Eesti Ladaklubi

Mootor, mille silindrisse vaatad kui kaevu !
Mootor, mille kolvist möödud kui suurest vaadist !
Mootor, mis oma möötmetelt mahuks 2 trepikojaga 5-korruselise paneelmaja suurusesse kasti !
Mootor, mis sekundis pöletab pool pange kütust !

Kes viitsib ise juurde lugeda:
http://www.wartsila.com

Mis aga köige huvitavam number on:
http://www.wartsila.com/Wartsila/docs/e ... es_96c.pdf

Vötame selle 14 silindrit R1 n=102 p/min mootori ja arvutame:
Kui efektiivvöimsus on Ne= 80 080 kW, siis pöördemoment on
Mp= (Ne*9550)/n= (80080*9550)/102=7'497'686 Nm

Just nii, seitse ja pool miljonit njuutonmeetrit.
(Siksil siis 55 kW ja 110 Nm)

Kas pole mitte tore mootor?

Kokkuvöte:

14RTA 96 C ( aeglasepööretega 2-taktiline diiselmootor):
1. Silindrite arv 14
2. Silindri läbimööt 96 cm.
3. Kolvi käik 250 cm.
4. Silindri töömaht 1820 liitrit (14 silindrit 25480 liitrit).
5. Karteriruumi körgus 8m , laius 4m.
6. Vändakaela läbimööt 1m .
7. Silindri vöimsus 5720 kw (7780 hj).
8. Mootori koguvöimsus 108'920 hj.
9. Väntvõlli pöörete arv 102 p/min, minimaalne 20 ... 30 p/min.
10. Pöördemoment 7'497'686 Nm
11. Kaal 2300 tonni (umbes 200 keskmist söiduautot).
12. Mootori körgus 13,4 m.
13. Mootori pikkus 27,1 m.
14. Kütuse tunnikulu nimireziimil - 14 t/h (3,6...3,8 kg/s).
15. Kütuse erikulu 163...171 kg/kw h
16. Komprimeerimisröhk Pc 100...120 bar.
17. Maksimaalne röhk silindris Pz 140...150 bar.

Suurimast ristpeamootorist võib lugeda Tehnikamaailma 2004a. veebruarikuu numbrist. Kel seda käepärast pole ,siis veel mõned näitajad
Wärtsilä-Sulzeri kohta:

kasutegur küünib isegi 53%-ni! (tehasekatsetus) tava u.50%.
tühikäigupöörded 20-30 rpm.
max. pöörded 300 rpm.
küttekulu 14RTA96-C oleks nimivõimsusel 14 tonni/h ,ökoreshiimil 13 t/h ehk siis 3,6-3,8 kg/sek !

Silindri läbimõõt ? 96 cm. see vale ple v

Ei ole ,96 cm = 0,96 m ehk siis peaaegu meeter.
See läbimõõt ja silindrite arv on ilusti näha mootori markeeringust.
Wärtsilä-Sulzer 14RTA96-C
Tehakse ka väiksema silindrite arvuga neid ,vastavalt siis 12RTA.... ja 10RTA.....

Algselt postitas: overspeed
Mootor, mille kolvist möödud kui suurest vaadist !

Algselt postitas: kalle17
Silindri läbimõõt ? 96 cm. see vale ple v

? pilt on isegi värviline

a kuda see asi laeva külge pannakse ?

Kui laev on öige alguse ehitusjärgus, kus vaid pöhi on maas masinaruumi sektsioonis, pannakse mootor paika ning ehitatakse laeva edasi mootori ümber.

Minulgi on üks laeva mooter tööjuures remontida,ehk kap rem.Ja ilmselt siis ka laev on remondis.Kui see mootor on nagu kõik teised,aga jahutus värk hoopis keerulisem.

ei tia mis häält see mootor teha võib:lol hää rahulik mootor 30 pööret minutis:wow

Möningased pildid veel masinaosadest:

Ja siis ka möned pildid laevadest, milledel selline mootor käib. "Pisike" konteinerivedaja:

Ja supertanker:

Vördlusmomendiks: Empire State Building; Eiffeli torn; London-s Tower Bridge:

PÄRIS PISIKE:yllatunud:yllatunud:wow

üpriski pirakate asjade peale lähevad sellised mootrid jah ...

laevadel mingi võimsus või suurusnäit on see veeväljasurve tonnides. kas sa saaksid selle tavainimese jaoks ka lahti mõtestada et mida see veeväljasurve siis tähendab? ilmselt ei ole tegemist pilsiveega...

Veeväljasurve (ik. displacement) on vee mass tonnides mille laeva kere vette pannes niiöelda välja surub ehk veeliinist allapoole jääva laeva kere maht (m3) korrutatuna vee tihedusega (t/m3).

Laevad ehitatakse mootori ümber praktiliselt. Kui mootori vahetuseks läheb siis lõigatakse tekkisisse auk. Ei mäletagi enam kuidas see oli. Onu rootsis mereväes ta rääkis nende suurte laevade ehitusest.

kas sellel supertankeril on sama mootor peal?:yllatunud

Algselt postitas: moosmoosik
laevadel mingi võimsus või suurusnäit on see veeväljasurve tonnides. kas sa saaksid selle tavainimese jaoks ka lahti mõtestada et mida see veeväljasurve siis tähendab? ilmselt ei ole tegemist pilsiveega...

Oxecot ei eksi.
Asi saab alguse Archimedese seadusest, kus vedelikuga täidetud anumasse (meil siis meri) pandud keha surub välja just enda mahuga vördse koguse vedelikku (laev siis vett). Kui keha vajub pöhja, kaalub ta rohkem kui see kogu vett mis ta välja surus. Kui keha jääb aga pinnale ujuma, on tema mass samaväärne väljasurutud vedeliku koguse massiga. Väljasurutud vedeliku koguse massi arvutamisel tuleb arvestada selle tihedusega, laevade puhul siis kas soolane vesi vöi mage vesi. Kui laev vette panna, tahab ta suruda teatud koguse vett merest välja, sealt ka söna VEEVÄLJASURVE. Kui loete kuskilt andmetest laeva veeväljasurvet ning selle ühik on tonnides, siis see näitabki laeva tühikaalu. Kaupa peale vöttes muutub laev raskemaks. Seda, kui palju vett ta merest välja surub ei saa ju tegelikkuses mööta, seda arvutatakse laeva süvise (see osa laevast mis jääb allapoole veeliini) järgi, mis kaupa peale vöttes muudkui suureneb.

[Muudetud: 13-6-2008 overspeed]