paremas seisukorras, oleksid uute sõidukite müüginumbrid veelgi kõrgemad. Maailmapanga andmetel on Venemaal asfalteeritud teid 1000 inimese kohta ainult 2.5 km. Kuigi võrdlus ei ole rahvastiku ja riigi suuruse tõttu kohane, siis esikohta hoiab 30.4 km-ga Läti. Lõunanaaber on küll äärmuslik näide, kuid Venemaal on teid suhteliselt vähem ka Kõrgõzstanist ja Türkmenistanist.

Mootorkütuse hind ja kütuseaktsiisid on Venemaal võrreldavad samade näitajatega USAs, kuid need on väiksemad ülejäänud arenenud riikide omadest. Seetõttu on põhjust oodata, et Venemaal kujuneb vastupidiselt Euroopale välja pigem Aasia stiilis mudel, kus sõiduautodele eelistatakse minibusse ja kaubikuid. Taoline trend toetab kodumaiseid kommertssõidukeid tootvaid tehaseid. Kommertssõidukite poolt räägib veel asjaolu, et kui sõiduautode keskmine vanus on küllalt heal tasemel - pooled sõidukitest on alla 10 aasta vanused - siis veoautode puhul ületab tervelt 65% masinatest kümne aasta piiri.

Venemaa turul tegutseb kohalikest tootjatest neli peamist ettevõtet, mis kõik peaksid ka lugejatele tuttavad olema. Alustades suuremast on need neli tootjat: AvtoVAZ, KAMAZ, GAZ Group ja Severtal-Avto.

AvtoVAZ (AVAZ)

AvtoVAZ on peamiselt sõiduautode tootmisele keskendunud Venemaa suurim autotootja, mille turukapitalisatsioon jääb $4.5 miljardi juurde. 1970. aastal ?igulisid tootma hakanud tehase aastane toodang ulatub tänaseks 1 000 000 autoni ehk ilmavalgust näeb üks masin iga 22 sekundi järel. Hoolimata tihedatest sidemetest valitsusega, soositud positsioonist ja tuntud kaubamärgist, on ostjad hakanud aastate vältel eelistama teiste tootjate sõidukeid ning AvtoVAZi turuosa on 70% pealt kukkunud 30%-ni.

Ettevõtte tuntuim kaubamärk LADA hoiab sõiduautode turul vaieldamatut liidrikohta. Võib-olla siin ongi turuosa kaotuse üks peamistest põhjustest, sest uued Ladad näevad ikka välja nagu... vanad Ladad. Komplimendiga siin tegu ei ole ning näiteks 2107 puhul võib täitsa ära ehmatada, et auto välises ilmes pole 25 aasta jooksul sisse viidud ühtegi muudatust. Lähemal vaatlusel mõne kosmeetilise paranduse siiski leiab. Veebruaris ringlesid internetis pildid uuest 2107M-st, kuid spekulatsioonid on esialgu vaibunud ja AvtoVAZi koduleheküljel eksponeeritakse täie uhkusega edasi eelmist mudelit.

Et mitte liiga ülekohtune tunduda, siis 2107 on erandlik näide ning uuemad mudelid on ka värskema välimusega. Lada Priora ja Lada 112 Coupe on juba nii moodsa välimusega, et nende puhul läheb mõni sekund kauem aega, et autos Ladat ära tunda. AvtoVAZi kõige populaarsemad mudelid on 2107 ja Kalina, värskeimaks mudeliks on tänavu tootmisse jõudnud Priora.

Põhiline osa autodest müüakse maha koduturul, kuid ligi 20% toodangust leiab tee piiri taha. Kui Chevrolet-Nivasid tootev GM ? AvtoVAZ välja arvata, siis ei tee ettevõte koostööd ühegi välismaise tootjaga, mida võib pidada arengu peamiseks piduriks. Mudelivaliku uuendamine on tõsine probleem, mistõttu oodatakse järgmistest aastatest müügi vähenemist. Mitme kapitalimahuka programmi abil proovitakse olukorda muuta, selle tulemused jäävad aga kaugemasse tulevikku ning vahepeal kannatavad marginaalid ning EBITDA muutub negatiivseks. Tõusvad sisendihinnad on olematuks muutnud hinnaeelise ning kõrgema kvaliteedi tõttu eelistab tarbija Lääne kaubamärke.

Ettevõttesse tasuks suhtuda skeptiliselt, sest ilma välise abita on turuosa edasine kaotus vältimatu. Mudelivalikus ei ole suudetud arenguhüpet teha, samal ajal kulud pidevalt kasvavad. Soovitakse teha ülisuurt investeeringut LADA C projekti, millest peaks saama uue põlvkonna asendus Priorale, kuid ajalugu on näidanud, et asjad võivad jääda venima ja raha ära kaduda, mistõttu uus mudel juba valmimise hetkel ajale jalgu jääb.

Siiski on jää sulama hakanud ning AvtoVAZi nädalavahetusel sõlmitud lepe Reanult'iga 25% osaluse müügiks on suur samm edasi. Renault kavatseb tehases hakata tootma Loganeid ja loodetavasti saab lepingust verstapost muutustele, mis ka investoritele rõõmu pakuvad.

KAMAZ (KMAZ)

KAMAZ on Venemaa peamine veoautode tootja, mille aastane toodang jääb 50 000 sõiduki kanti. Samas jagub ettevõtte uues ja moodsas tehases võimsusi kolm korda suuremaks tootmismahuks. Konkurents on sektoris väike ning lepingute tõttu välismaiste komponentide tarnijatega on KAMAZi sõidukid kvaliteetsed, töökindlad ning mõnel juhul ka välimuselt modernsed.

Sarnaselt teiste tootjatega on probleemiks sisendhindade kasv, kuid marginaalid on tugevad ning oluline osa toodangust eksporditakse. Ekspordi puhul on oodata küll kasvu vähenemist, kuid kodumaine nõudlus peaks elamute ja infrastruktuuri ehitusbuumi tõttu näitama kahekohalist kasvunumbrit.

Kuna ettevõte ei avalda IFRS aruandeid, on see investorite seisukohast oluline probleem, kuid müügi ja kasumite kasvu prognoosivad enamus analüüsimaju.

GAZ

Gorkovsky Avto Zajus on jäänud oma esimese sõiduki valmistamisest 1932. aastal liidriks raskemasinate ja luksussõidukite valmistamisel. Aastas valmistatakse 250 000 masinat, kuhu kuuluvad kõik tüübid alates sõiduautodest kuni ehituses vajaminevate buldooseriteni. Kõike tuntumaks kaubamärgiks on kahtlemata Volga, mille uue põlvkonna mudelit oli aastaid tagasi vähemalt terve Peterburg täis. Minibussidest on tuntuimad kaubamärgid Gazelle ja Sobol ning veoautodest Gaz ja Ural.

Ettevõte on suutnud edukalt uuendada ja laiendada oma toodangut, samuti puudub põhisegmendis importtollide tõttu terav konkurents. Suur osa toodangust müüakse SRÜ riikide ja Lähis-Ida turgudel. Koostööd tehakse mitme välistootjaga ning omatakse küllalt head oskusteavet ja moodsat tehnikat.

Kõige enam oodatakse GAZi puhul kasvu veokite ja kaubikute segmendis, samal ajal sõiduautode ja busside toodang jääb samaks või väheneb. GAZ kasvatab tulusid stabiilselt ning sisendhindade tõus on suudetud edasi anda lõpptarbijale, seega pole ka marginaalid surve alla jäänud.

Severstal-Avto (SVAV)

Severstal-Avto on turukapitalisatsiooni arvestuses kõige väiksem ettevõte, mis moodustati varade liitmise teel alles selle sajandi alguses. Aastas toodetakse 100 000 sõidukit, millest peamine osa tuleneb Fiatide, SsangYoungide ja Isuzude komplekteerimisest.

Välismaiste kaubamärkide tõttu omatakse sõiduautode turul konkurentsieelist, sest kuigi Sevesrtal-Avto naudib kodumaise tootja staatusega kaasnevaid hüvesid, valmistatakse ja müüakse kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid sõidukeid. Seda võib välja lugeda ka finantsaruannetest, kuna ettevõttel on tööstuse parim EBITDA-marginaal.

Ometi ei ole kõik nii roosiline, sest vastukaaluks tulude suurenemisele näitab toodangu maht langustrendi. Loodetavasti suudetakse ennast parandada ja uute partnerite leidmisega turuosa eest võidelda.



Loo kokkuvõtteks võib öelda, et targaks ei saa pidada investeerimisotsust ettevõttesse, mille toodangusse ise ei usuta. Ilu on aga vaataja silmades ning otsus on alati subjektiivne. Analüüsimajad kalduvad eelistama GAZi, ise lisaksin nimekirja KAMAZi. Raskeveokite juures ei ole määravaks omaduseks disain, vaid edu aluseks on kvaliteet ja vastupidavus. Ladad aga ajavad nutma ja naerma korraga ning sarnaseid tundeid ei jäta väljendamata ka analüütikud, kelle hinnasihid on enamustel juhtudel turuhinnast oluliselt madalamal tasemel.

[logman]

Artikkel vääris lugemist.
Küsimus tekkis autori pädevuses Gaz-i vabriku nime osas. Gorkovskii AvtoZavod oli vanasti. Zajus on juba õigekirja koha pealt väär, Sojuz = liit.
Natuke segased lood sellega.